) § 39 lg 1 kohaselt kvalifitseerimise tingimustele vastavaks ja kvalifitseeris järgmised pakkujad (p 1): Brilliant Marketing Communications OÜ, DDB Eesti AS, The Division AS, Kontuur LB OÜ, Idea AD AS ja Creatum OÜ, Tank Grupi AS ning Age Reklaam OÜ ja ADM Interactive OÜ.
lg 1 alusel tunnistati hankedokumentide (HD) tingimustele vastavaks järgmiste pakkujate esitatud pakkumused (p 2): Brilliant Marketing Communications OÜ, DDB Eesti AS, The Division AS, Kontuur LB OÜ, Idea AD AS ja Creatum OÜ, Tank Grupi AS ning Age Reklaam OÜ ja ADM Interactive OÜ.
lg 1 alusel hinnati vastavaks tunnistatud pakkumusi hanketeates ning hankedokumentides toodud hindamiskriteeriumide ja hindamistabeli alusel väärtuspunktidega, mille põhjendused on esitatud hindamisprotokollis (p 3).
lg 3 alusel tunnistati edukateks pakkumusteks kolm kõige rohkem väärtuspunkte saanud pakkumust (p 4): ühispakkujate Idea AD AS ja Creatum OÜ pakkumus, Tank Grupi AS pakkumus ja DDB Eesti AS pakkumus. Otsustati sõlmida raamlepingud (p 5): ühispakkujatega Idea AD AS ja Creatum OÜ; Tank Grupi AS-ga ning DDB Eesti AS-ga. 4. Kontuur LB OÜ esitas EAS juhatuse 09.11.2010 otsuse peale 19.11.2010 vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile. Vaidlustaja palus
lg-te 1 ja 2 ning § 126 lg 1 p 5 alusel tunnistada EAS juhatuse 09.11.2010 otsus kehtetuks osas, millega kvalifitseeriti Idea AD AS ja Creatum OÜ (p 1.5), tunnistati vastavaks DDB Eesti AS (p 2.2), tunnistati vastavaks The Division AS (p 2.3), tunnistati vastavaks Idea AD AS ja Creatum OÜ (p 2.5), tunnistati vastavaks Tank Grupi AS (p 2.6), tunnistati vastavaks Age Reklaam OÜ ja ADM Interactive (p 2.7), ning täies ulatuses tunnistada kehtetuks otsuse p-d 3, 4 ja
Samuti on õigusvastasuse tuvastamine vajalik hankelepingu tühiseks tunnistamiseks. Hankija otsus rikub oluliselt
eesmärgiks seatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebajale ei olnud hankemenetluses tagatud teiste pakkujatega võrreldes võrdset võimalust olla edukaks tunnistatud pakkumuste tegijate hulgas. 5.1. Idea AD AS ja Creatum OÜ kvalifitseerimine Hankija on hiljemalt kvalifitseerimise otsuse tegemisel kohustatud kontrollima pakkujal maksuvõlgade puudumist (
lg 1 p 4), sh perioodil hankemenetluse algusest kuni pakkumuste esitamiseni ja pakkumuse esitamisest kuni hankelepingu sõlmimiseni. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 3 lg-st 2 ja §-st 32 ning
lg-st 2 ja § 38 lg 1 p-st 4 tulenevalt on hankija kohustatud kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb maksuvõlg, vastasel korral on tegemist
Pakkuja, kes „kustutab“ oma maksuvõla tagasiulatuvalt maksudeklaratsiooni parandamisega, ei või saada eeliseid nende pakkujate ees, kel ei ole kunagi maksuvõlgasid olnud, ega nende ees, kes maksu tasuvad. Maksude ebaõige deklareerimisega kaasnevad riskid peab kandma pakkuja. Vastuseks Brilliant Marketing Communications OÜ 11.11.2010 järelepärimisele on Maksu- ja Tolliamet (MTA) 18.11.2010 teatanud, et Creatum OÜ-l oli seisuga 11.07.2010 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 185,33 krooni ning Idea AD AS-l seisuga 12.07.2010 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 1186,45 krooni. Hankija ei ole esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, kas, kuidas ning mis perioodi kohta on ta hankemenetluse käigus kontrollinud Idea AD AS ja Creatum OÜ maksuvõlgade puudumist. Creatum OÜ-l oli maksuvõlg perioodil 01.07.2010–11.07.2010 ning Idea AD AS-l perioodidel 01.07.2010–08.07.2010; 12.07.2010–13.07.2010 ja 24.08.2010–25.08.
lg 2 teise lause järgi mittevastavad, kuna esineb sisuline kõrvalekalle hankija poolt näidistööle seatud tingimusest. Hankija on toonud HD lisas 2 näidistöö tehnilise kirjelduse p 4 ap-s „a“ messil vajaliku reklaammaterjali kujunduse ideelahenduse ühe versiooni. Sellest tulenevalt peab näidistöö vastama kõigile nõuetele ja sellest peab nähtuma, milline näeb reklaammaterjal välja lõppversioonina. Kontuur LB OÜ on täpselt järginud kõiki hankija poolt sätestatud tingimusi. EAS 21.10.2010 hindamisprotokolli hindamistabelis „Näidistöö vastavus „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsioonile“ on aga kujundusraami puhul tingimusena välja toodud: „Reklaamides (print, outdoor) kasutatakse valget raami. Raam joonistab pinna ümbritsevast välja, aitab visuaali esile tuua ja suurendab erinevate „Tutvusta Eestit“ reklaamide ühtsust, luues selge visuaalse järjepidevuse.“ Mitte ühestki hankija poolt sätestatud tingimusest ei nähtu, et tegemist on print- või outdoor-reklaamiga. Seega ei ole hankijal alust nõuda reklaamides valge raami kasutamist. Näidistööd, mille puhul on kasutanud valget raami, tuleks
lg 2 teise lause järgi tunnistada mittevastavaks, kuna esineb sisuline kõrvalekalle. Valget raami kasutatakse teise reklaami liigi puhul. Hankija ei saa tunnistada vastavaks pakkumust, mis on esitatud teise reklaami liigi kohta ning
p-st 3 ja § 47 lg-st 2 tulenevalt oleks pidanud kõrvaldama pakkuja, kes on oma pakkumuse esitanud hoopis teist liiki reklaamile, millele kehtivad hoopis teistsugused reeglid (DDB Eesti AS ja Tank Grupi AS). Pakkujate hulgas oli seejuures ka hanke tingimused koostanud isik (Tank Grupi AS), kes ainsana peale hankija teadis juba enne hankemenetluse algust, milliseid kategooriaid hakatakse tegelikult kasutama pakkumuste edukaks tunnistamisel.
