lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sündis hageja seaduslikul esindajal ja kostjal laps Aleksandra. Lapse vanemate kooselu lõppes 2005.a jaanuaris. Sellest ajast elab laps koos emaga, kes kannab kõik lapsele vajalikud kulud. Hageja seaduslikul esindajal on kaks last ning tema varaline seisund ei võimalda kõiki vajalikke lapse kulutusi kanda. Kostja poole pöördumine ei ole tulemusi andnud. Lapse vajalikud kulud moodustavad kokku iga kuu 10 150 krooni, millest hageja palub kostjal välja mõista poole so 5075 krooni igakuiselt alates 2009.a septembrist tagasiulatuvalt. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatise 03.09.2009-31.01.2011.a summas 324,35 eurot kuus ning kuna eluasemekulud on vähenenud, siis alates 01.02.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni elatise 287,5 eurot kuus. 14.03.2012.a sõlmisid pooled elatise võlgnevuse tasumises kokkuleppe ja palusid selle kinnitada. 29.03.2012.a täpsustas hageja, et tema igakuised kulud moodustavad 507 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalike vastuväidete kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostjale jääb arusaamatuks hagiavalduse esitamine tema vastu elatise nõudes. Poolte kokkuleppel on kostja osalenud regulaarselt lapse kasvatamises ja ülalpidamises kuni käesoleva hetkeni. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe, et kostja tasub elatist vastavalt võimalustele. Kostja suhtleb pidevalt lapsega ja hageja seadusliku esindajaga. Kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust ning seetõttu puudub alus hagiavalduse rahuldamiseks tagasiulatuvalt. Kostja ei keeldu kandmast lapse kulutusi, kuid hageja nõutav elatis ei ole mõistlikud. Kostja on töötu, kuid kuni materiaalse olukorra paranemiseni on ta nõus maksma lapsele elatist 145 eurot kuus alates 01.01.2012.a. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjaga on tõendatud, et VF`il ja OM`l sündis XXX.a tütar AF. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja elab oma emaga. Kuigi kostja on väitnud, et ta on regulaarselt lapse kasvatamises ja ülalpidamises osalenud on see väide kohtu arvates tõendamata. Tõendamata on jäänud ka kostja väide, et tal oli hageja seadusliku esindajaga kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja hageja ülalpidamiseks elatist vastavalt oma sissetulekute suurusele. Seega on elatise hagi esitatud põhjendatult. Poolte vahel on vaidlus selles milline on elatise põhjendatud suurus. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal moodustab nimetatud summa suurus 145 eurot. Kostja on kirjalikust vastusest nähtuvalt nõus tasuma lapse ülalpidamiseks 145 eurot. Hageja selle summaga nõus ei olnud. 2 Kohus leiab, et hageja vastuväited kostja pakutud summale ei ole põhjendatud. Hagi täpsustuses on märgitud, et hageja kulutused moodustavad igakuiselt keskmiselt kokku 507 eurot (tlk 117). -Hageja on esile toonud, et keskmiselt kulub kuus toidule ja hügieenitarvetele 88 eurot, kostja ei ole sellele vastu vaielnud ja kohus leiab, et nimetatud kulu on esitatud mõistlikus suuruses. -Eluasemekuludeks on hageja märkinud 88 eurot. Hageja ei ole põhjendanud miks ta arvestab enda osa eluasemekuludest 88 eurot, kuigi kulud moodustavad kokku vahemikus 145 eurot256 eurot kuus olenevalt aastajast ning eluruumis elab 4 inimest (tlk 124-125). Kohus on seisukohal, et hageja osa eluasemekuludest moodustab ~ 40 eurot kuus, arvestades ka asjaoluga, et suvekuudel on eluasemekulud väiksemad, võrreldes september-märts perioodiga millele hageja on osundanud. -Hageja on transpordikuludena märkinud 44 eurot kuus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejat sõidutatakse sõiduautoga kooli ja teda tuuakse keeltekoolist, hagejale ostetakse igakuiselt kuukaart, kaasnevad transpordikulud kostja külastamiseks. Seega on kohus seisukohal, et 44 eurot võib hageja transpordile kuluda. -Kulutused tervishoiule on kohtu arvates esitatud ülepaisutatult. Asjas puudub vaidlus, et hageja on terve, ta ei põe ühtegi kroonilist haigust vmt, mis sellises mahus kulutusi õigustaksid. Prilliklaaside vahetust (tlk 