← Eesti

2-09-18793/22

Obsah (12)§ 218§ 187§ 5§ 230§ 657§ 654§ 652§ 229§ 232§ 173§ 171§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Tiit Kollom, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 29.12.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-18793 Tsivi

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja 1

(6)tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. 27.04.2009 esitas OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel, edaspidi hageja) Harju Maakohtusse hagi osaühingu ARSACO (pankrotis, edaspidi kostja) vastu, milles palus kustutada Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa number 1362901 neljandasse jakku jooksva kande nr 3 all kostja kasuks sisse kantud hüpoteek summas 10 000 000 krooni ning tuvastada kostja kohustus anda nõusolek viidatud hüpoteegi kustutamiseks ning asendada kostja vastavasisuline tahteavaldus kohtuotsusega. 28.06.2010 esitas hageja alternatiivse nõude, milles palus kustutada eelnimetatud hüpoteegi summast 6 759 256,29 krooni ning tuvastada kostja kohustus anda nõusolek viidatud hüpoteegi kustutamiseks 6 759 256,29 krooni ulatuses ning asendada kostja vastavasisuline tahteavaldus kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kaks kinnistut: Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr 1362901 sisse kantud kinnistu asukohaga Tallinna linn, Nõmme linnaosa, Olevi tn 37 (edaspidi kinnistu I) ning Harju Maakohtu Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr 9370702 sisse kantud kinnistu asukohaga Nissi vald, Jaanika küla, Naftabaas (edaspidi kinnistu II). Kinnistu I on koormatud hüpoteegiga summas 10 000 000 krooni kostja kasuks (edaspidi hüpoteek I) ning kinnistu II on koormatud hüpoteekidega summas 2 500 000 krooni (edaspidi hüpoteek II) ja 4 000 000 krooni (edaspidi hüpoteek III) kostja kasuks. Kostja on hüpoteegipidajaks saanud Tallinna notari Robert Kimmeli poolt 24.09.2008 tõestatud hüpoteekide üleandmise lepingu ning asjaõiguslepingute alusel (edaspidi leping). Lepingu p 2.2 järgi on hüpoteekidega I, II ja III tagatud kõik kostja nõuded OÜ Nafta Nordic (registrikood 11057345, kustutatud 10.03.2010) vastu, mis tulenevad AS SEB Pank ja OÜ Nafta Nordic vahel 04.10.2005 sõlmitud laenulepingust nr 2005023832 (edaspidi laenuleping) ning millest tulenevad nõuded on AS SEB Pank loovutanud kostjale. Hüpoteekidega I, II ja III tagatavad nõuded on osaliselt rahuldatud ning kostja nõue OÜ Nafta Nordic vastu, mida tagavad hageja kinnistut koormavad hüpoteegid, on 3 240 743,71 krooni. Kostja on hüpoteekide kustutamisest keeldunud. Hageja on õigustatud nõudma kohtult hüpoteekide I, II ja III kustutamist rahuldatud nõude ulatuses ning arvestusega, et hüpoteekide summa jääks tegeliku võlgnevusega samasse suurusjärku (s.o 3 240 743,71 krooni). Arvestades nõude tegelikku suurust ning hüpoteekide ulatust, on otstarbekas kustutada täiel määral kinnistut I koormav hüpoteek I ning jätta muutmata kinnistut II koormavad hüpoteegid II ja III. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 mõttest ja sõnastusest tuleneb üheselt hageja õigus nõuda hüpoteegisumma vastavusse viimist tegeliku nõudega (arvestades siinkohal asjaolu, et seoses põhivõlgniku (st OÜ Nafta Nordic) pankrotiga ei saa nõue põhivõlgniku vastu ka enam suureneda). Seega on hagejal õigus nõuda hüpoteekide kustutamist osas, milles nõuet ei ole tekkinud ning milles hüpoteegisumma ei vasta sellega tagatava nõude summale. 2
(6)Kostja vastuväited
  1. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja nõue hageja vastu, mis tuleneb laenulepingust, mille tasumise tagatiseks on seatud hüpoteegid hagejale kuuluvatele kinnistutele, on 22.05.2008 seisuga 4 384 183,90 krooni. Nimetatud nõudest moodustab põhivõlgnevus 2 499 395,75 krooni, intressid 293 078,35 krooni ja viivised 1 591 709,80 krooni. Samas on kostja viiviste ja intresside nõue suurenenud selliselt, et 15.07.2009 seisuga on nõude suuruseks kokku 6 643 881,48 krooni. Kostja ei ole nõus hüpoteegi kustutamisega kinnistult I, kuivõrd sellise tegevusega rikutaks võlausaldaja õigusi ning tekiks olukord, kus vaatamata asjaolule, et võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud, on tal õigus nõuda tagatiste vähendamist. Samuti ei ole kostja kindel, et tema nõuet on võimalik rahuldada kinnistu II müügist saadavast rahasummast. Olukorras kus kinnisvaraturu hinnad on märgatavalt langenud, võib kinnistu II müük osutuda väga keeruliseks eelkõige selle tõttu, et kinnistu II näol on tegemist spetsiifilise varaga (naftatoodete ümbertöötlemise kompleks), mille ostust võiks huvitatud olla väga piiratud sihtgrupp. Selleks, et kostja nõue saaks rahuldatud, peaks kinnistut II müüdama vähemalt hinnaga 10 000 000 krooni ning käesoleval hetkel ei ole võimalik öelda, kas nimetatud hinnaga oleks võimalik kinnistut võõrandada. Esimese astme kohtu otsus
  2. Harju Maakohus jättis 30.12.2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt

