TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-485 Otsuse kuupäev 08.05.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Kirill Katšan´i kaebus Viru Vangla 20.01.20

) §-i 41 lg 1 ja EV Põhiseaduse §-i

1. Kaebaja leiab, et Viru Vangla tegevus 21.12.
2. a hommikusöögi ajal kaebaja saianormi mittetäitmisel on õigusvastane. Kaebaja soovib vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist, sest soovib hiljem nõuda Viru Vanglalt kahju hüvitamist ja soovib seda, et vangla edaspidi tema saianormi ei rikuks.
3. Kaebaja taotleb veel Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et Viru Vanglas tuuakse hommikuti toitu liiga hilja ja enne hommikust kontrolli tuleb süüa kiirustades 10 minutiga. Vastav õigusvastasuse tuvastamise nõue on vajalik selleks, et hiljem nõuda sellega seoses vanglalt kahju hüvitamist ja et Viru Vangla edaspidi ei hilineks hommiku- ja lõunasöögi andmisega. On olnud mitu juhust, mil vangla on toonud kaebajale hommikusöögi liiga hilja, kuid kõiki kordi ei ole kaebajal meeles. 21.12.
4. a tõi vangla talle hommikusöögi kell 07.50 ja seda saab tõendada 20.01.
5. a käskkiri nr 6-3/95-D, kus on kirjas, et K. Katšan viskas oma hommikusöögi koridori kell 07.
6. 21.12.
7. a pidi kaebajale toodama hommikusöök kella 07.00 ja 07.45 vahel, sest kell 07.50 teatatakse mikrofoniga kontrollimiseks ettevalmistamisest, mis algab kell 8.
8. Viru Vangla sisekorraeeskirjades on päevaplaan, kus on kirjas, et kell 07.50 peab kontrollimiseks ette valmistama, aga mitte sööma 10 minutiga. Samuti oli kaebaja sel hetkel (21.12.
9. a) kartseris ja 30.06
10. a käskkirja nr 1-1-1/148 p 1 kohaselt peab ta saama söömiseks 30 minutit, kuid kaebajal tuli mõnikord süüa kiiremini kui 10 minutit, sest teda kiirustati, et ta sööks ära enne kontrollimist. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 20.01.
11. a käskkirja nr 6-3/95-D, tunnistada Viru Vangla toimingud õigusvastaseks ja palub välja mõista Viru Vangla 20.01.
12. a käskkirja nr 6-3/95-D alusel kartseris viibimisega talle tekitatud kahju eest õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
13. Viru Vangla leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Viru Vangla viitab

§ 63

lg 1 ja § 67 p 1 ja märgib, et distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kinnipeetav Kirill Katšani Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.3 sätestatud nõuete 3 rikkumise eest 5 ööpäevase kartserikaristusega. Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega ja teiste isikutega viisakas. 21.12.2011. a hommikusöögi ajal viskas kinnipeetav Kirill Katšan oma kartserikambrist välja hommikusöögiks antud pudru ja tee. Pudru ja tee kambrist välja viskamine on ilmselgelt ebaviisakas käitumine. Lisaks on puder ja tee kuumad ning sellega oleks võinud pihta saada toidujagaja või vanglateenistuja. Seega rikkus kinnipeetav Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.3 sätestatud kohustust. Oma selgitustes kinnipeetav tunnistab rikkumise toimepanekut. Kuna kinnipeetav pani rikkumise toime teadlikult ja tahtlikult, siis võis kinnipeetavat rikkumise toimepanemise eest distsiplinaarkorras karistada. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest ja distsiplinaarmenetluse algatamisest, kaebajale on antud võimalus anda selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. 10. K. Katšanile on küll ette nähtud suurem kogus saia ning toidujagaja eksis, kui andis kinnipeetavale 6 saiaviilu asemel 2, kuid vastustaja on seisukohal, et kõnealune toidujagaja eksimus ei õigusta K. Katšani rikkumist. Nimelt nähtub viienda üksuse vanemvalvuri kohusetäitja Eller Tuuri ettekandest nr 4837, et toidujagaja ei jõudnud veel saiatükke juurde lugeda, kui kinnipeetav juba viskas hommikusöögi toiduluugist välja. Seega tuleneb eelpooltoodust, et K. Katšan ei andnudki vanglale aega eksimuse parandamiseks, vaid asus kohe õigusvastaselt käituma. Vanglaametniku eksimus või õigusvastane käitumine ei ole vabanduseks kinnipeetava õigusvastasele käitumisele.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju.