167) summas 49,50 eurot, võimalikke külmetushaiguste ravi, jmt maksumust arvesse võttes ei moodusta konkreetselt hagejale tehtavate kulude suurus rohkem kui 10 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud, et kõik tema seadusliku esindaja kontoväljavõttes ja esitatud tõenditest nähtuvad apteegikaubad on läinud tema ravimiseks. -Hageja on tõendanud, et sidekulud moodustavad keskmiselt 19 eurot (tlk 128-133). -Koolikohustuse täitmise kulud on hageja arvestuse järgi 75 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt moodustab hageja keeltekooli tasu 500 eurot aastas ning keraamika- ja kunstiringi tasu oli septembembris 13,50 eurot ja sealt edasi 18 eurot kuus. Asjas ei nähtu, et suveperioodil hageja nimetatud huvikoolidest osa võtab, seega kulub aastas hageja huviringide tasuks ~55 eurot kuus. Arvestades ka muid kooliga seotud kulusid (koolitarbed jmt) on hageja kohtu arvates veenvalt tõendanud, et koolikuludeks kulub 75 eurot kuus. -Asja materjalidest nähtuvalt on hagejale ostetud pidevalt uusi garderoobikaupu, millest võib teha järelduse, et hageja kulutab sellele kuus 126 eurot. -Ka kulutused ilutarvetele summas 12 eurot, meelelahutusele summas 11 eurot, püsikuludele summas 20 eurot on tõenäoliselt hageja huvides tehtud. Kokku on seega hagejale tehtavad kulud igakuuliselt 446 eurot. Juhul, kui arvestada kulud vanemate vahel võrdselt, moodustaks kostjalt väljamõistetava elatise suurus 223 eurot. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidmiseks ühetaoliselt. Kostja on osutanud, et ta on töötu, kuid teeb nn juhutöid. Kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt puudub kostjal registrite järgi igasugune väärtuslik vara (sõidukid, kinnisasjad, väärtpaberid). Kostja ei ole seotud ühegi äriühinguga. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale viimane väljamakse (töötasu) teostatud 2011.a novembris. Asjas puuduvad kohtu arvates veenvad tõendid selle kohta, et kostja on võimeline tasuma alates 2012.a aprillist hageja ülalpidamiseks 223 eurot. Kostja on nõustunud tasuma elatisena seaduses sätestatud elatise miinimumsumma. Arvestades kostja varalist olukorda on kohus seisukohal, et kostjalt 3 tuleb 145 eurot alates 2012.a aprillist igakuiselt hageja ülalpidamiseks välja mõista. Pooled on kuni 2012.a märtsini arvestatud elatise võlgnevuse tasumiseks sõlminud kompromisslepingu. Kuigi hageja ema kanda jääb hagi selliselt lahendades suurem osa hageja ülalpidamiskuludest on kohus seisukohal, et ülalpidamiseks saab teha vaid kulutusi, mida materiaalsed võimalused lubavad. Kohus on lugenud tõendatuks hageja esiletoodud kulutused näit transpordile, riietele jalanõudele, sidekuludele, ilutarvetele, kuid kohtu arvates ei ole sellisel määral kulutused tingimata vajalikud. Kuigi hagejale soetatakse ühistranspordi kuukaart on transpordikuludeks arvestatud ka igal koolipäeval sõit kodu ja kooli vahel (3 km). Põhjused, miks hageja vajab enda sõidutamist kooli (hageja on 14.a) puuduvad. Puuduvad ka veenvad põhjused, miks peaks pidevalt hagejat keeltekoolist koju tooma sõiduautoga. Igakuist hageja garderoobikaupadele kuluvat summat 126 eurot ei saa samuti lugeda vältimatuks kuluks. Kui materiaalsed vahendeid ei ole piisavalt, ei saa sellisel määral kulutusi pidada mõistlikuks. Kui vanemate võimalused on piiratud, siis on igakuised sidekulud summas 19 eurot, kohtu arvates, samuti ülemäära suured. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alates aprillist 2012.a igakuine elatis summas 145 eurot. 14.03.2012.a istungil avaldas hageja seaduslik esindaja, et elatise maksaks kostja hageja arveldusarvele. Arveldusarve nr avaldas hageja seaduslik esindaja 29.03.2012.a menetlusdokumendis (tlk 118). MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb 1/3 osas jätta kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja on palunud menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et elatisehagi esitati kohtusse põhjendatult kuivõrd kostja hagejale elatist ei tasunud, siis ei ole
lg 6 järgi võimalik jätta menetluskulusid hageja kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.