§ 5

lg-st 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohtu hinnangul ei võimalda menetluses tuvastatud asjaolud hageja esmase ega alternatiivse nõude rahuldamist. Hageja esitatud nõuete alusnormideks on vastavalt AÕS § 349 lg 1 ja 2. AÕS § 349 lg 1 võimaldab koormatud kinnisasja igakordsel omanikul nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud. Juhul kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik vastavalt AÕS § 349 lg-s 2 sätestatule nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja on hagiavalduses märgitud kinnitu I ja kinnistu II omanik ning et kinnistu I on koormatud kostja kasuks hüpoteegiga summas 10 000 000 krooni (hüpoteek I) ja kinnistu II hüpoteekidega summas 2 500 000 krooni ning 4 000 000 krooni. Samuti puudub vaidlus selle üle, et nimetatud hüpoteegid tagavad kostja (kui hüpoteegipidaja) 04.10.2005 sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid OÜ Nafta Nordic vastu ning need nõuded on rahuldamata vähemalt 3 240 743,71 krooni ulatuses (kostja vastuväidete kohaselt on rahuldamata nõuete summa hageja poolt nimetatust suurem). Kui kostja hüpoteegipidajana oleks AÕS § 349 esimese või teise lõike alusel kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi (hüpoteegi I) osaliseks või täielikuks kustutamiseks, saab tema nõusoleku tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1 esimese lause järgi asendada kohtuotsusega. AÕS § 349 lg 1 kohaldamiseks puudub praegusel juhul alus juba hageja enda faktilistest väidetest tulenevalt. Hageja ei ole tuginenud sellele, et hüpoteegiga I tagatavat nõuet ei ole tekkinud või et see nõue oleks täielikult rahuldatud. Vastupidi, hageja väidetest nähtub, et nõue on 3 240 743,71 krooni ulatuses rahuldamata. Kohus ei nõustunud hageja väitega, mille kohaselt saab hageja nõuda hüpoteegi I kustutamist seetõttu, et kostja kasuks seatud hüpoteek II ja hüpoteek III tagavad (rahuldamata) nõudeid piisavalt. Esiteks on hageja taoline käsitlus õiguslikult asjakohatu ning vastuolus AÕS § 349 lg 1 normi sisu ja eesmärgiga. AÕS § 349 lg 1 regulatsiooni peamiseks eesmärgiks on hoida ära hüpoteegipidaja alusetu rikastumine ning vältida hüpoteegi realiseerimist tagatava 3

