KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2012.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-1774 Haldusasi H.Li kaebus Viru Vangla

§ 46

ning vanglariietuse inimväärikust alandavaks ja põhiseadusevastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

1. aprill 2012.a Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja: H.L (kinnipeetav Viru Vanglas) Vastustaja: Viru Vangla (Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) RESOLUTSIOON
2. Rahuldada H.Li kaebus osaliselt: 1.1 Tühistada Viru Vangla 28.04.2011 haldusakt nr 6-10/15795-1 osas, millega jäeti rahuldamata H.Li taotlus isiklike asjade laost suvemütsi ja alussärgi väljastamiseks. 1.2 Ülejäänud nõuete osas jätta kaebus rahuldamata
3. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD 1

§ 46

täies ulatuses põhiseadusevastaseks ja vangla riietus inimväärikust alandavaks ja seega põhiseadusevastaseks.

1. Kaebuses kirjeldatu kohaselt esitas H.L 13.04.2011 Viru Vanglale taotluse isiklike asjade laost väljastada spordijalanõud, küünetangid, kevad-suvine peakate nokamüts „Nike“ ja alussärk (maika). Viru Vangla II üksuse juhi 28.04.2011 haldusaktiga nr 6-10/15795-1 rahuldati kaebaja taotlus osaliselt spordijalanõude ja küünetangide osas. Keelduti väljastamast nokamütsi ja alussärki. Rahuldamata jätmist põhjendati sellega, et suveperioodil puudub vajadus alussärgi kandmiseks. Alussärk on lubatud oktoobrist-märtsini. Vangla selgitas, et kinnipeetavatele väljastatava vormi hulka kuulub ka müts, mistõttu ei ole sellele lisaks isikliku peakatte väljastamine vajalik.
2. Vaidlusaluse haldusakti osale, millega jäeti taotlus rahuldamata, esitas H.L 09.05.2011 vaide Viru Vangla direktorile. 16.06.2011 tutvustati kaebajale vaideotsust nr 6-12/219, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
3. Kaebaja leiab, et Viru Vangla 28.04.2011 haldusakti nr 6-10/15795-1 keelduv osa ja 08.06.2011 vaideotsus nr 6-12/219 on õigusvastased ja seega tuleb need tühistada. 4.1 H.Li arvates on 28.04.2011 haldusakt nr 6-10/15795-1 õigusvastane ja tuleb tühistada kaebaja taotluse rahuldamata jäetud osas kuna: 1) Isiklikud riideesemed on kaebajale vajalikud tagamaks kinnipeetava tervise kaitse ning isiklik hügieen. Keeld võimaldada kinnipeetavale kambrisse isiklikke vajalikke riideesemeid (mida vangla ise kinnipeetavale tagada ei suuda) on vastuolus PS § 11 proportsionaalsuse põhimõttega. Kaebaja märgib, et vangistuse täideviimise kontekstis tähendab proportsionaalsuse põhimõte muuhulgas seda, et seadusele tuginevad ja rakendatavad piirangud oleks vastavuses soovitava eesmärgiga ning vangla julgeoleku tagamisele ja kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisel ei rakendataks avaliku võimu poolt piiranguid enam, kui need on tõepoolest kujunenud olukorras vajalikud. 2) Vaidlusalune haldusakt on keelavas osas antud volitusi ületades.

§ 46

lg 2 ega VSKE § 57 lg 1 ei anna vanglateenistujale õigust keelduda taotluse rahuldamisest kui vangla ei suuda tagada ilmastikule- ja hooajale vastavaid riideesemeid. Vanglal lasub kohustus kohelda kinnipeetavaid nende inimväärikust austaval viisil, samuti kindlustada, et karistuse kandmine ei põhjusta rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega (

§ 41

lg 1, PS § 10).

§ 46lg 2 võimaldab 2

§ 15

lg 4 järgi võib vangla keelata üksnes neid esemeid, mis vastavad

§ 15lg 2 alustele.

Haldusakt on vastuolus ka

§ 57lg 1, § 48 lg 1 ja VSKE § 54 lg 4 ja § 57 lg 1 sätestatuga.

