) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista käenduslepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 3274,66 eurot ja käenduslepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 10 201,36 eurot. Liisingulepingute punkti 5.1 kohaselt on viivisemääraks 0,25 % päevas. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud leppetrahvi vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Muu hulgas ei ole kostja esitanud tõendeid oma halva majandusliku olukorra kohta. Hageja on palunud välja mõista viivise alates hagi esitamisest, s.o alates 25.03.2011.a, kuni põhinõude tasumiseni. Arvestades liisingulepingutes kokkulepitud viivisemäära võlgneb kostja hagejale 02.05.2012.a seisuga käenduslepingu nr XXX alusel viivist 3 315,59 eurot ja käenduslepingu nr XXX alusel viivist 10 328,88 eurot. Kuigi kostja ei ole tõendanud viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, ei ole õige kostjalt välja mõista ka põhinõudest suuremat viivist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja makseviivituse tõttu on ta kandnud kahju põhinõudest suuremas summas. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõude ulatuses. Sealjuures tuleb arvestada asjaolu, et liisingulepingu nr XXX esemeks oleva vara müügist saadud summa arvas hageja 989,43 euro ulatuses enne hagiavalduse esitamisest tekkinud viivisevõlgnevuse katteks. Samuti seda, et liisingulepingu nr XXX esemeks oleva vara müügist saadud summa arvestas hageja 3649,75 euro ulatuses enne hagiavalduse esitamist tekkinud viivisevõlgnevuse katteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt käenduslepingu nr XXX alusel välja mõista viivis 2285,23 eurot (3274,66 eurot – 989,43 eurot) ja liisingulepingu nr XXX alusel viivis 6551,61 eurot (10 201,36 eurot – 3649,75 eurot). Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 22 312,86 eurot. Kostja vastusest nähtuvalt soovib ta võimalust tasuda võlgnevus osade kaupa summas 140 eurot kuus.
lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse 3 viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud tõendeid oma raske majandusliku olukorra kohta, siis puudub alus rahuldada kostja taotlust otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega OK vastu, jätta 82 % ulatuses OK kanda ning 18 % ulatuses hageja enda kanda. OK menetluskulud tuleb jätta 18 % ulatuses hageja kanda ja 82 % ulatuses OK enda kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.