-s sätestatud eesmärkide saavutamiseks ei ole hankijal lubatav kasutada pakkumuste sisulise hindamise käigus kategooriaid, mis on antud valdkonna ettevõtjate jaoks ilmselgelt tehnilise olemusega ning mis on hankija poolt pakkumuste vastavaks tunnistamisel aktsepteeritud. Kaebaja ei nõustu näidistöö hindamisel jagatud punktidega põhjusel, et vastustaja võttis alusetult ja üllatuslikult hindamisel arvesse nn valge kujundusraami kasutamise nõude näidistöö vormistamisel. Nn brändiraamat (HD lisa 2 p 6a tähenduses „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsioon) ei sisalda valge raami nõuet. Pakkuja ei ole kohustatud omal algatusel otsima võimalikke hindamiskriteeriume (nt vastustaja veebilehelt). Isegi kui valge raami kasutamise nõue tulenes kuidagi hanketingimustest, ei saanud ta kohalduda soovitud näidistööle, sest see pidi olema sõnaselgelt jaotusmaterjal, kuid valge raami nõue kohaldub print- ja outdoor-reklaamides. Kuna valge raami kriteeriumi ei saanud hindamisel üldse kasutada, siis selle raami olemasolu või puudumine ei mõjuta hindamise lõpptulemust. 5.3. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine ning otsus raamlepingute sõlmimise kohta Kuna kaebaja on esitanud näidistöö, mis vastab kõigile hankija poolt sätestatud tingimustele, tuleks anda kaebajale maksimumpunktid. Seega on hankija näidistöid hinnanud valesti. Kuna hankija on hinnanud esitatud pakkumusi valesti, siis on rikutud kaebaja õigust olla edukas pakkuja ning samal põhjusel (s.o tulenevalt hankija poolt eelnevate otsuste puhul tehtud vigadest) on rikutud ka tema õigust sõlmida hankijaga raamleping. Osa kaebuses nimetatud pakkujatest tuli menetlusest kõrvaldada juba enne nende kvalifitseerimist, osa pakkumusi tuli 4
lg 1 näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud ühtegi uut argumenti EAS juhatuse 09.11.2010 otsuse ega vaidlustuskomisjoni 14.12.2010 otsuses tuvastatud asjaolude ümberlükkamiseks. Pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse tuvastamisest ei teki kaebajal automaatselt õigust sõlmida vastustajaga hankeleping. Seda enam, et hankeleping (käesoleval juhul raamleping) sõlmitakse vähemalt kolme eduka pakkujaga ning isegi raamleping ei tagaks hankijalt sisuliste tellimuste ja raha saamist, vaid annab üksnes võimaluse osaleda koos teiste raamlepingu sõlminud pakkujatega edasistel raamlepingu sisestel konkurssidel. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja väide reaalsest kahju tekkimisest ning kaebuse rahuldamine ei saa isegi teoreetiliselt tuua kaasa
Kaebaja põhjendused Idea AD AS-l ja Creatum OÜ-l maksuvõlgade esinemise kohta on põhjendamatud ja arusaamatud, sest väidetavad maksuvõlad puudutavad perioodi enne ühispakkujate poolt pakkumuse esitamist (25.08.2010) ehk enne riigihanke menetluses osalemist.
lg 1 p 4 hõlmab üksnes ajavahemikku, mille vältel pakkuja või taotleja on hankijaga õigussuhtes läbi hankemenetluses osalemise. MTA 03.12.2010 tõendite nr 88.1/66833, 8-8.1/66835, 8-8.1/66836, 8-8.1/66837, 8-8.1/66838 alusel on tuvastatud, et ühispakkujatel Idea AD AS ja Creatum OÜ puudusid maksuvõlad seisuga 24.08.2010 ja 25.08.2010. EAS/EITA kontaktandmete näidistöödes märkimist puudutavas osas on kaebaja meelevaldselt asunud hindamiskomisjoni asemel sisustama hindamiskriteeriume ja hindama pakkumisi. Arusaamatuks jääb, mille alusel seostab kaebaja logo „WelcomeToEstonia“ veebilehega www.welcometoestonia.com. Kõnealune seos on meelevaldne ning kõnealuste näidistööde ja nende HD-le vastavuse kontekstis ilma igasuguse sisulise loogikata. Pakkumust saab mittevastavaks tunnistada ja tagasi lükata vaid siis, kui see on vastuolus HT-s või HD-s esitatud tingimustega. Vaidlustuskomisjon ei tuvastanud hanke alusdokumentidest tingimust näidistööle, et selles peavad olema välja toodud kontaktosapoolte andmed. HD p-s 10.3 toodud hindamiskriteeriumites puudub viide, et näidistöös hinnatakse ka kontaktosapoolte andmete väljatoomist. HD lisa 2 „Näidistöö tehniline kirjeldus“ p-des 5 ja 6 on toodud nõue, millest messi sõnum peab lähtuma ja taustinfona viited erinevatele veebisaitidele, raamatule ja messi koduleheküljele. Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei tähenda see, et messi sõnum peab lähtuma „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsioonist ja ärivaldkonna turundusstrateegiast, et näidistöö peaks vastama nimetatud kontseptsioonis ja strateegias toodud tingimustele. Juba viidatud p 6 pealkiri („Taustinfoks“) viitab sellele, et seal ei sisaldu pakkumusele esitatud tingimused, vaid ainult info näidistöö tegemiseks. See, et hankija on kontaktosapoolte andmete olemasolu näidistööde hindamisel hinnanud, ei tähenda veel, et pakkumusega koos esitatavale näidistööle on selline tingimus esitatud. Näidistöö puhul ei saa rääkida vastuolust 5
Valge kujundusraami osas on kaebaja põhjendus seotud küll pakkumuste hindamisega, kuid kaebaja kinnitas vaidlustuse läbivaatamisel, et vaidlustab sel põhjendusel pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse. Vaidlustuskomisjon märkis, et toodud põhjendus ei saa käia pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude kohta. Põhjendusel, et hankija on pakkumuste hindamisel hinnanud midagi sellist, mida pole hanke alusdokumentides nõutud, saab vaidlustada pakkumuste edukaks tunnistamise otsust. Käesoleval juhul on vaidlustaja pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse küll vaidlustanud, kuid mitte tulenevalt hankija tegevusest pakkumuste hindamisel, vaid
-st tulenevast otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest. Vaidlustuskomisjon saab esitatud vaidlustuse lahendamisel lähtuda vaidlustuses esitatud esemest, põhjustest ja taotlusest. Vaidlustuskomisjon ei saa asuda pakkumuste hindamist kontrollima, kuna pakkumuste edukaks tunnistamise otsus pole vaidlustatud põhjendusel, et pakkumusi on
vastaselt hinnatud. Vaidlustaja ei esitanud vaidlustuses ega ka vaidlustuse läbivaatamisel põhjendusi selle kohta, et pakkumuste hindamine on hankija poolt toimunud
