Obsah (6)

§ 31§ 41§ 67§ 63§ 64§ 651

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-486 Otsuse kuupäev 08.05.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Kirill Katšan´i kaebus Viru Vangla 25.11.20

) § 67 p 4 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 4 (neljaks) ööpäevaks ning kartseri karistuse kandmise ajal piirati kinnipeetavale täielikult

§ 31

ja 46 ning osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks. Eeltoodud käskkirja kohaselt pani K. Katšan toime distsipliininõuete rikkumise, mis seisnes selles, et ta rebis puruks kartserivormi särgi, millega ei suhtunud heaperemehelikult vangla varasse. Rikkumine avastati 04.11.

1. a kella 14.00 paiku E-hoone E5 osakonna kambris nr
2. 1 20.12.
3. a esitas kinnipeetav K. Katšan vaide Viru Vangla 25.11.
4. a käskkirja nr 6-3/2150-D kehtetuks tunnistamiseks, milles taotles ka kartserisse paigutamisega seonduvalt kahju hüvitamist summas 100 krooni iga kartseris veedetud ööpäeva eest. Viru Vangla 03.02.
5. a vaideotsusega nr 6-12/491-3 jäeti K. Katšani vaie käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Vangla leidis, et kuna distsipliinirikkumine vaide esitaja poolt on tõendatud ning menetlusnõuete rikkumist ei esine, on 25.11.
6. a käskkiri nr 6-3/2150-D välja antud õiguspäraselt. Viru Vangla 21.03.
7. a otsusega nr 6-12/491-4 jäeti rahuldamata K. Katšani kahju hüvitamise taotlus. 05.03.
8. a saabus Tartu Halduskohtusse Kirill Katšani kaebus Viru Vangla 25.11.
9. a käskkirja nr 6-3/2150-D tühistamiseks ning nimetatud käskkirja alusel kartseris viibitud päevade eest kahju hüvitamiseks kohtu äranägemise järgi mõistetavas summas. Tartu Halduskohtu 05.04.
10. a kohtumäärusega võeti K. Katšani kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt ei vahetatud K. Katšanil rohkem kui kaks nädalat kartseririietust. Kaebaja rääkis sellest korrapidajatele, kuid meetmeid tarvitusele ei võetud. Tema palveid riiete vahetuseks eirati. Riietust oli võimalik vahetada 03.11.
11. a, kuid keegi seda ei teinud. 03.11.
12. a ja 04.11.
13. a palus kaebaja korduvalt, et tal vahetataks kartseririided, kuid riideid ei vahetatud, kuigi pesu vahetus toimus. Kontaktisik pidi selle küsimusega tegelema, kuid ta suhtus asjasse lohakalt ja ei teinud midagi. Kaebaja leiab, et see ei ole normaalne, et inimene peab ootama rohkem kui kaks nädalat, et tal vahetataks kartseririided. Kaebaja märgib, et siis ta võttis ja tõmbas kartseri T-särgi katki, et talle antaks uued riided ja et ta ei peaks käima mustades riietes. Ta helistas selektori kaudu korrapidajatele ja palus tuua endale seletuskirja, et ta saaks selgitada, miks ta T-särgi katki rebis. Ta oli sunnitud seda tegema, sest ei tahtnud käia mustas kartseririietuses rohkem kui kaks nädalat. Kaebaja rebis katki ainult kartseri T-särgi, pükse katki ei rebinud. Kaebaja leiab, et seisis oma õiguste eest ning püüdis saavutada õiglust nii nagu oskas. Vestlust temaga läbi ei viidud, vaid karistati neljaks päevaks kartserisse paigutamisega. Samuti tahetakse temalt välja nõuda raha kartseri T-särgi eest. Kaebaja ei ole nõus Viru Vangla 25.11.
14. a käskkirjaga nr 6-3/2150-D ja leiab, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi ebaõigesti, temaga isegi ei vesteldud. Teda ei oleks tohtinud sellises situatsioonis karistada või siis äärmisel juhul oleks tulnud karistuseks määrata noomitus. Viru vangla kodukorras on kirjas, et kinnipeetaval on õigus vahetada kartseririietust üks kord kahe nädala jooksul. Kaebaja leiab, et kui vangla ei saa teda kindlustada kartseririietega, siis tuleks talle anda tema enda vanglariided. Kaebaja leiab, et ta ei palunud vanglateenistujatelt palju, aga vaid seda, millele tal on õigus. Vanglateenistujad ei ole isegi vabandanud juhtunu pärast. Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud

§ 41lg 1, EV Põhiseaduse § 19 ja Viru Vangla kodukorda.

Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 25.11.2011. a käskkirja nr 6-3/2150-D ja mõista tema kasuks välja nimetatud käskkirja alusel kartseris veedetud päevade eest õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 67

p 4 sätestab kinnipeetava kohustuseks julgeoleku tagamiseks vanglas suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid.

§ 63

lõike 1 alusel vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide süülise nõuete rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tuleneb, et kinnipeetav K. Katšan pani toime distsipliininõuete rikkumise, mis seisnes selles, et ta rebis puruks kartserivormi särgi, millega ei suhtunud heaperemehelikult vangla varasse. Rikkumine avastati 04.11.

1. a kella 14.00 paiku E-hoone E5 osakonnas kambris nr
2. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on valvur Luule Lipu 04.11.
3. a koostatud ettekanne nr 4346 (7-2/45438). Luule Lipp kirjutab oma ettekandes, et 04.11.
4. a kella 14.00 paiku kambris 2326, kuhu on paigutatud Katšan Kirill, kinnipeetav rebis katki talle Viru Vangla poolt väljastatud kartserivormi särgi. Kinnipeetav tunnistab enda seletuskirjas, et tema lõhkus kartseri T-särgi tahtlikult sellepärast, et talle ei võimaldatud 04.11.
5. a kartseri T-särgi vahetust. Finants- ja majandusosakonna spetsialist Airi Kruusma 21.11.
6. a koostatud kahjuaktist nr 167/2011 nähtub, et K. Katšan tekitas vanglale kahju 8,86 euro ulatuses. Seega kuna isik lõhkus tahtlikult vangla vara ja rikkus sellega

§ 67p-st 4 tulenevaid nõudeid, siis võis teda karistada distsiplinaarkorras.

Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

-i § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebajale on antud võimalus anda selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. Menetluse käigus on leidnud kinnitust, et kartseririideid ei jätkunud vahetuseks. Finants- ja majandusosakonna spetsialisti sõnul on kartseririideid vähe ning alles järgmine aasta on võimalik neid juurde tellida. Seega ametnikud oleksid pidanud andma kinnipeetav K. Katšanile vahetusriided 03.11.

1. a, kuid seisuga 04.11.
2. a seda tehtud ei oldud. Sellegipoolest ei anna asjaolu, et kinnipeetava kartserisärgi vahetustähtaeg oli ühe päeva võrra ületatud, anda õigust särgi puruksrebimiseks. Mõeldavaks ei saa pidada seda, et iga kinnipeetav kes leiab, et vangla on käitunud õigusvastaselt hakkab laamendamise ja lõhkumisega endale tähelepanu nõudma. Samuti tuleneb Viru Vangla kodukorra p-st 22.2.1, et vangla kindlustab isikule vangla poolt väljastatud voodipesu ja käterätikute vahetuse üldjuhul iga neljateistkümne päeva järel. Kuna kartseririiete vahetusele kohaldatakse sama sätet, sest kartserikaristust kandes ei ole isikutel võimalik kasutada pesumasinaid oma riiete pesemiseks, siis see tähendab, et üldjuhul vahetatakse ka riided iga 14 päeva tagant. See tähendab, et kui pesuvahetus toimub mõned päevad varem või hiljem, siis ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. Isikul ei teki pesuvahetamiseks nõudeõigust automaatselt siis kui 14 päeva on eelmisest pesuvahetusest möödas. Isikul tekib nõudeõigus siis, kui möödas on mõistlik aeg. Vastustaja leiab, et ühe päeva ületamist vanglateenistuse ametnike poolt ei saa pidada mõistliku aja möödumiseks ning kindlasti ei anna ühe päeva möödumine õigust lõhkuda vangla riideid. 3 Kinnipeetav märgib, et temale määratud karistus on ebaproportsionaalne. Kuna konkreetsel juhul hindas vangla kinnipeetava tegu raske distsipliinirikkumisena, tuleb asuda seisukohale, et kinnipeetava karistamine toimepandud rikkumise eest on sobiv abinõu kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Vaidlustatava käskkirja kohaselt on karistuse määramisel arvestatud, et kinnipeetaval on hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning nende seas on mitmeid vangla vara kahjustamisi. Tema suhtumine vangla varasse on vastuvõetamatu ning ta on vangla vara kahjustanud mitmeid kordi. Kinnipeetav suhtub üleolevalt vanglas kehtivatesse õigusnormidesse ning varasemad distsiplinaarkaristused ei ole avaldanud kinnipeetavale mõju. Väljatoodu alusel leidis menetleja, et noomitusega karistamine ei ole otstarbekas, sest teda on korduvalt noomitusega karistatud. Ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine ei täidaks enda eesmärki, sest kinnipeetava on viimase kuue kuu jooksul kokku saanud vaid enda advokaadiga. Kuna isik ei käi tööl, siis tegi menetleja ettepaneku karistada K. Katšani distsiplinaarkorras neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega (

§ § 63 lg 1 p 4), mis aitaks isikul aru saada, et võõrast vara tuleb austada. Käskkirjas kirjeldatu ei anna alust eeldada, et K. Katšanile karistuseks määratud 4 ööpäeva kartserit on ebaproportsionaalne karistus. Samuti oli K. Katšanil võimalik esitada vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokollile, milles oli märgitud muuhulgas ka karistusotsustus, kuid kinnipeetav seda ei teinud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju nõude alusnormiks on RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on eelpoolnimetatud põhjustel õiguspärane, mistõttu ei ole käskkirja alusel kartserikambrisse paigutamine olnud alusetu vabaduse võtmine. Kuna isik on paigutatud kartserikambrisse õiguspärase käskkirja alusel, siis ei ole vangla põhjustanud isikule kannatusi alusetult. Kartseris viibimine ei ole meeldiv ja võib kaasa tuua ebamugavusi, kuid oluline on, et isikul oli võimalik distsipliinireeglite järgmisega enda kartserisse paigutamist ära hoida. Seega, isegi kui K. Katšan tundis end kartseris ebamugavalt, põhjustas ta ebamugavused endale ise oma õigusvastase käitumisega. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas asjas on kaebaja esitanud halduskohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse, taotledes Viru Vangla 25.11.

1. a käskkirja nr 6-3/2150-D tühistamist ning HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse, taotledes eeltoodud käskkirja alusel kartseris viibitud päevade eest õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kaebaja ei vaidle vastu, et 04.11.
2. a kartserikaristuse kandmise ajal tõmbas ta tahtlikult katki kartseri T-särgi, et talle antaks puhtad riided ja et ta ei peaks käima mustades riietes. Kartseririideid vahetatakse 14 päeva tagant ja seisuga 04.11.
3. a see aeg möödunud. Kaebaja õigustab ennast sellega, et seisis nii oma õiguste eest ja püüdis õiglust saavutada nii nagu oskas ning seega oli tema karistamine õigusvastane. Kaebaja arvates oleks tulnud temaga vestelda, aga mitte määrata 4 kartserikaristust. Äärmisel juhul oleks olnud õiglane määrata karistuseks noomitus mitte kartser. Kaebaja leiab, et vangla rikkus tema õigusi kui ei vahetanud kartseririietust peale 14 päeva möödumist. Vangla ei ole juhtumi pärast vabandanud. Kaebaja leiab, et käskkiri kuulub tühistamisele ja taotleb hüvitist kohtu äranägemisel neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamise eest. Eeltoodust tuleneb, et vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja tõmbas katki vangla riided. Vaidlus on selle üle, kas see tegu on vabandatav, kuna vangla käitus süüliselt kartseririiete mittevahetamisel ettenähtud tähtaja saabumisel. Kohus leiab, et kaebaja rikkus

§ 67

p 4, mille kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid.

§ 63

lg 1 kohaselt l käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Viru Vangla kodukorra p 22.2.1 kohaselt vangla kindlustab kinni peetavale isikule vangla poolt väljastatud voodipesu ja käterätikute vahetuse üldjuhul iga 14 päeva järel. Kartseririietuse vahetamise kohta erisäte puudub ja seda tehakse analoogselt punktiga 22.2.