§ 63

lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Seega kinnipeetava arusaam teo toimepaneku õiguspärasusest ei tähenda, et tema karistamine oleks olnud ebaseaduslik. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt pani K. Katšan toime distsipliinirikkumise, milles ta süü ka tõendati. Ka oma selgitustes kinnipeetav tunnistab rikkumise toimepanekut. Sellest tulenevalt sai kinnipeetav ka distsiplinaarkorras karistada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnitust leidnud kaebaja väide, et karistamine oli ebaseaduslik, kuna toime pandud rikkumine oli õigustatud. Lisaks on vangla seisukohal, et kui kinnipeetaval on etteheiteid vangla tegevusele, siis on tal võimalik pöörduda vangla poole märgukirjaga. Vangla võimalike eksimustele tähelepanu juhtimiseks sooritatud distsipliinirikkumised on samuti rikkumised, mille eest on vanglal õigus teo toimepanijat karistada distsiplinaarkorras. Mõeldavaks ei saa pidada seda, et kinnipeetav hakkab distsipliinirikkumisi toime panema selle põhjendusega, et talle ei meeldinud ametnike toimimine. 11. Kaebaja leiab, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet, kuna kartserikaristuse määramise asemel oleks pidanud temaga vestlema või mõne muu karistuse määrama.

§ 63

lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, tööst eemaldamine kuni üheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on karistuse määramisel lähtutud rikkumise iseloomust ja laadist, isiku suhtumisest rikkumisse, võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma ja karistuse proportsionaalsuspõhimõttele vastavust. K. Katšan ei tööta ja kokkusaamise võimalust aktiivselt ei kasuta, seega ei olnud võimalik kaaluda tema töölt eemaldamist ja ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine niisamuti oma eesmärki ei täidaks. K. Katšanil on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust analoogsete distsipliinirikkumiste eest. Lähtudes sellest, et K. Katšani varasemalt käesoleva rikkumisega analoogse distsipliinirikkumise eest määratud karistused 4 ei ole kinnipeetavat seaduskuulekale käitumisele suunanud, siis antud juhul oli eesmärgipärane ning proportsionaalne karistada kinnipeetavat 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse läbiviija on valesti hinnanud tõendeid. Kaebusest nähtub, et K. Katšan ei ole rahul distsiplinaarmenetluse läbiviija tööga.

§ 64

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Seaduses ei ole sätestatud, milline vanglateenistuja konkreetselt peab distsiplinaarmenetluse läbi viima. Lisaks ei ole kaebaja viidanud, kuidas on tõendeid valesti hinnatud, mistõttu ei saa ka antud väidet kontrollida. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul distsiplinaarmenetluse läbiviijaga, ei tähenda, et tõendeid on valesti hinnatud.

1. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist, sest on käesolevaks ajaks kartserikaristuse ära kandnud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju nõude alusnormiks on RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on eelpoolnimetatud põhjustel õiguspärane, mistõttu ei ole käskkirja alusel kartserikambrisse paigutamine olnud alusetu vabaduse võtmine. Kuna isik on paigutatud kartserikambrisse õiguspärase käskkirja alusel, siis ei ole vangla põhjustanud isikule kannatusi alusetult.
2. Kaebaja märgib, et nõuab Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et talle ei antud õiget kogust saia. Vastustaja märgib, et vanglas jagab toitu kinnipeetavast toidujagaja vanglaametniku valvsa pilgu all. Eridieedid ja lisatoidud on kirjas kambriukse kõrval oleval nimesildil. Kinnipeetavast toidujagaja väljastab toidu ning valvur kontrollib, kas seda tehakse korrektselt ja vastavalt normidele. Viienda üksuse vanemvalvuri kohusetäitja Elle Tuuri ettekandest nr 4837 tuleneb, et toidujagaja ei jõudnud veel saiatükke juurde lugeda, kui kinnipeetav juba viskas hommikusöögi toiduluugist välja. Teisisõnu toidujagamine ei olnud K. Katšani jaoks veel lõppenud ning toidujagaja oleks talle saia juurde andnud, kuid ei jõudnud seda veel teha, sest K. Katšan viskas juba eelnevalt antud toidu kambrist välja. Vanglal ei olnud eesmärki jätta K. Katšani saiast ilma, kuid kokkuvõttes tingis K. Katšan ise oma käitumisega olukorra, kus ta jäi hommikusöögist ilma.
3. Kaebaja väidab, et hommikusööki tuuakse väga hilja ning ta ei jõua enne hommikust loendust rahulikult süüa. Viru Vangla kodukorrast nähtub, et hommikusöögiks on ette nähtud ajavahemik kella 07.00-st kuni kella 08.00-ni. See tähendab, et vangla organiseerib kinnipeetavale hommikusöögi kõnealuses ajavahemikus. Teisisõnu, ajavahemikul 7.00 kuni 8.00 saavad üldjuhul kõik kinnipeetavad toidu kätte. Kes saab varem toidu kätte, hakkab varem sööma, kes saab hiljem kätte, hakkab hiljem sööma. Kodukorra punkti 23.7.3 kohaselt on toidunõud kinnipeetavate käes kambris ning neid ei võeta kinnipeetavalt pärast hommikusööki ära. Kell 8.00-8.30 toimub hommikune loendus. Hommikuse loenduse ajal viibivad ametnikud kinnipeetava kambris maksimaalselt paar minutit ning see on aeg, millal kinnipeetav süüa ei tohi. Enne või pärast seda, kui ametnikud on tema kambris, on kinnipeetaval võimalik rahulikult süüa. Kambriuste avamine toimub alles 8.30-8.45 ja ka siis ei ole kinnipeetaval keelatud süüa. 5 Paratamatult tekib olukord, kus esimeste kambrite kinnipeetavad saavad toidu kätte varem ja viimased hiljem. Samas aga ka jõuab loenduse läbiviija ning kambriuste avaja viimaste kambriteni hiljem. Vanglal ei ole võimalik anda kõikidele kinnipeetavatele korraga kätte toitu, korraga teostada kõikides kambrites loendust, korraga avada kambrite uksi jne. Selleks on päevakavas ette nähtud orienteeruv aeg. Samuti ei ole võimalik teha päevakava minutilise täpsusega iga kambri jaoks eraldi, arvestades kambri asukohta osakonnas, igale kinnipeetavale kuluvat aega jne. Ka ei ole võimalik teha päevakavasid väga suure ajavaruga, sest arvestada tuleb ajakuluga näiteks kolmele toidukorrale, loendustele, vabale ajale osakonnas, vabale ajale kambris (nt hommikune ja õhtune hügieenist kinnipidamise toimingute sooritamine), jalutuskäikudel viibimisele ning jalutuskäikudele saatmisele, kambriuste avamistele ja sulgemistele jne. Siinjuures tuleb arvestada, et toidujagamine peab julgeolekukaalutlustel toimuma suletud osakonnas jm. Kuna päevas on tundide arv piiratud, siis ei ole võimalik teha päevakava selliselt, et igale kinnipeetavale jääb tund aega igal toidukorral pelgalt söömiseks. Seega tuleneb eelpooltoodust, et vangla jagab kinnipeetavatele toitu ajavahemikul 7.00 - 8.00 ning kinnipeetaval on võimalik süüa oma toitu ka pärast kella kaheksat, sest toidunõud ja toit jäävad talle kambrisse ning neid ära ei võeta. Lähtudes eeltoodust argumentatsioonist, vaideotsuses, kahjunõude vastuses, distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ja protokollis välja toodud põhjendustest palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
4. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud halduskohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse, taotledes Viru Vangla 20.01.
5. a käskkirja nr 6-3/95-D tühistamist, HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse, taotledes eeltoodud käskkirja alusel kartseris viibitud päevade eest õiglast hüvitist kohtu äranägemisel ning HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse, taotledes vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist (21.12.
6. a toodi kaebajale hommikusöögi ajal normist vähem saia, Viru Vangla toob kaebajale hommikusööki liiga hilja).
7. Kaebus Viru Vangla 20.01.
8. a käskkirja nr 6.-3/95-D tühistamise nõudes ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel.