vastaselt – vaidlustaja vaid väitis, et valget kujundusraami ei saanud hankija nõuda. 7. Tallinna Halduskohus jättis 23.09.2011 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Asjas on taotletud muu hulgas vaidlustuskomisjoni 14.12.2010 otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kuid kaebaja pole põhjendanud seost vaidlustuskomisjoni otsuse ja väidetava kahju tekkimise vahel. Seega jääb vaidlustuskomisjoni 14.12.2010 otsuse õigusvastasuse tuvastamise osas kaebus rahuldamata põhjendatud huvi puudumise tõttu. Hankija vaidlustatud otsuse osalise õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvina on kaebaja hilisema varalise kahju (st otsese varalise kahju, kuid mitte saamata jäänud tulu) hüvitamise nõude esitamise soov aktsepteeritav, sest kahjunõuet ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kui kaebajalt võeti hankija õigusvastaste otsustega võimalus saada raamleping, siis otsene varaline kahju on juba tekkinud ega sõltu järgnevate nn minihangete tulemustest. Küll aga ei garanteeri raamleping ühelegi selle osapoolele õigust vähemalt ühte nn minihanget võita ega määratle nendes hangetes eduka pakkuja väljaselgitamise aluseid (hankija diskretsiooniõigust välistavana). Ilmselgelt perspektiivitu on aga hankelepingu tühisuse tuvastamine, mistõttu seda ei saa põhjendatud huvina aktsepteerida. Kaebaja ei ole välja toonud sellist rikkumist, mis võiks
kohaselt tuua kaasa hankelepingu tühisuse. Maksuvõla puudumine ei ole kvalifitseerimise tingimus, vaid hankemenetlusest kõrvaldamise alus, mistõttu ei too väidetava võla olemasolu kaasa kvalifitseerimise otsuse (p 1.5) õigusvastasust. Samuti on ebaõige väide, et Idea AD AS-l ja Creatum OÜ-l esines maksuvõlg. Hanketeatest ja
lg 1 p 4 sõnastusest lähtudes kohaldatakse seda hankemenetluses osaleva pakkuja suhtes, s.o juba pakkumuse esitanud isiku suhtes (
Kuna äriühingud esitasid oma ühispakkumuse 25.08.2010, siis juulis väidetav arvestusliku intressi võla olemasolu ei saanud kaasa tuua
lg 1 p 4 rakendamist.
ei sätesta hankijale täiendava jooksva kontrolli kohustust. Ka hilisematest MTA 03.12.2010 tõenditest nähtub maksude ja maksete võla puudumine seisuga 25.08.2010 (pakkumuse esitamise päeval) ning järgneva asjassepuutuva perioodi osas kinnitab sama kohtumenetluses välja nõutud MTA 05.09.2011 tõend. Hankijal ei ole kehtivast õigusest tulenevalt volitusi selgitada ja hinnata maksukohustuse tekkimise või muutmise asjaolusid (vt lisaks Tallinna Ringkonnakohtu 6
Vaidlustuskomisjonis vaidlustas kaebaja pakkumuste vastavaks tunnistamise otsust põhjendusel, et hankija on pakkumuste hindamisel hinnanud midagi sellist, mida pole hanke alusdokumentides nõutud. Sellisel põhjendusel vastavaks tunnistamise otsust vaidlustada on asjakohatu, kuna pakkumuste hindamise küsimus on seotud eduka pakkumuse väljavalimisega. Edukaks tunnistamise otsust vaidlustas kaebaja vaidlustuskomisjonis põhjendusel, et see on vastuolus
-ga tulenevalt hankija poolt eelnevate otsuste puhul tehtud vigadest. Kohtumenetluses vaidlustab kaebaja pakkumuste edukaks tunnistamise otsust põhjusel, et hinnati hankedokumentidest mittetulenevat tingimust. Samuti leiab kaebaja jätkuvalt, et kuivõrd tegemist oli tehnilise tingimusega, millele ei vastanud tööd, milles kasutati valget kujundusraami, tuli need pakkumused tunnistada mittevastavaks. Vaidlustuskomisjoni otsuses on selgitatud, et kui hankija on pakkumuste hindamisel hinnanud midagi sellist, mida pole hanke alusdokumentides nõutud, saab sellel alusel vaidlustada pakkumuste edukaks tunnistamise otsust, mitte pakkumuste vastavaks tunnistamise otsust. Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et kaebus väljub esialgse vaidlustuse raamidest, mis ei ole lubatav, sest kohustuslikus kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses lahendatav riigihankevaidlus peab kattuma nii taotluse kui ka selle aluse osas. Ka juhul, kui kohtu seisukohaga vaidluse eseme osas mitte nõustuda, ei ole kaebaja kohtumenetluses esitatud sisulised väited valge kujundusraami kasutamise osas põhjendatud. Hindamistabelist nähtuvalt on näidistöö puhul hinnatud valge kujundusraami kui kujunduselemendi kasutamist ning vähendatud punkte selle kujunduselemendi kasutamata jätmise eest. Kohus nõustus vastustajaga, et ei ole usutav nagu poleks teave ideelahendusena valmiva töö kujunduselementidest vastava valdkonna professionaalile leitav. Hankedokumentides sisaldub viide allikale. Hankija soovis loovtööd, mille puhul ei ole põhjendatud kujunduselementide täpse loetelu esitamine. Valget raami ei ole antud juhul kasutanud vaid hanke ettevalmistamisel hankijat nõustanud reklaamiagentuur. HD p-st 10.3 nähtuvalt on hindamisaluseks sobivus „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsiooniga. Hankedokumentide ebaselguse, mh terminite (jaotusmaterjal, trükireklaam jm) kasutuse ja tähenduse, üle tulnuks vaielda enne pakkumuste esitamist. Kaebaja kohtuistungil esitatud taotlus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 2 põhiseaduse (PS) §-dega 14 ja 15 vastuolus olevaks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks jääb rahuldamata, sest tegemist ei ole asjassepuutuva normiga, mis pealegi ei takista selgitamiskohustuse täitmist vaidlustusmenetluses. Kuna riigihangete vaidlustuskomisjoni näol on tegemist kohustusliku kohtuvälise vaidluste lahendamise organiga, kes täidab halduskohtuga sarnast funktsiooni, ei saa eitada selgitamiskohustuse olemasolu ning selle ulatuse osas saaks lähtuda halduskohtumenetlust puudutavast kohtupraktikast. Halduskohtu selgitamiskohustus ei tähenda, et kohus peaks lisaks eesmärgipäraste taotluste esitamisele tähelepanu juhtimisele nõustama menetlusosalist, keda esindab vandeadvokaat, ka kaebuses asjakohaste põhjenduste väljatoomisel. Selgitamiskohustus sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige menetlusosalise õigusalastest teadmistest ja kogemustest vastavas valdkonnas.