Arvestatud ei ole ka sellega, et vangla poolt väljastatav müts on villane talvemüts, mis teadaolevalt ei sobi kandmiseks kevad-suvisel hooajal, samuti seda, et alussärgi kandmise vajadus on tingitud Eesti heitlikust kliimast. Haldusaktist ei selgu kaalutlused ja põhjendused, kas ja kuidas isiklike riideesemete kandmise keelamine vastab täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele nagu näeb ette

§ 41lg 2.

Haldusakti motiveerimise vajadust on rõhutanud riigikohus (3-31-39-07 p 13). 4.2 Viru Vangla direktori asetäitja A. Mölderi 08.06.2011 vaideotsus nr 6-12/219 on kaebaja arvates õigusvastane, sest: 1) saanud vaide, tuli vangla direktoril kontrollida, kas vaidlusalune haldusakt vastab HMS § 4 lg 2 ja § 54 ja 56 sätestatud nõuetele. Seda tehtud ei ole, samuti ei ole menetlust läbi viidud erapooletult, objektiivselt. Kaebajat ei ole selle käigus ära kuulatud. Vaideotsuses on üksnes haldusakti täiendav põhjendus. Eeltooduga rikuti kaebaja PS § 14 ja 46 tulenevaid õigusi. 2) rikutud on vaide menetlemise tähtaega. Viru Vangla edastas kaebajale vaideotsuse alles 16.06.2011 ehk 8 päeva peale tähtaega. Kaebaja põhjendatud huvi vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamiseks on preventiivne – et vangla direktor edaspidi järgiks nii vaide menetlemisel kui vastuse koostamisel seadusest tulenevaid nõudeid ning PS § 14 ja 46 tulenevaid kaebaja õigust heale haldusele ja õigust saada õiguspärane vastus oma pöördumisele. 5. Kaebaja leiab, et vangla poolt väljastatav riietus (vorm) alandab inimväärikust ning on vastuolus põhiseadusega, samuti on põhiseadusvastane

§ 46

. Vangla poolt väljastatavatele riideesemetele on kantud suurte valgete trükitähtedega „Vangla“. Seega kõikjal (vangla territooriumil, kohtus, lühiajalistel väljasviibimistel) on igaühele selgelt identifitseeritav, et tegemist on kinnipeetavaga, millest vangla on kohustatud hoiduma vältimaks kinnipeetava diskrimineerimist ja tagamaks kinnipeetava inimväärikus vähemalt väljaspool vanglat liikudes. Vanglad ei suuda vanglariietuse kasutuskõlbmatuks muutumisel kinnipeetavale väljastada uusi riideid, vaid kinnipeetav on sunnitud kandma teiste kinnipeetavate kantud riideid. Samuti ei suudeta tagada hooajale vastavat riietust. Samal ajal ei võimaldata kinnipeetavale ka isiklikke riideesemeid.

§ 46

on vastuolus PS § 18 ja EIÕK art 3, sest ei kohusta vanglat väljastada kinnipeetavale riigi poolt hooajale vastavat riietust ja hulgal, mis tagaks ka nende määrdumise korral kohese vahetuse. Samuti ei kohusta viidatud säte väljastada kinnipeetavatele ainult sellist riietust, mille sobivust Eesti kliimale oleks katsetatud ja hinnatud ekspertide poolt. II VASTUSTAJA VASTUVÄITED 6. Vastustaja kaebust ei tunnista ja palub jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja märgib, et H.Li kaebuses ei ole välja toodud, millist õigusaktidest tulenevat kohustust on vangla kaebaja suhtes rikkunud. Halduskohtusse pöördumise esimeseks eeltingimuseks on isiku 3

-st tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. Tulenevalt

§ 46

lg 1 ja 2 on isikliku riietuse kandmise lubamine kinnipeetavale erand, mitte reegel ning kinnipeetavatele lubatud isiklike riiete nimetuste vähendamine vaidlustatud käskkirjaga polnud seetõttu õigusvastane. Kaebajale vangla poolt väljastatud riietusega on tagatud tema tervise kaitse, riietus ei ole inimväärikust alandav, sellel on legitiimne eesmärk (aitab tagada vangla julgeolekut, muutes kinnipeetavad paremini märgtavataks ja eristatavaks) ning piirangut pole seetõttu põhjust pidada ebaproportsionaalseks. Vanglariietuse kandmine vangla suletud keskkonnas, kus kõik teised kinnipeetavad kannavad samasugust vormi, ei saa kaebajat kuidagi häbistada.