§ 67

p 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

§ 63

lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.3 sätestatud nõuete rikkumise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Viru Vangla kodukorra p 8.1.3 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste isikutega viisakas. On tuvastatud, et 21.12.2011. a hommikusöögi ajal viskas kaebaja oma kambrist välja hommikusöögiks antud pudru ja tee. Kohtu hinnangul on toidu kambrist koridori välja viskamine ilmselgelt ebaviisakas käitumine ja on avaliku korra rikkumise tunnustega (heade kommete eiramine, 6 isikutevahelistes suhetes normide ja reeglitega eiramine, hea tava ja ühiselu paikapandud reeglite eiramine, käitumisnormide eiramine jne). Kaebaja õigustab oma käitumist sellega, et ta reageeris nii vanglaametniku eksitusele, kes andis talle ebaõiglaselt kuue saiaviilu asemel kaks. Kaebaja kirjutas seletuses ja kaebuses, et ta pani rikkumise toime teadlikult ja tahtlikult selleks, et vastustaja pööraks tähelepanu vanglaametniku rikkumisele tema suhtes. Kaebaja kirjutas, et „olin sunnitud viskama oma hommikusöögi koridori, et toidujagaja ei suhtuks oma töösse hooletult…“, „mina kaitsesin oma õigusi ja püüdsin saavutada õiglust nii, nagu suutsin“ (t.l 7 pöördel). Kaebaja leiab, et selle teo eest oleks vangla pidanud äärmisel juhul tegema talle noomituse või vestlema temaga. Ta väidab, et „käitusin selles situatsioonis õigesti ja õiglaselt…“ (t.l 7 pöördel). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnipeetava arusaam teo toimepaneku õiguspärasusest ei tähenda, et tema karistamine oleks olnud ebaseaduslik. Kohus leiab, et kinnitust ei ole leidnud kaebaja väide, et tema karistamine oli ebaseaduslik kuna tema poolt toime pandud rikkumine oli õigustatud. Kaebajal oli võimalus ja õigus vangla võimalikele eksimustele kirjalikult reageerida. Distsipliinirikkumise toimepanemist ei saa õigustada selle põhjendusega, et kaebajale ei meeldinud vanglaametnike toimimine ja teise kinnipeetava (toidujagaja) eksimus töökohustuste täitmisel. Kohus leiab, et vaidlustatav haldusakt on õiguspärane, sest proportsionaalsuse põhimõtet ei ole rikutud. Väär on kaebaja arusaam, et vastustaja oleks pidanud temaga vestlema või karistama teda noomitusega. Vaidlustatud käskkiri on motiveeritud ja käskkirjas on kaalutletud, miks valiti just selline karistuse määr. Käskkirjas on märgitud, et lähtuti rikkumise iseloomust ja laadist, isiku suhtumisest rikkumisse ning võimalusest mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Samuti on motiveeritud, miks ei saanud valida muud karistust. Kohus leiab, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on õigesti hinnatud tõendeid ja on kaalutletud valitud karistust. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja varasema karistatusega ja sellega, et analoogne rikkumine ei ole ainuke. Lähtutud on kaebaja isiksusest ja tema suhtumisest rikkumistesse. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64

lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et vaidlustatav käskkiri on õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele.