lg 1 p 4 ning jätnud kohaldamata
Samuti on kohus rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme ja jätnud hindamata tõendid või hinnanud neid ebaõigesti (valge kujundusraami nõude osas). Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et kaebuse taotlus ei kattu vaidlustuse taotlusega ning jätnud ka põhjendamatult algatamata põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Hankija rikkus oluliselt pakkumuste hindamise korda (
lg 1), hinnates näidistöö puhul ka valge kujundusraami kui kujunduselemendi kasutamist ning vähendades punkte selle kujunduselemendi kasutamata jätmise eest. Hankija ei saanud valget kujundusraami nõuda ega selle olemasolu hinnata, kuna sellist tehnilist tingimust otse ega viiteliselt hankedokumentidest ei tulenenud (p 6.4.18 ja lisa 2 p-d 3, 4) ning see ei sisaldunud ka hindamiskriteeriumides (p-d 10.1.2 ja 10.3). Asjakohatu ja ebakorrektne on kohtu seisukoht, et näidistöö kujundusnõuded on leitavad HD-s viidatud veebilehelt tutvustaeestit.eas.ee, mille leidmist kaebajalt kui professionaalilt võib eeldada. Näidistöö tehniline kirjeldus ei sisalda viidet vastavale veebilehele, vaid veebilehe kaudu kättesaadavatele konkreetsetele materjalidele, mis mingit valget kujundusraami ei käsitle. Hindamiskriteeriume ei saa ega pea pakkujad välja mõtlema või internetiavarustest otsima. Hankija ei oodanud HD kohaselt lõplikku (avalikustamisele kuuluvat) reklaammaterjali (s.o valmis reklaamtrükist), vaid pakkujad pidid esitama üksnes näidistöö tehnilises kirjelduses märgitud kõiki tingimusi täitva reklaammaterjali kujunduse ideelahenduse.
lg 1 eesmärk on tuua kaasa sellega vastuolus sõlmitud hankelepingu tühisus, sest hindamine ei oleks objektiivselt kontrollitav ning hindamise eeldused või kriteeriumid pakkujate poolt täidetavad või ettenähtavad. Valget kujundusraami puudutav argument on vaidlustuses esitatud ja vaidlustatud ka edukaks tunnistamise otsust, kuid vaidlustuskomisjon jättis selle küsimuse õigusvastaselt käsitlemata, rikkudes uurimispõhimõtet ja kaebaja põhiseaduslikke õigusi. Riigihangete vaidlustuskomisjon on haldusorgan, mis tegutseb sisuliselt vaidemenetluse raamides.
-s sätestatud menetlus ei taga piisavalt isiku põhiõigust korraldusele ja menetlusele (PS § 14) ning tõhusale õiguskaitsele (PS § 15). Riigihangete vaidlustuskomisjon peab tagama vaidlustaja õiguste kaitse ja kui menetluses selgub, et esitatud asjaolud toovad seaduse alusel kaasa vaidlustaja taotluse rahuldamise, siis ei saa asuda seisukohale, et seadust kohaldab vaidlustaja, sest see oleks vastuolus uurimispõhimõttega. Kui ringkonnakohus leiab, et vaidlustuskomisjoni otsus lugeda valge kujundusraami alusel toimunud hindamisprotsessi tulemusel tehtud edukaks tunnistamise otsus õiguspäraseks, sest vaidlustuskomisjon ja halduskohus ei ole seadust rikkunud, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ja tunnistada PS §-dega 14 ja 15 vastuolus olevaks
-s vaidlustusmenetluse sätete puudumine osas, mis puudutab menetluse iseloomu (uuriv või võistlev) ja asjaolu, kas õigust kohaldab vaidlustuskomisjon või vaidlustaja. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et see regulatsioon on olemas HMS § 2 lg-s 2, tuleb põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada 8
Nimetatud säte sisaldab formaalset keeldu, mille rikkumise korral tuleb isik hankemenetlusest kõrvaldada. EAS on sõlminud hankelepingu pakkujaga, kes ei vastanud
lg 1 p 4 tingimustele ja seeläbi jätnud kaebaja õigusvastaselt hankelepingust ilma (ühispakkujate Idea AD AS ja Creatum OÜ kõrvaldamise korral oleks edukaks pidanud tunnistatama paremuselt järgmise tulemuse saanud Kontuur LB OÜ).
ÜS) § 87). Maksude tasumata jätmine on tuvastatud MTA 19.11.2010 tõendiga nr 8-8/65166. Hilisema tõendi väljastamise maksuvõla puudumise kohta tingis maksudeklaratsiooni parandamine Idea AD AS poolt. Hilisem käibedeklaratsiooni või muu maksudeklaratsiooni parandamine selliselt, et maksukohustuslase maksukontol võlgnevus tagasiulatuvalt kaob, ei too kaasa
Deklaratsiooni parandamine oleks pidanud leidma aset enne pakkumuse esitamist. Maksuvõla mõiste
-s ei ühti sama mõistega MKS-s. Varasematel maksustamisperioodidel maksuhaldurile ebaõigeid andmeid sisaldanud deklaratsioonide esitamisega seotud riski kannab pakkumuse esitaja ise. Tehniliselt ja sisuliselt on kõiki käibedeklaratsioone võimalik e-maksuametis mõne nupuvajutusega muuta (jooksva aasta deklaratsioone igal ajal ning eelmise aasta deklaratsioone kuni jooksva aasta 20. juulini).
Edukaks tunnistamise otsust ei saa teha isiku suhtes, kelle osas on tuvastatud
Tallinna Ringkonnakohus on 30.11.2010 otsuses nr 3-10-2480 (p 16) kinnitanud seisukohta, et
lg 1 p 4 on hankemenetlusest kõrvaldamise absoluutne alus, mille esinemist või mitteesinemist tuleb hinnata formaalselt, mitte sisuliselt, ning maksuvõlga ei tohi igal juhul esineda pakkumismenetluse mistahes ajahetkel. Ringkonnakohtu viidatud lahendi p 17 on samas vastuoluline. Oluline ei ole, millisel alusel on maksuvõlg tekkinud, kas maksusumma määramisega või maksukohustuse deklareerimisega, maksuvõlg peab igal juhul olema hankemenetluse alguseks ja selle ajal tasutud. Deklaratsiooni parandamisega hankemenetluse ajal maksuvõla likvideerimine
lg 1 p 4 tähenduses on võimatu, teistsugune tõlgendus muudaks normi sisutühjaks ja eesmärgipäratuks.
