2-11-14825 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-14825 Tsi
§ 230
lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
§ 231
lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
§ 5
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
- Poolte vahel puudub vaidlus, et 22.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX, mille kohaselt laenas hageja kostjale I 11 900 000 krooni tähtajaga 4 2-11-14825 25.03.2007, intressiga Panga eesti krooni laenude baasintress + 1,5% aastas (tl 10-16). 23.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX lisa nr 01, mille kohaselt lepiti kokku laenutähtpäevas 01.04.2008 (tl 17). 22.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr 2006007143, mille kohaselt kostja II võttis hageja ees kohustuse vastutada täies ulatuses solidaarselt kostjaga I ja tagada kõik hageja nõuded kostja I vastu, mis tekivad või võivad tekkida käesolevas käenduslepingus nimetatud võlaõigusliku lepingu nr XXXXXXXXXXXX alusel kogusummas 2 000 000 krooni (tl 18). Käenduslepingu punkti 15 II alusel leping lõpeb, kui kõik võlaõiguslikust lepingust, muudest lepingu alusel tekkinud käendusega tagatud lepingutest ja lepingust tulenevad panga nõuded on täies ulatuses rahuldatud. Seega on alusetud kostja II väited, et kuna leping on lõppenud, siis hagejal ei ole tekkinud õigust pöörduda käendaja vastu kohtusse. Kohus leiab, et hagi on õigesti esitatud mõlema kostja vastu. 23.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja II kinnituse käenduskohustuste muutmiseks nõusoleku andmise kohta, mille kohaselt kinnitas kostja II, et on teadlik, et laenutähtpäev on 30.04.2008 (tl 21).
- Poolte vahel on vaidlus, kas kostjatel on hageja ees viivisenõue.
- Võlaõigusseadus (VÕS) § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu üldtingimuste punkti 12.5 järgi lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu või laenu osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval (tl 13). Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise perioodi 01.04.2008-09.12.2008 eest summas 44 557 eurot. Kostjad leiavad, et hagejal puudub viivisenõue, kuna kostjad on laenulepingust tulenevad kohustused täitnud. Lisaks on hageja käitunud viivise nõudmisel pahauskselt ja vastuoluliselt.
- Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi
- lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Puudub vaidlus, et laenutähtpäevaks oli 01.04.2008, millise seisuga oli hageja laenulepingust tulenev nõue 8 000 000 krooni. Samuti puudub vaidlus, et 29.04.2008 on tasutud võlgnevus summas 301 211,05 krooni ja 10.12.2008 summas 7 698 788,95 krooni. Kohtule esitatud hageja ja OÜ T vahel 30.06.2008 sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa nr 3 (tl 109-111) punktist 1.2 nähtub, et laenust summas 7 699 000 krooni ulatuses kustutab kostja I kohustusi panga ees, mis tulenevad kostja I ja panga vahel 22.03.2006 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX (tl 109). Kohus leiab, et alusetud on hageja väited, et 30.06.2008 sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa nr 3 punkt 1.2 ei sätesta, et pooled loevad kõik kostja I ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust XXXXXXXXXXXX tulenevad kohustused täidetuks. 30.06.2008 oli hagejale teada, et kostjal I on laenust tasumata ca 7 699 000 krooni, milline summa on ka kokku lepitud laenulepingu XXX lisa nr 3 punktis 1.
- Seega on mõistlik, et 30.06.2008 sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa nr 3 punktis 1.2 sätestatuga loeti laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenevad kohustused täidetuks. Hagejale oli 30.06.2008 sõlmitud laenulepingu lisa nr 3 sõlmimisel teada, et kostja I on viivituses kohustuste täitmisega, mistõttu oleks hageja pidanud teavitama nimetatust kostjaid ning esitama vastava nõude, mida hageja aga ei teinud, seega iga mõistlik inimene loeks kohustused täidetuks. Asjaolu, et kostja I 5 2-11-14825 ei olnud 30.06.2008 sõlmitud laenulepingu XXX lisa nr 3 osapool, ei muuda laenulepingu sisu ega asjaolu, et kostja I laen on refinantseeritud 30.06.2008 sõlmitud laenulepingu XXX lisa nr 3 alusel võetud laenuga. Samuti on hageja viivisearvestamisel käitunud pahauskselt. Hagejal oli võimalus refinantseerida laen koheselt 30.06.2008, kuid hageja tegi seda alles 10.12.2008, tekitades ise ebamõistlikult viiviseid ja sellega kahju kostjatele. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega mõistlikku seletust, miks kostja I kohustused on refinantseeritud alles 10.12.
- Hageja ei ole esitanud kohtule ka ühtegi tõendit, et hageja on teavitanud kostjaid viivisenõudest laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX alusel, kuigi hageja on teavitanud kostjaid võlgnevustest teiste lepingute alusel (tl 112-114). Hageja on esitanud kostjate vastu viivisenõude esmakordselt alles ca 3 aastat hiljem hagi esitamisega, milline käitumine on pahatahtlik. Hageja ei saanud ka eeldada, et kostjad pidid arvestama, et hagejal on tulenevalt seadusest ja lepingust õigus arvestada viivist, kuna kostjad olid heas usus lugenud kohustused lõppenuks alates 30.06.2008 ning vastupidist ei olnud hageja neile väitnud. Eeltoodut kinnitab ka hageja käitumine lubades 2010 kustutada laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX tagatiseks seatud hüpoteegi kinnistult asukohaga XXX, Tallinn (tl 115-117), millise kinnistu ost oli ka laenu võtmise eesmärgiks (tl 153-162). Kui hageja leidis, et kostjatel on viivisenõue, siis ei oleks hageja andnud luba hüpoteegi kustutamiseks. Kohus leiab, et eeltoodu näitab hageja vastuolulist käitumist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole kasutanud oma õigust viivist nõuda heauskselt ning on lähtunud viivise nõudmisel vastuoluliselt, mistõttu on viivisenõue põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 23.
§-ga 162 lg 1 ja 2 järgi jätab kohus kostjate menetluskulud täielikult 100% hageja kanda. Juhindudes
§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 6