1. Seoses sellega, et vaidlustatav käskkiri on kohtu arvates õiguspärane, ei ole alust kaebaja nõude – kahju hüvitamine seoses vaidlustatava käskkirja õigusvastasusega – rahuldamiseks. Kohus leidis, et distsiplinaarkaristus on õiglane ja viit ööpäeva kartseris viibimist ei saa käsitleda alusetu vabaduse võtmisena, väärikuse alandamisena või tervise kahjustamisena seoses kartseritingimustega. Ei ole tuvastatud, et vastustaja oleks tekitanud kaebajale mittevaralist kahju oma õigusvastase ja süülise tegevusega või tegevusetusega. Vangla ei ole alusetult põhjustanud kaebajale kannatusi, sest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine oli tingitud õiguspärase käskkirja täitmisele pööramisest. Ülaltoodu alusel ei kuulu kaebus selles osas samuti rahuldamisele.
2. Kaebaja leiab, et vangla toiming temale vale koguse saia andmisel on õigusvastane ja tema eesmärgiks selle nõude esitamisel on edaspidi nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. 7 Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et kaebajal oli õigus saada lisatoitu kuue viilu saia näol (teised saavad vähem). 21.12.
3. a hommikusöögi ajal jagas toidujagaja ekslikult kaebajale kaks saiaviilu kuue saiaviilu asemel (andmata jäi 4 saiaviilu). Vanemvalvur kt E. Tuur teatab 21.12.
4. a ettekandes nr 4837, et S8 eluhoones S12 eluosakonnas hommikuse toidujagamise ajal kl 07.55 kinnipeetav Kirill Katšan, kes paikneb kambris nr 8342, viskas pudrukausi ja teekruusi toiduluugist välja, mis lendas vastu teist kambriust. Põhjuseks oli see, et toidujagaja andis algul kaks tükki saia. Kuna tal on lisatoit, siis oli ette nähtud kuus tükki saia. Toidujagaja ei jõudnud talle veel juurde saiatükke lugeda, kui tee ja pudru visati toiduluugist välja. Ise ütles, tolbajobõ ne umejut rabotat. Toidujagamise juures viibis ka valvur P. Randmaa (t.l 93). Seega on näha, et esialgsel saiajagamisega sai kaebaja kaks saiaviilu ja koheselt tuvastati, et talle on ette nähtud veel neli saiaviilu, kuid vangla ametnik ja toidujagaja ei jõudnud veel saia juurde anda, kui kaebaja viskas toiduluugi kaudu toidu kambrist välja. Vastustaja teatas kohtule, et toitu jagatakse vanglaametniku valvsa pilgu all ja eksimus tuvastati koheselt. Vanglal ei olnud kavatsust jätta kaebajat ilma lisatoiduta. Valvur kontrollib toidujagajat, et toidujagamine oleks korrektne ja vastaks normidele. On tuvastatud, et toidujagaja ei jõudnud veel saia juurde anda, kui kinnipeetav kiirustades viskas oma toidu kambrist välja. Samuti on tuvastatud, et toidujagamine ei olnud veel lõppenud, kui kinnipeetav viskas juba hommikusöögi toiduluugist välja. Kohus leiab, et vangla õigusvastaseid toiminguid 21.12.
5. a hommikusöögi jagamise ajal ei ole tuvastatud ja kaebus selles osas ei kuulu rahuldamisele.
6. Kaebuses väidetakse, et Viru Vanglas tuuakse hommikusööki väga hilja ning kaebaja ei jõua enne hommikust loendust rahulikult süüa. Täiendavas kaebuses (t.l 32) väidab kaebaja, et hommikusööki peaks toodama kella 07.00 ja 07.45 vahel, sest kell 07.50 teatatakse mikrofoniga kontrollimiseks ettevalmistamisest, mis algab kell 08.
7. Kaebaja väitel peab päevakava kohaselt kell 07.50 kontrollimiseks ette valmistama, aga mitte sööma 10 minutiga. Kartseris oleku ajal peab kaebaja väitel saama söömiseks aega 30 minutit. Kaebaja väited ei vasta tegelikkusele. Viru Vangla kodukorrast nähtub, et S8 hoone S12 osakonna (kamber 8342) hommikusöögi aeg on kella 07.00 kuni kella 08.
8. See tähendab, et vangla organiseerib osakonda söögi kell 07.00 kuni 08.00 ja sellel ajavahemikul annab vangla üldjuhul söögi kõikidele kinnipeetavatele. Viru Vangla kodukorra p 23.7.3 kohaselt on toidunõud kinnipeetavate käes kambris ja neid ei võeta kinnipeetavatelt pärast hommikusööki ära. Päevakava järgi toimub kell 08.00 – 08.30 hommikune loendus ja vanglaametnikud on kambris maksimaalselt paar minutit ning sellel ajal kinnipeetav süüa ei tohi. Enne loendust ja pärast loendust on võimalik rahulikult süüa, kambrite avamine toimub alles kell 08.30 – 08.45 ja ka siis ei ole keelatud süüa. Kodukorras ei ole erisusi kartseris viibivate kinnipeetavate päevakava osas (p 6.18): hommikusöök kell 07.00 – 08.00, hommikune loendus kell 08.00 – 8.30 ning ei ole õige kaebaja väide, et kartseris peab päevakava kohaselt sööma 30 minuti jooksul (t.l 104). On paratamatu olukord, et hommikusöögiks ettenähtud ajal saavad mõned kinnipeetavad söögi kätte varem, mõned hiljem ning vanglal ei ole kohustust organiseerida toidu kätteandmist kõikidele kinni peetavatele isikutele ühel ja samal ajal. Päevakava ei pea täitma minutilise täpsusega kõikide kinnipeetavate osas. Samuti leidis vastustaja õigesti, et päevakavas ei saa väga suure ajavaruga kindlustada söögiaega, sest vangla režiim hõlmab hulga kinnipeetavaid, on erinevad osakonnad ja julgeoleku kaalutlustel toimub toidujagamine suletud osakonnas. 8 Ei ole õige kaebaja seisukoht, et vangla oli kohustatud temaga läbi viima vestluse, et järgmine kord analoogses situatsioonis ta käituks teistmoodi (t.l 7 pöördel). Distsiplinaarmenetluse kord ei näe ette sellist kohustust. Kaebaja kirjutas mitmel korral seletusi käesolevas asjas, tal oli see õigus, ta kasutas seda ja seletas rikkumise põhjust. Kaebaja asub vanglas, tal on 104 kehtivat (t.l 106-113) karistust ja vanglal on õigus vestlusi läbi viia oma äranägemise järgi. Kohus ei ole tuvastanud, et vangla toiming hommikusöögi jagamisel oleks õigusvastane ja selles osas kaebus ei kuulu rahuldamisele.
9. Lähtudes eeltoodust jätab kohus K. Katšani kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 9