(6)nõudeta. Samas ei anna norm alust hüpoteegi kustutamiseks olukorras, kus sellega tagatud nõue on muul viisil (sh teiste hüpoteekidega) piisavalt tagatud. Teiseks ei ole hageja ka tõendanud, et hüpoteek II ja hüpoteek III nõuet piisavalt tagaksid. Kostja on hageja väitele tagatiste piisavuse kohta vastu vaielnud, leides, et kinnistu II sihtotstarvet ja hetke olukorda kinnisvaraturul arvestades on põhjust kahelda, kas kinnisasja müügist saadavate vahendite arvel on võimalik hüpoteekidega tagatud nõue rahuldada. Vastavalt

§ 230

lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hüpoteegi kui tagatise piisavuse üle ei saa otsustada üksnes hüpoteegi summast lähtudes. Selle kõrval tuleb arvestada ka hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtust (TsÜS § 65) ja hüpoteegi järjekohta kinnistusraamatus (AÕS § 59 lg 1). Iga hüpoteegipidaja saab rahuldada oma hüpoteegiga tagatud nõude kinnistusraamatust nähtuva järjekoha alusel tema kasuks koormatud kinnisaja võõrandamisest saadud raha arvel (AÕS § 325 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on kinnistu II koormatud hüpoteekidega ka kolmandate isikute kasuks (hüpoteek II asub küll esimesel järjekohal). Hageja alternatiivse nõude osas leidis kohus järgmist. AÕS § 349 lg 2 mõttest tulenevalt on iseenesest võimalik nõuda hüpoteegi kustutamist rahuldatud nõude ulatuses. Samas ei ole hageja tõendanud, et esineksid asjaolud hüpoteegi kustutamiseks 6 759 256,29 krooni ulatuses ning et kostja oleks kohustatud tegema vastavasisulise tahteavalduse (mida saaks kohtuotsusega asendada). Kostja vastuväidete kohaselt oli tema 04.10.2005 sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete (mille tasumise tagatiseks hüpoteegid on seatud) suuruseks OÜ Nafta Nordic pankroti väljakuulutamise seisuga (22.05.2008) kokku 4 384 183,90 krooni (sh põhivõlgnevus, intress ja viivis), mitte hageja poolt väidetud 3 240 743,71 krooni. Kaudselt kinnitab seda ka kostja poolt OÜ Nafta Nordic pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus (toimik lk 33-36). Hageja seevastu ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetava nõude suuruse (3 240 743,71 kr) kohta. Kohus tegi 24.05.2010 eelistungil hageja esindajale ettepaneku esitada täiendavalt tõendeid selle kohta, kui suur oli hüpoteekidega tagatud nõude esialgne suurus ning millises ulatuses on see vähenenud (toimik lk 49). Kohtu hinnangul ei saa AÕS § 349 lg 2 alusel esitatud nõude lahendamisel lähtuda kostja poolt vaidlustamata nõude suurusest ning tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek hüpoteegi I kustutamiseks nimetatud summat ületavas oas. Vastavasisulist nõuet ei ole käesolevas asjas ka esitatud. Lähtudes ülaltoodust tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus 4. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus kohaldas ebaõigesti AÕS § 349 lg-s 1 sätestatut. Kohus on normi sisustamisel jätnud tähelepanuta AÕS § 346 lg-s 1 ning §-s 327 sätestatu, rikkudes sellega seaduse süstemaatilise tõlgendamise vajadust. 28.06.2010 menetlusdokumendis väitis hageja järgmist. Antud olukorras ei saa olla vaidluse all asjaolu, et kostjal ei ole ei hageja ega ka mitte ühegi kolmanda isiku vastu hüpoteegisummale vastavat nõuet, mis oleks tagatud hüpoteegiga (s.h. hüpoteekidega I, II ja/või III). Seega ei ole hüpoteegisummale vastavat nõuet tekkinud AÕS § 346 lg 1 mõttes. Seega ei ole hageja tõepoolest väitnud, et ei oleks tekkinud mitte mingisugustki nõuet, mis oleks hüpoteegiga I tagatud. Küll on hageja väitnud, et hüpoteegisummale täiel määral vastavat nõuet tekkinud ei ole. Nõude mittetekkimisena AÕS § 349 lg 1 mõttes tuleb käsitleda olukorda, kus hüpoteegisummale vastavat nõuet ei ole tekkinud. Ulatuses, milles hüpoteegisumma ületab sellega tagatava nõude summat, on kinnistu omanikul õigus nõuda hüpoteegi kustutamist. Kohtul olnuks võimalik hagi lahendamisel lähtuda kostja poolt vaidlustamata nõude suurusest ning tuvastada kostja kohustus anda nõusolek hüpoteegi I kustutamiseks nimetatud summat ületavas osas. Selline nõue kuulunuks ka rahuldamisele AÕS § 349 lg 1 alusel. 4