1. Mis puudutab kaebaja väiteid nokamütsi kandmise vajadusele, siis vangla leiab, et kevad-suvise peakatte kandmiseks puudub vajadus ning jalutuskäikudel on kinnipeetaval võimalus varjuda katuseserva alla. Külmema ilma korral aga on tal võimalus kasutada vangla poolt väljastatud mütsi. Nokamütsi kandmises näeb vangla julgeolekuohtu kahel põhjusel: - rohkete esemete hoidmine kambris takistab läbiotsimiste ning visuaalsete kontrollide teostamist; - nokamüts raskendab isiku tuvastamist läbi kaamerate, kuna mütsi nokk varjab isiku näo. Maikasärgi kandmise vajadust suveperioodil samuti ei ole. Kinnipeetaval on võimalik kanda nii Tsärke, jakke kui ka jopet. Talveperioodil lubatakse kinnipeetavale kambrisse isiklik soe pesu. Seega ei kannata isik ilma maikasärgita külma.
2. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et taotletud esemete mittevõimaldamisega alandas vangla kaebaja inimväärikust. Kinnipeetavale väljastatakse kaks paari pikki pükse, kaks jakki, neli Tsärki, kaks paari lühikesi pükse, jope ja kootud müts ning talveperioodil lubatakse kambrisse isiklik soe pesu. Seega on põhjendamatu seisukoht, et vangla ei ole võimaldanud kinnipeetavale ilmastikule vastavat riietust. Vastustaja leiab, et kaebaja väide inimväärikuse alandamise kohta, mis seondub sellega, et talle ei väljastata kambrisse isiklikku maikasärki ja nokamüts on ilmselgelt liialdatud.

§ 46

lg 2-st tuleneb selgelt, et vanglateenistuse ametnik võib lubada kinnipeetaval isiklikku riietust ehk ametnik võib lubada isikliku riietuse kui kinnipeetav täidab teatud tingimused, aga ei pea. Seega vastustaja arvates tuleb kindlaks teha, kas kinnipeetav suudab oma kuludega kindlustada riietuse puhtuse, korrashoiu ja selle reeglipärase vahetuse ning alles siis on üksuse juhil õigus asuda kaaluma seda kas isikule isiklik riietus lubada või mitte. Vastustaja rõhutab, et kinnipeetav, kes kannab vanglakaristust jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse alusel, ei saa tugineda vanglariietuse kandmisel asjaolule, et see on inimväärikust alandav. Vanglariietuse kandmise kohustus tuleneb isikule seadusest ning see on oluliseks julgeoleku tagamise eelduseks. 10. Vastustaja leiab, et vaideotsust ei ole võimalik vaidlustada. Erandina on vaidlustamine võimelik, kui vaideotsuses välja toodud põhjendused rikuvad isiku muid subjektiivseid õigusi (nt au ja väärikus, eraelu puutumatus jne), kuid siis esitatakse nõue vaideotsuse enda mitte haldusakti vastu. Käesoleval juhul ei nähtu kaebusest, mis põhjusel kinnipeetav leiab, et vaideotsuse endaga oleks tema subjektiivseid õigusi rikutud, mistõttu tuleb nõue jätta rahuldamata. III KOHTU PÕHJENDUSED 4

§ 46

täies ulatuses põhiseadusevastaseks ja vangla riietus inimväärikust alandavaks ja seega põhiseadusevastaseks.

1. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS-i redaktsiooni § 6 lg 2 p 1 järgi võis kaebusega taotleda haldusakti või selle osa tühistamist ning lg 3 p 1 järgi haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 37 sätestatust tulenevalt võib kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist, haldusakti andmist või toimingu sooritamist, toimingu tegemise keelamist, toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist (HKMS § 37 lg 2 p 1, 2, 3, 6). Nimetatud säte luba ka liitkaebuse esitamist, mille puhul kontrollib halduskohus liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi § 37 lg 3). Alates 01.01.2012 kehtiva HKMS redaktsiooni rakendussätete (§ 283 lg 1) kohaselt tehakse kaebuse lubatavus, sh kaebeõigus ning kaebetähtajast ja sisu- ning vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Seega kohaldab kohus kaebuse esitamise ajal (18.07.2011) kehtinud HKMS redaktsiooni.
2. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Vastustaja leiab, et H.Li kaebuses ei ole välja toodud, millist õigusaktidest tulenevat kohustust on vangla kaebaja suhtes rikkunud. Vastustaja arvates on täitmata halduskohtusse pöördumise eeltingimus ehk kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Subjektiivne õigus peab olema taandatav konkreetsele õigusnormile, mis loob õigusi ja kohustusi. Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. H.Li kaebus ning etteheide vastustajale tuleneb haldusktist 6-10/15795-1, millega vangla rahuldas osaliselt kaebaja taotluse ja ei võimaldanud taotletud esemetest kaebajale kambrisse nokamütsi ja maikasärki. Kaebaja hinnangul on vastustajapoolne keeldumine vastuolus

§ 46lg 2 ja VSKE § 57 lg 1 sätestatuga.

Seega on kaebaja selgelt väljendanud, millist õigusakti ja sätet on tema arvates vangla rikkunud. Riigikohus on rõhutanud, et kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. (vt RKHKo 15.05.2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-9-08) Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul ei saa välistada H.Li õiguste rikkumist kaebuses kirjeldatud asjaoludel, mistõttu on kohtul kohustus asja menetleda ning vaidlustatud haldusakti õiguspärasusele sisuline hinnang anda. 5

§ 2järgi on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu.

Seega allutatakse vangistust kandev kinnipeetav

sätestatud karistuse täideviimiseks ja teiseltpoolt kinnipeetava järelevalve ning vangla julgeoleku tagamiseks

– st tulenevatele piirangutele. 15.2 Vastavalt

§ 46lg 1 kannab kinnipeetav üldjuhul vangla riietust.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib vanglateenistuse ametnik lubada kanda isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riiete puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Seega tuleneb

§ 46lg 2 vanglaametniku diskretsiooniõigus.

Riigikohus on märkinud, et diskretsiooni kohaldamine juhtudel, kui seadus selle ette näeb, pole mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus. Diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud (vt RKHKo 11.11.2002 lahend haldusasjas nr 3-3-1-52-02) Kaebaja väitel ei kuulu tema taotletud suvemüts ning alussärk (maika)

§ 15

lg 2 keelatud esemete hulka- ei ohusta inimeste julgeolekut, soodusta vara kahjustamist ega ohusta vangla julgeolekut. Vastustaja leiab, et nokamütsi kasutamine raskendab isiku tuvastamist (mütsinokk võib varjata nägu), mistõttu ohustab ka vangla julgeolekut. Kaebaja leiab, et vastustaja väited võimaliku julgeolekuohu suhtes on otsitud ning oma seisukohta kinnitab Viru Vanglale 11.07.2011, 29.07.2011 esitatud taotlusega isiklike asjade laost väljastada talle ilma nokata suvemütsi ”Nike” (tl 67, 72) ning 29.08.2011 haldusaktiga nr 6-10/31336, millega jäeti H.Li taotlus suvemütsi väljastamiseks rahuldamata (tl 73) 15.3 H.L leiab, et vaidlusalune haldusakt (nr 6-10/15795-1) on kaalutlusvigane ja ebaproportsionaalne ning vastuolus HMS § 54 sätestatuga. HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Vastavalt viidatud sättele on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastavalt HMS § 56 lg 1 ja 2 peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud ning haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Samas näeb HMS § 58 ette, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist 6

§ 46

lg 2 vanglateenistuse ametnikule antud diskretsioonivõimalus ja õigus ei anna ametnikule voli oma suva järgi toimida, vaid iga otsustus peab olema kaalutletud ja põhjendatud. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et sügis-talvine müts tõepoolest ei ole kandmiseks suvisel ajal ning võimalus varikatuse all päikese eest varjus olla ei tõsiseltvõetav põhjendus suvisest peakattest keeldumiseks. Vaideotsuses (tl 16) on täiendavalt märgitud, et nokamütsi kandmine raskendab kinnipeetava üle järelevalve teostamist ja seeläbi vangla julgeolekut, kuna mütsi osa varjaks osaliselt nägu. Kohtu hinnangul võib iseenesest eelkirjeldatu olla arvestatavaks põhjuseks, kuid samas on võimalik nokamütsi kanda ka nokk kukla taga, mis ei sega kandja identifitseerimist (nt väljastada tingimuslikult). Arvestades kaebaja esitatud tõendeid, millest nähtub, et vangla on keeldunud ka ilma nokata isikliku suvemütsi väljastamisest (tl 67, 68, 73), leiab kohus, et vastustaja väited võimaliku julgeoleku riski suhtes on otsitud ja alusetud. Mis puudutab alussärki /maikat, leiab kohus, et maikasärk ei kuulu meeste sooja pesu alla, mistõttu viited sooja pesu kandmise lubatud perioodile on kohatud. 7