lg 1 p 4 mõtte ja sättega ei ole vastuolus enne hankemenetluse algust (30.06.2010) deklaratsiooni parandamine ja vajadusel täiendava maksusumma tasumine, kuid hankemenetluse ajal ei tohtinud maksuvõlga olla. Vaidlustatud õigusvastaste otsuste tõttu jäi apellant ilma võimalusest sõlmida hankijaga raamleping, mis oleks talle taganud võimaluse osaleda raamlepingu alusel korraldavatel hangetel ja saada tulu. Kõik raamlepingu saanud pakkujad on tänaseks täitnud konkreetseid lepinguid suurtes summades. Saamata jäänud tulu (võlaõigusseaduse § 128 lg 4) hüvitamise soov on apellandi põhjendatud huvi, mis peab olema aktsepteeritav. Apellandil on põhjendatud huvi ka vaidlustuskomisjoni otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks, sest kui vaidlustuskomisjon poleks rikkunud apellandi põhiseaduslikke õigusi, poleks tänaseks hankelepingut sõlmitud, mistõttu on vaidlustuskomisjoni kui haldusorgani tegevus toonud apellandile kaasa kahju. Ebaõige on ka halduskohtu seisukoht, et hankelepingu tühisuse tuvastamine on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja viitas siinkohal TsÜS §-le 87, samas ei tuvastata tühisust käesolevas menetluses. Põhjendatud huvi osas jääb apellant kõigi varasemate seisukohtade juurde. Kohus ei ole loogiliselt põhjendanud, miks reklaammaterjalina nõutud näidistöö võis olla vastuolus RekS-ga. Ilmselt ei oodanud hankija ebaseaduslikke näidistöid. Pakkumuste hindamine on seega olnud üldiselt suvaline ning pole kontrollitav ega jälgitav. 9
lg 2 p-dest 3 ja 4 tulenevalt ei ole vaidlustus ainult taotlus tunnistada kehtetuks mingi hankija otsus, vaid vaidlustus peab koosnema esemest, põhjustest ja taotlustest. Olukorras, kus eelnevalt on kohustuslikus kohtueelses menetluses jäetud vaidlustamata pakkumuste edukaks tunnistamise otsus põhjendusel, et hankija on hinnanud HD-s puudunud nõuet, ei ole kaebajal võimalik sellist nõuet või põhjendust esitada kaebuses halduskohtule, vastasel korral väljutakse esialgse vaidlustuse ja kaebuse raamidest. Kaebuse ulatuse muutmine ei ole õigustatud ka tühistamiskaebuselt õigusvastasuse tuvastamise kaebusele ülemineku korral. Halduskohus jättis õigesti algatamata ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Kehtivas õiguses on vaidlustusmenetlust reguleerivad sätted
-s olemas ja piisavad, HMS § 2 lg 2 ei ole asjassepuutuv norm, mis ei takista selgitamiskohustuse täitmist vaidlustusmenetluses. Arvestades
-st tulenevat vaidlustusmenetluse spetsiifikat (kiire, lihtne ja formaliseeritud menetlus), ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et vaidlustuskomisjon ei ole seotud vaidlustuse eseme ja alusega. Apellandi väited pakkumuste hindamisel valge kujundusraami kasutamise osas ei ole põhjendatud ka sisuliselt. Lahenduse pakkumisel pidi pakkuja HD lisa 2 p 5 kohaselt näidistöö tegemisel lähtuma „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsioonist (leitav veebilehe tutvustaeestit.eas.ee alamlehe tutvustaeestit.eas.ee/et/eesti-braend-ja-kasutusreeglid/eestibraend/eesti-turunduskontseptsioon kategooriast „visuaalne identiteet“) ja ärivaldkonna turundusstrateegiast. Hankija soovis loovtööd, mille puhul ei ole põhjendatud kujunduselementide täpse loetelu esitamine. Näidistöö tuli esitada vastavalt HD lisas 2 toodud nõuetele. „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsiooni menüüpunktis „reklaamtrükise küljendamine“ on selgelt kirjeldatud trükist, millel on muu hulgas kaaned. Näidistööd on aga HD lisa 2 p-s 4a nõutud A4 kahepoolsel paberil, millel ei ole kaasi. Seega ei saanud näidistöö puhul aluseks võtta reklaamtrükise küljendamise nõudeid, vaid lähtuda tuli põhiteemast, sh kujundusraamist, mitte eranditest. HD ebaselguse (sh terminite kasutuse ja tähenduse osas) üle vaidlemine on võimalik üksnes enne pakkumuste esitamist HD vaidlustamise käigus ja rangelt
Seega on kohus õigesti leidnud, et hankija tegevus valge kujundusraami hindamisel vastab ka sisuliselt
S kohaldatavuse küsimuses selge ja arusaadav ning apellandi sellekohased väited põhjendamatud. Hanke alusdokumentidest nähtuvalt soovis hankija saada näidistööd, mitte reklaami, mistõttu ei saa kohaldada RekS-st ega rääkida vastuolust RekS-ga. Kuna hanke alusdokumendid ei sätesta nõuet esitada näidistöös EAS/EITA kontaktid, siis ei 10
Halduskohus on õigesti kohaldanud ka
lg 1 p 4, leides, et maksuvõla puudumine ei ole kvalifitseerimise tingimus ning puudub alus ühispakkujate Idea AD AS ja Creatum OÜ hankemenetlusest kõrvaldamiseks
Vaidlustuskomisjon on 14.12.2010 otsuses õigesti märkinud, et isegi juhul, kui vaidlustuskomisjon tuvastaks, et pakkuja suhtes esineb
lg 1 p-s 4 nimetatud alus, kuid hankija ei ole veel pakkuja kohta hankemenetlusest kõrvaldamise otsust teinud, ei tähenda see, et pakkuja kvalifitseerimise otsus või pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus oleksid vastuolus
-ga. Käesoleval juhul väidetav arvestusliku intressivõla olemasolu juulis 2010 ei saanud tuua kaasa
lg 1 p 4 rakendamist.
lg 1 p 4 sõnastusest tulenevalt kuulub normi rakendusalasse periood, mille vältel pakkuja või taotleja on hankijaga õigussuhtes läbi hankemenetluses osalemise (s.o alates pakkumuse esitamisest kuni hankelepingu sõlmimiseni). Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et MTA 22.11.2010 kirjast nähtub ühispakkujatel Idea AD AS ja Creatum OÜ maksuvõla olemasolu, sest MTA 03.12.2010 tõenditest nähtub maksude ja maksete võla puudumine. Põhjendamatu on apellandi käsitlus maksudeklaratsiooni parandamise vastuolust
lg 1 p 4 sätte ja mõttega ning seisukoht, et maksuvõla mõiste
-s ei ühti sama mõistega MKS-s.