1. Vangla kinnitas, et 04.11.
2. a ei jätkunud kartseririideid vahetuseks ja vahetustähtaeg oli ületatud ainult ühe päeva võrra. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja õiguste intensiivseks rikkumiseks ei saa lugeda seda, et vangla poolt kartserisärgi vahetamine lükkus objektiivsetel asjaoludel ühe päeva võrra edasi. See rikkumine ei ole toonud kaasa negatiivseid tagajärgi. See on erakorraline juhus, et kartserisärkide jagamisel ilmneb, et rohkem neid ei ole ja sellest tuli viivitus kartserisärgi vahetamisel. Vangla teatas kaebajale, et kartseririideid ei jätkunud vahetuseks ja riiete vahetuse edasilükkumise aeg on nii lühike, et ei ole toonud kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi. Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule esitatud kaebuses esile toonud, milliseid tema subjektiivseid õigusi oli vangla tegevusega rikutud ja kas talle on saabunud negatiivseid tagajärgi. Vanglapoolne rikkumine ei anna kaebajale õigust laamendamiseks ja riigivara rikkumiseks. Ei ole õige õigustada kaebaja käitumist vangla eksimusega. Vanglaametnike poolt riietevahetuseks ettenähtud tähtaja ületamist ühe päeva võrra ei saa pidada mõistliku aja möödumiseks ning ühe päeva võrra tähtaja ületamine ei õigusta kuidagi kaebaja õigusvastast tegevust. Kohus leiab, et määratud karistus on proportsionaalne. Kaebaja sooritas raske distsipliinirikkumise, ta on vangla vara kahjustanud ja selle eest karistatud, kuid jätkab rikkumiste toimepanemist. Kinnipeetav suhtub üleolevalt vanglas kehtivatesse õigusnormidesse ning varasemad distsiplinaarkaristused ei ole avaldanud talle mõju. Vaidlustatavas käskkirjas on motiveeritud, miks on valitud just see karistus. Raske distsipliinirikkumise puhul kinnipeetava poolt, kellel on 104 kehtivat distsiplinaarkaristust, ei ole võimalik valida teist karistust, kui kartserikambrisse paigutamine. Kinnipeetav õigustab ennast ja ei taha aru saada, et tema käitumine on vale. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, menetluse käik on protokollitud, karistus on määratud ettenähtud 5 tähtaja jooksul pädeva ametniku poolt, määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega. Karistuse määramisel kohaldatud lisapiirangute kohta märgib kohus alljärgnevat. Vaidlustatud käskkirjas on kaebaja kartserisse paigutamisel piiratud täielikult

§ 31

ja 46 ning osaliselt § 48 tulenevaid kaebaja õigusi vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 05.12.2011. a kohtuotsuses asjas 3-3-1-41-11 märkinud, et

§-st 31 ja 46 tulenevate õiguste piiramine kartserikaristuse kandmise ajaks tuleneb kartserikaristuse olemusest ja sellest, et kartserikarikaristuse kandmise ajaks on kinnipeetavalt võetud

§ 651lõike 3 alusel vanglasisene liikumisvabadus.

Selliste piirangute nimetamine karistamise käskkirjas pole nõutav ja seega on kohtu hinnangul eeltoodud piiranguid kohaldatud õiguspäraselt. Riigikohtu viidatud otsusest tuleneb, et kaalutlusõigust tuleb teostada siis, kui piiratakse

§-st 48 tulenevat õigust ja seda juhul, kui piiratakse kartseris lubatud kaupade ostmist. Käesoleval juhul ei ole kartseris lubatud kaupade ostmist käskkirjas piiratud ja seega ei ole vanglal kohustust piirangut põhjendada. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et

§ 31ja 46 ning § 48 sätestatud õiguste piiramine käskkirjas on õiguspärane.

Kaebaja ei ole kaebuses märkinud, et nimetatud piirangutega oleks tema õigusi rikutud. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu vaidlustatav käskkiri tühistamisele ja selles osas ei kuulu nõue rahuldamisele. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seoses sellega, et kohus ei ole tuvastanud, et vangla poolt sooritatud rikkumine intensiivselt riivaks kaebaja õigusi, leiab kohus, et kahju hüvitamiseks puudub alus. Käesolevas asjas ühe päeva võrra kartseririiete vahetamise edasilükkumine ei anna alust RVastS § 9 lg 1 kohaldamiseks, sest vangla ei ole süüliselt kaebaja väärikust alandanud, tervist kahjustanud vms. Kaebaja taotles mittevaralise kahju väljamõistmist neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamise tõttu. Kohus leidis ülaltoodus, et vaidlustatav käskkiri on õiguspärane, karistus on määratud vastavaid sätteid järgides ja on proportsionaalne ning käskkirja tühistamiseks ei ole alust. Seega ei ole mingit alust mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kartseris viibimisega. Lähtudes ülaltoodust ei kuulu kaebus rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 6