§ 46

täies ulatuses põhiseadusvastaseks ja vangla riietus inimväärikust alandavaks ja seega põhiseadusevastaseks 17.1 Põhiseaduse § 15 lg-st 2 tuleneb igaühe õigus nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 järgi kui esimese astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mistahes asjassepuutuva õigustloova akti, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. H.L leiab, et

§ 46

on täies ulatuses põhiseadusevastane, vangla riietus inimväärikust alandav ja seega põhiseadusevastane. Kaebaja arvates on

§ 46

on vastuolus PS § 18 ja EIÕK art 3, sest ei kohusta vanglat väljastada kinnipeetavale riigi poolt hooajale vastavat riietust ja hulgal, mis tagaks ka nende määrdumise korral kohese vahetuse. Samuti ei kohusta viidatud säte väljastada kinnipeetavatele ainult sellist riietust, mille sobivust Eesti kliimale oleks katsetatud ja hinnatud ekspertide poolt. 17.2 PS § 18 kohaselt ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.

§ 41

lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi ja ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vangistusega. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kaebaja on vanglas vangistust kandev süüdimõistetu, kelle eluolu allutatakse vangistusseadusest ja teistest vangistuse täideviimist reguleerivatest õigusaktidest tulenevatele piirangutele. Vangistuse (karistuse) kandmine ei seostu üksnes isikult vabaduse võtmisega PS § 20 tähenduses, vaid seostub kogu kinnipeetava edasise eluoluga sealhulgas vanglavälise suhtlemise, olmetingimuste, tervishoiu, riietuse jms.-ga. Vastavalt

§ 46lg 1 kannab kinnipeetav vangla riietust.

Lõikes 1 sätestatu ei saa kohtu hinnagul mingil viisil H.Li väärikust ebaproportsionaalselt riivata. Alandav kohtlemine seondub Inimõiguste kohtu praktikas enamasti kinnipidamistingimustega nagu nt ülerahvastatus, halvad sanitaartingimused, arsti puudumine või ebapiisavus, värskes õhus viibimise, vaimse tegevuse sh ajalehtede ja jalutamistingimuste puudumine jmt . Riik tagab kinnipeetavatele nii riietuse, mida saab kanda nii kevad – suvisel (soojal) kui sügistalvisel(külmal) perioodil. Asjaolu, et üksikute riideesemete puudumine tekitab teatud ebamugavust, ei ole kohtu hinnangul käsitletav väärikuse alandamisena. Lisaks eeltoodule on seadusandja sätestanud

§ 46lg 2 võimaluse teatud juhtudel lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust.

Kohus on seisukohal, et 2- lõikes sätestatu peaks võimaldama kinnipeetaval taotleda ja vanglal võimaldada teatud isiklikke riideesemeid, mis võivad kinnipeetaval nt tervislikel või muudel põhjendatud juhtudel olla vajalikud. Samas ei anna ükski seadusesäte kinnipeetavale õigust nõuda kinnipidamisasutuses endale kandmiseks meelepäraseid riideid. Mis puudutab kaebaja väiteid, et vanglariietusel on märgitud valgete trükitähtedega ”vangla” mis on alandav, siis sellekohased viited ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetavad ning kohus ei pea vajalikuks neid ka pikemalt hinnata. Riigikohus on seisukohal, et taotlus seadusesätte kohaldamata jätmiseks ja põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ei ole protsessuaalne taotlus, vaid õiguse kohaldamise küsimus, millega kohus ei ole seotud. (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjades 3-2-1-4-06 ja 3-2-1-13-06). 9