lg 1 p 4 kohaldamise seisukohast ei ole vahet, kas pakkuja likvideerib hankemenetluse ajal esinenud maksuvõla või korrigeerib varasemaid maksudeklaratsioone selliselt, et varem nõuetekohaselt tuvastatud maksuvõlga ei saa pärast andmete korrigeerimist tekkinuks lugeda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsus nr 3-10-2480, p 17). Halduskohus on õigesti leidnud, et hankijal ei ole kehtivast õigusest tulenevalt volitusi selgitada ja hinnata maksukohustuse tekkimise või muutmise asjaolusid. Vastustajale jääb arusaamatuks apellatsioonkaebuse p-s 4 toodud etteheidete eesmärk ja mõju halduskohtu otsuse tühistamisele. Puudub vaidlus, et halduskohus aktsepteeris kaebaja põhjendatud huvi, mis seisneb soovis esitada tulevikus otsese varalise kahju hüvitamise nõue. Halduskohus on õigesti leidnud, et hankija vaidlustatud otsuste osalise õigusvastasuse tuvastamine seoses hilisema sooviga esitada saamata jäänud tulu hüvitamise nõue ei ole põhjendatud huvina aktsepteeritav, sest raamleping ei garanteeri iseenesest veel ühelegi osapoolele õigust vähemalt ühte nn minihanget võita ega määratle nendes hangetes eduka pakkuja väljaselgitamise aluseid. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude osas puudub kaebajal põhjendatud huvi, milleks ei saa lugeda viidet TsÜS §-le 87. Apellandil puudub põhjendatud huvi ka vaidlustuskomisjoni otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks, sest vaidlustuskomisjoni otsuse ümbervaatamiseks on
-s ette nähtud selle vaidlustamine halduskohtus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt Kontuur LB OÜ kaebeõiguse küsimust (I) ja võtab seisukoha
lg 1 p 4 tõlgendamise osas (II), seejärel hindab ringkonnakohus riigihangete vaidlustuskomisjonis toimunud vaidluse ulatust ja selle siduvust halduskohtumenetluses (III) ning analüüsib valge kujundusraami nõude esinemist või puudumist (IV). Viimasena käsitleb ringkonnakohus menetlusosaliste muid argumente ja lahendab asjas esitatud taotlused (V). I 11
lg-s 5 sätestatud tähtaja jooksul (s.o ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates) riigihangete vaidlustuskomisjonile hankija vastu ühtegi kahju hüvitamise nõuet esitanud ning vastav tähtaeg möödus 29.12.2011, mistõttu ei saa ka tulevikus hankija vastu otsese varalise kahju hüvitamise nõude esitamise soov enam olla aktsepteeritav Kontuur LB OÜ põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuivõrd halduskohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud huvi on ära langenud, tuleks Kontuur LB OÜ kaebus juba ainuüksi nimetatud põhjusel jätta rahuldamata. Apellandi esindajad vaidlesid sellele vastu, rõhutades, et vaidlustuskomisjonile ei ole küll kahjunõuet esitatud ja seda ka ei saa enam esitada, kuid
lg 4 alusel on võimalik siiski esitada kahjunõue halduskohtule, samuti ei saa apellatsiooniastmes enam eitada kaebajal põhjendatud huvi olemasolu, sest vastustaja ei ole apellatsioonkaebust esitanud. 12. Ringkonnakohus rõhutab esmalt, et asjaolust, et esimese astme kohus aktsepteeris osaliselt Kontuur LB OÜ poolt välja toodud põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ja vastustaja ei ole esitanud apellatsioonkaebust, ei tulene ringkonnakohtule piirangut asuda tuvastamiskaebuse esitamiseks nõutava põhjendatud huvi olemasolu või puudumise küsimuses vajaduse korral ka teistsugusele seisukohale. Riigikohus on näiteks 20.01.2011 otsuses nr 3-3-1-74-10 (p 15) märkinud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks nõutava põhjendatud huvi olemasolu kontrollimine on kohtu ülesanne ning kuivõrd tegemist on ühe tuvastamiskaebuse menetlemise ja ka rahuldamise eeldusega, siis on kohtutel kohustus kontrollida põhjendatud huvi olemasolu isegi juhul, kui menetlusosalised pole seda kahtluse alla seadnud. Riigikohus on küll 20.01.2011 otsusega nr 3-3-1-74-10 ja 03.11.2010 otsusega nr 3-3-1-27-10 kaebeõiguse (ilmselge) puudumise tuvastamise korral (s.o tehes kindlaks tuvastamiskaebuse esitamiseks nõutava põhjendatud huvi mitteesinemise) madalama astme kohtute otsused tühistanud ja jätnud kaebused läbi vaatamata, kuid ringkonnakohtu hinnangul tuleks sellises olukorras (s.o pärast kaebuse tegelikku kohtuistungil või kirjalikus menetluses või muul viisil läbivaatamist) siiski jätta kaebus rahuldamata, andmata ka hinnangut vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasusele (vt nt Riigikohtu 29.01.2001 määrused nr 3-3-1-64-00 ja nr 3-31-65-00). Ehkki Riigikohtu 14.05.2002 otsusest nr 3-3-1-25-02 (p 24) ja 16.11.2011 otsusest nr 3-3-165-11 (p 15) tuleneb, et kaebeõigusele antakse hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga ning asjaolude hilisema muutumise tagajärjel kaebeõigus ära ei lange, ei ole see käesoleval juhul asjakohane. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus saab tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina olla aktsepteeritav üksnes tingimusel, et hilisem hüvitamiskaebus ei oleks ilmselgelt perspektiivitu (nt Riigikohtu 19.04.2011 otsus nr 3-3-1-8-11, p 9; 09.06.2010 otsus nr 3-3-1-32-10, p 11; 18.02.2010 määrus nr 3-3-1-88-09, p 12
lg 5 esimese lause kohaselt võib vaidlustuskomisjonile kahju hüvitamise taotluse esitada ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates.
lg 1 kohaselt võib riigihanke korraldamisel, samuti hankelepingu sõlmimisega või muutmisega hankija poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada taotluse hankijale riigivastutuse seaduses sätestatud korras, taotluse vaidlustuskomisjonile
-s sätestatud korras või kaebuse halduskohtule.