(6)Ebaõige on kostja järeldus, justkui ei oleks hageja poolt seesugust nõuet esitatud. 28.06.2010 menetlusdokumendis märkis hageja järgmist. Hageja hinnangul tuleneb AÕS § 349 mõttest ja sõnastusest üheselt hageja õigus nõuda hüpoteegisumma vastavusse viimist tegeliku nõudega (arvestades siinkohal asjaolu, et seoses põhivõlgniku pankrotiga ei saa nõue põhivõlgniku vastu ka enam suureneda). Seega on hagejal õigus nõuda hüpoteekide kustutamist osas, milles nõuet ei ole tekkinud ning milles hüpoteegisumma ei vasta sellega tagatava nõude summale. Olukorras, kus kohus oleks leidnud, et lähtuda tuleb nt kostja poolt väidetavast hüpoteegiga tagatavast nõude summast, tulnuks esitatud alternatiivnõue rahuldada osaliselt (mitte jätta täiel määral rahuldamata). Kuivõrd kohus asus oma otsuses põhimõttelisele seisukohale, et hagiavalduses kirjeldatud olukorras ei saagi hagejal olla alust hüpoteekide kustutamist nõuda, ei ole kohus ka tuvastanud hüpoteegiga tagatava nõude maksimumsuurust. Vastustaja seisukoht 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Menetluse käik 6. Tallinna Ringkonnakohus peatas 28.02.2011 määrusega poolte ühisel taotlusel menetluse tsiviilasjas nr 2-09-18793 seoses kompromissiläbirääkimistega ja uuendas poolte ühisel taotlusel nimetatud tsiviilasja menetluse 12.12.2011 määrusega. Ringkonnakohtu otsus 7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654lg 6 alusel.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Apellant on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on otsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Apellant heidab maakohtule ette AÕS § 349 lg 1 ebaõiget kohaldamist. Apellant väidab, et hüpoteegisummale vastavat nõuet ei ole tekkinud, mistõttu tal on alus nõuda hüpoteegi kustutamist või alternatiivselt nõuda hüpoteegi kustutamist kostja poolt vaidlustamata nõuet ületavas osas. Apellant leiab, et hüpoteek tuleb viia vastavusse tagatava nõude suurusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Maakohus on põhjendatult leidnud, et nii hageja nõude kui ka alternatiivse nõude rahuldamiseks puudus alus.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 229

lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendamist ei leidnud, et hüpoteegiga I tagatavat nõuet ei ole tekkinud või et nõue 5

(6)oleks rahuldatud. Lisaks ei tõendanud hageja, et hüpoteegid II ja III tagavad nõuet piisavalt. Maakohtuga saab nõustuda selles, et hüpoteegi kui tagatise piisavuse otsustamisel ei saa lähtuda vaid hüpoteegi summast, vaid arvestada tuleb hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtust, hüpoteegi järjekohta kinnistusraamatus. Hageja ei ole omapoolsete tõenditega kummutanud kostja vastuväidet, mille kohaselt arvestades kinnistu II sihtotstarvet, hetke olukorda kinnisvaraturul, ei ole ilmselt võimalik kinnisasja müügist saadavate vahendite arvelt hüpoteekidega tagatud nõuet rahuldada. Alternatiivse nõude rahuldamata jätmist on maakohus samuti piisavalt põhjendanud. Hageja ei tõendanud oma nõude suurust, ega seda, kas ja kui palju on kostja nõue hageja vastu vähenenud. Maakohus on 24.05.2010 kohtuistungil oma selgitamiskohustuse täitnud ja juhtinud tähelepanu tõendamisele kuuluvatele asjaoludele. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada, tuleb otsus jätta muutmata aja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud hageja kanda.

§ 171

lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti hageja kanda. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Tiit Kollom Mare Merimaa 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.