lg 3 sätestab, et kui hankija või vaidlustuskomisjon jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
kehtib praegusel kujul alates 01.01.2012, varasemalt reguleerisid kahju hüvitamise taotluse esitamist üksnes
lg 3 ja § 121 lg 5, mis sisaldusid identsetena juba
algtekstis. Seega on nimetatud sätete sisustamisel asjakohased ka
eelnõu (X Riigikogu 816 SE) menetlemist kajastavad materjalid. Riigikogu majanduskomisjoni 14.11.2006 istungi protokollist nr 58 (http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain&content_type=text/html&page= mgetdoc&itemid=063330003) nähtuvalt on päevakorrapunkti nr 1 (816 SE) juures kajastatud muudatusettepanekute nr 97, 107 ja 127 selgitustes muu hulgas täpsustatud, et seadusandja eesmärk oli koondada kõik riigihangete alased vaidlused (sh kahju hüvitamise nõuded) esmase instantsina läbivaatamiseks riigihangete vaidlustuskomisjoni ning alles seejärel võimaldada vastava nõude esitamist halduskohtumenetluse korras. See tuleneb ka
Kuigi 01.01.2012 jõustunud
on hankeasjades kahju hüvitamise taotluste esitamise võimalusi ja tähtaegu oluliselt leevendanud, võimaldades
lg-s 5 ettenähtud tingimustel (ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates) vaidlustuskomisjoni poole pöördumise asemel esitada kahju hüvitamise taotluse ka hankijale riigivastutuse seaduse § 17 lg-tes 1 ja 3 sätestatud korras (s.o kolme aasta jooksul kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saamisest või teada saama pidamisest arvates) või hüvitamiskaebuse otse halduskohtule (HKMS § 46 lg 4 kohaselt saab seda samuti teha kolme aasta jooksul kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamisest või teada saama pidamisest arvates), ei ole uus regulatsioon Kontuur LB OÜ suhtes tagasiulatuvalt kohaldatav, sest antud juhul oli muudatuste jõustumise ajaks kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg juba senise seaduse kohaselt möödunud. Olukorras, kus isik on varem kehtinud seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda lasknud ja seeläbi oma nõudeõiguse minetanud, ei saa uue regulatsiooni kehtestamine tema õigustele enam tagantjärele mõju avaldada. 15. Kuna puudub vaidlus, et Kontuur LB OÜ ei ole EAS vastu riigihangete vaidlustuskomisjonile kahju hüvitamise taotlust esitanud (vt riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt Tallinna Ringkonnakohtule 25.01.2012 saadetud kinnitus), samuti puuduvad igasugused väited ja andmed mõjuvate põhjuste kohta, mis saaksid ratsionaalselt õigustada sellise taotluse 13
lg 1 p 4 kohaselt peab hankija pakkumismenetlusest igal ajal kõrvaldama pakkuja, kellel esines enne pakkumismenetluses otsuse tegemist maksuvõlg, kusjuures maksuvõla tekkimise asjaolud (tahtlik maksude tasumisest kõrvalehoidumine või nn juhuslik maksuvõlg) ei oma pakkuja pakkumismenetlusest kõrvaldamisel tähtsust. Samas ei pidanud ringkonnakohus põhjendatuks käsitlust, et pakkuja tuleks menetlusest kõrvaldada ka juhul, kui tema suhtes kajastub mingil hankemenetluse hetkel maksukohustuslaste registris küll maksuvõlg, kuid hilisemate sündmuste tõttu osutub see ebaõigeks (nt maksuotsuse tühistamine või kehtetuks tunnistamine või maksudeklaratsiooni muutmine). Ringkonnakohus lähtus sellest, et maksude arvestamise ja tasumise õigsust kontrollib maksuhaldur ning hankija ei saa asuda hindama maksuvõla tekkimise või äralangemise asjaolusid (sh nt esitatud maksudeklaratsioonide muutmise õigsust). Seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide parandamise võimaluste kasutamist ei ole alust käsitada hankemenetluses lubamatu manipuleerimisena. 18. Käesoleval juhul nähtus Idea AD AS-l pakkumuse esitamise ajal (25.08.2010) maksuvõla 9750 krooni olemasolu PMTK 19.11.2010 tõendist nr 8-8.1/65166 (I kd, tl 86). Seevastu PMTK 03.12.2010 tõendi nr 8-8.1/66836 (I kd, tl 52) kohaselt Idea AD AS-l 25.08.2010 seisuga maksuvõlg puudus. Vastuseks Tallinna Halduskohtu 30.08.2011 kohtunõudele on PMTK 05.09.2011 kirjas nr 7.1-4/45766-1 (I kd, tl 247-248) selgitanud, et Idea AD AS-l ega OÜ-l Creatum ei olnud maksude ja maksete võlgu seisuga 25.08.2010 ning 19.11.2010 ja 03.12.2010 tõendite erinevus tuleneb Idea AD AS poolt esitatud hilisematest maksudeklaratsioonide parandustest. Ehkki kaebaja ei ole olnud järjekindel selle osas, millal tema arvates Idea AD AS-l või Creatum OÜ-l väidetav maksuvõlg esines, lähtub ringkonnakohus eeldusest, et apellatsiooniastmes puudutab vaidlus üksnes Idea AD AS-l maksuvõla olemasolu pakkumuse esitamise ajal ehk 25.08.2010, mida on kaebaja oma kohtumenetluse käigus avaldatud seisukohtades esmajoones rõhutanud (vt nt Tallinna Halduskohtu 30.08.2011 istungi protokoll 14
lg 1 p 4 praegusel ajal kehtivast (alates 01.01.2011) redaktsioonist tulenevalt oleks oluline kontrollida pakkujatel maksuvõlgade olemasolu juba alates hankemenetluse algusest (s.o hanketeate riigihangete registris avaldamise ajast – vt XI Riigikogu 665 SE seletuskiri), sätte varemkehtinud sõnastusest sellist piirangut ei tulenenud. Ringkonnakohus nõustub seetõttu halduskohtu seisukohaga (vt otsuse p 8), et hiljem pakkumused esitanud isikutel hankemenetluse väljakuulutamise ajal maksuvõlgade olemasolu või puudumine ei ole asjassepuutuv. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selles osas halduskohtu põhjendusi korrata. 19. Vaidlusalusel perioodil nägi
lg 1 p 4 (01.07.2010–31.12.2010 kehtinud redaktsioon) ette, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud. Sisuliselt kehtis säte samasugusena 28.03.2008–31.12.2010, ainsaks erinevuseks oli kuni 30.06.2010 kehtinud redaktsiooni puhul
Sellele vaatamata olukorras, kus pakkuja esitab hiljem (enne tema hankemenetlusest kõrvaldamist) tõendi varasemates dokumentides kajastuva maksuvõla tegeliku puudumise kohta, ei ole hankijal võimalik pakkujat hiljem enam
Hankijale ei saa hankemenetluses panna maksuhalduri rolli ning tal puudub pädevus otsustada, millisel juhul varasemat maksuvõlga arvestada või mitte arvestada. Hankija peab tõendeid hindama kogumis ja vajaduse korral selgitama välja nende erinevuse põhjused. Ringkonnakohus rõhutab siiski, et üldjuhul tuleks hankijal lähtuda hilisemast tõendist ning täiendavate selgituste nõudmise vajadus saab seonduda üksnes esitatud dokumentide usaldusväärsuse kontrollimisega, mitte aga hilisema (s.o maksuvõla puudumist kinnitava) tõendi sisulise põhjendatuse hindamisega. Millisel põhjusel varasemalt registris kajastunud maksuvõlg hiljem ära langes, ei oma hankemenetluses tähtsust. Maksudeklaratsioonide parandamiseks maksuseadustes sätestatud õiguste kasutamist ei saa käsitada lubamatu manipulatsioonina hankemenetluses. Seejuures võib veelkord viidata
lg 1 p 4 muutmise seaduse eelnõu (XI Riigikogu 665 SE) seletuskirjale, milles on muu hulgas rõhutatud, et
põhieesmärk ei ole mitte isikute maksukäitumise muutmine, vaid olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine ja toetamine (nt riigihankemenetlusi käsitlevad direktiivid 2004/18/EÜ ja 15
Vaidlustuskomisjon on 14.12.2010 otsuses (p-d 12-14) ja halduskohus 23.09.2011 otsuses (p 8)
III 21. Kontuur LB OÜ on riigihangete vaidlustuskomisjonile 19.11.2010 esitatud vaidlustuses (I kd, tl 87-89) taotlenud EAS juhatuse 09.11.2010 otsuse (I kd, tl 54 ja pöördel) tühistamist täies ulatuses (v.a Kontuur LB OÜ ja Brilliant Marketing Communications OÜ osas). Kontuur LB OÜ täpsustas 02.12.2010 oma vaidlustust (I kd, tl 73) ja palus EAS juhatuse 09.11.2010 otsuse tunnistada kehtetuks osas, milles kvalifitseeriti Idea AD AS ja Creatum OÜ (p 1.5), tunnistati vastavaks DDB Eesti AS, The Division AS, Idea AD AS ja Creatum OÜ, Tank Grupi AS, Age Reklaam OÜ ja ADM Interactive (p-d 2.2, 2.3, 2.5, 2.6 ja 2.7). Samuti palus vaidlustaja tunnistada täies ulatuses kehtetuks EAS juhatuse 09.11.2010 otsuse p-d 3, 4 ja 5 (s.o vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamine, kolme enim väärtuspunkte saanud pakkumuse edukaks tunnistamine, kolme edukaks tunnistatud pakkujaga raamlepingute sõlmimine). Riigihangete vaidlustuskomisjon märkis 14.12.2010 otsuse nr 248-10/119533 (I kd, tl 41-49) p-s 16, et vaidlustaja kinnitas vaidlustuskomisjoni istungil, et valge kujundusraamiga seoses vaidlustab ta pakkumuste vastavaks tunnistamist põhjusel, et kuivõrd hankedokumentidest ei tulenenud näidistööle nõuet, et see peab olema valge kujundusraamiga, siis ei saanud hankija pakkumuste hindamisel ka valge kujundusraami puudumist arvestada. Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei saa viidatud põhjendus käia pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude kohta, vaid sellel alusel saaks vaidlustada üksnes pakkumuste edukaks tunnistamise otsust, mida on antud juhul küll vaidlustatud, aga üksnes
-st tulenevat otsuste loogilise järgnevuse põhimõtet silmas pidades. Vaidlustuskomisjon leidis, et tal puudub õigus väljuda vaidlustuse esemest, põhjustest ja taotlustest, mistõttu ei saa komisjon kontrollida pakkumuste hindamist, kuivõrd pakkumuste edukaks tunnistamise otsust pole vaidlustatud põhjendusel, et pakkumusi on hinnatud
vastaselt. Tallinna Halduskohus nõustus 23.09.2011 otsuses (p 10) vaidlustuskomisjoni ja vastustaja käsitlusega ning asus seisukohale, et vaidlustades kaebuses ka pakkumuste edukaks tunnistamise otsust muu hulgas põhjusel, et hankija on hinnanud tingimust, mida hankedokumentidest ei tulenenud, on Kontuur LB OÜ väljunud esialgse vaidlustuse raamidest, mis on vastuolus
põhimõtetega, kuna kohustuslikus kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses lahendatav riigihankevaidlus peab olema sama, st kattuma nii taotluse kui ka selle aluse osas. 22. Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt seisukohaga, et kuna
sätestab vaidlustusmenetluse hankeasjades kohustusliku kohtueelse menetlusena, mida läbimata ei ole halduskohtusse pöördumine lubatav, siis tuleb vaidlustajal esitada kõik nõuded hankija tegevuse suhtes juba vaidlustusmenetluses ning vaidluse eseme hilisem laiendamine halduskohtumenetluses ei ole aktsepteeritav. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks
-s sätestatud kohtueelse menetluse kohustuslikkuse nõue vähemalt osaliselt sisutuks, kuna kohtumenetluse ulatuse laiendamise korral kohustusliku kohtueelse menetluse eelneva läbimise nõue laiendatud osas enam ei kehtiks. Samuti on õige, et vaidlustusmenetlust reguleerivate sätete eesmärki ja iseloomu (nt lühikesed ja jäigad tähtajad) arvestades on tegemist väga suurel määral formaliseeritud menetlusega, mille puhul on vaidlustuskomisjoni 16
lg 1 alusel selgitusi.
lg 2 p 7 ja § 121 lg 1 kohaselt ei saa hanke alusdokumentide üle enam vaielda, kui pakkumuste esitamise tähtpäev on möödunud. 26. „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsioonis määratud visuaalse identiteedi nõuetest tulenes antud juhul ka valge kujundusraami kasutamise kohustus, mistõttu oli hankija õigustatud seda esitatud pakkumuste hindamisel arvesse võtma ega ole rikkunud
lgst 1 tulenevat kohustust arvestada pakkumuste hindamisel ainult hanketeates ja hankedokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Hankedokumentide p 6.4.18 ja HD lisa 2 p 4 ap „a“ kohaselt soovis hankija näidistööna reklaammaterjali kujunduse ideelahendust (värviline kaanteta kahepoolne paber). „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsioon märgib selgelt, et reklaamides (print, outdoor) kasutatakse valget raami. Reklaamtrükise küljendamisega seoses kontseptsioon küll valget kujundusraami ette ei näe, aga vastavad nõuded ei ole ka käesoleval juhul asjakohased, sest reguleerivad üksnes trükise esi- ja tagakaane kujundust, hankija soovis seevastu kaanteta trükireklaami kujunduse ideelahendust. V
EAS 21.10.2010 hindamisprotokollile lisatud hindamistabelist (I kd, tl 60; sama I kd, tl 67) nähtuvalt on hankija EAS / EITA kontaktide näidistöös väljatoomist seejuures ka arvestanud esitatud pakkumuste hindamisel ning tõstnud selle alusel Kontuur LB OÜ näidistöö puhul esile seeläbi suurema usaldusväärsuse tekitamist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.