Obsah (4)

§ 41§ 67§ 63§ 64

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-518 Otsuse kuupäev 10.05.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Kirill Katšan`i kaebus Viru Vangla 06.01.20

) § 67 punktis 1 ja Viru Vangla kodukorra punktis 8.2.11 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkorras 5 (viieks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsiplinaarkaristus määrati seetõttu, et 20.12.

1. a kella 14.55 paiku ei allunud kinnipeetav Kirill Katšan, kes paikneb S12 sektsiooni kartserikambris nr 8243, viienda üksuse inspektor-kontaktisik Tiina Tuvikese korduvatele korraldustele võtta ära uksesilma ees asetsev paber. K. Katšan esitas 16.01.
2. a Viru Vanglale vaide, milles taotles 06.01.
3. a käskkirja nr 6.-3/28D kehtetuks tunnistamist ning kahju hüvitamist iga alusetult kartserikambris viibitud päeva eest. Viru Vangla 27.02.
4. a vaideotsusega nr 6.-12/18-3 jäeti Kirill Katšani vaie rahuldamata. Viru Vangla märkis vaideotsuses, et kuna tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 72 ei ole 1 vaidemenetluses võimalik esitada taotlust kahju hüvitamiseks, siis vaadatakse K. Katšani taotlus kahju hüvitamise nõudes läbi iseseisvas menetluses. 07.03.
5. a saabus Tartu Halduskohtusse Kirill Katšani kaebus Viru Vangla 06.01.
6. a käskkirja nr 6.-3/28 tühistamiseks ja käskkirja alusel kartseris veedetud aja eest (5 ööpäeva) kahju hüvitamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana 3-12-
7. Tartu Halduskohtu 26.03.
8. a kohtumäärusega tagastati K. Katšani kaebus haldusasjas 3-12-518 osaliselt, s.o osas, milles Kirill Katšan taotles Viru Vanglalt kahju hüvitamist 06.01.
9. a käskkirja nr 6.-3/28-D alusel kartseris veedetud aja eest. Kohus leidis, et kahjunõudes on kaebaja kohtu poole pöördunud ennatlikult, sest Viru Vangla ei olnud tema kahju hüvitamise taotluse osas veel otsust teinud ja otsuse tegemise tähtaeg ei olnud saabunud. Kahjunõude lahendamise tähtaeg oli 31.03.
10. a. 28.03.
11. a kohtumäärusega võeti menetlusse K. Katšani kaebus Viru Vangla 06.01.
12. a käskkirja nr 6.-3/28-D tühistamiseks. 03.04.
13. a saabus kohtusse K. Katšani määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.03.
14. a kaebuse osalise tagastamise määruse tühistamiseks. Samal päeval jättis Viru Vangla kaebaja 16.01.
15. a esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (nr 6-12/18-4). 11.04.
16. a saabus kohtusse K. Katšani taotlus, milles kaebaja märkis, et tal on kahju hüvitamise nõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ja palus kohtul oma kahju hüvitamise nõude läbi vaadata. 27.04.
17. a kohtumäärusega rahuldati K. Katšani määruskaebus ja tühistati Tartu Halduskohtu 26.03.
18. a kohtumäärus haldusasjas 3-12-518, millega K. Katšani kaebus tagastati osaliselt kahju hüvitamise nõude osas. Kohus leidis, et kuna määruskaebuse esitamise ajaks oli kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus kahjunõudes läbitud ja kaebaja on esitanud ka täiendava taotluse kahjunõude menetlemiseks, siis tuleb lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest määruskaebus rahuldada. Vastasel juhul ei oleks kaebajale kohtusse pöördumise õigus tagatud. Kuivõrd haldusasjas oli juba määratud kohtuistungi toimumise aeg, siis eraldas kohus 30.04.
19. a määrusega kahju hüvitamise nõude iseseisvasse menetlusse (haldusasi 3-12-887) ning haldusasjas 3-12-518 menetletavaks nõudeks jäi Viru Vangla 06.01.
20. a käskkirja nr 6.-3/28-D tühistamise nõue. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud. Ta märgib, et kontaktisik Tiina Tuvikene tuli tema juurde vestlusele ja nägi, et kaebaja uksesilma ees on paber. Paber oli seal selleks, et keegi ei vaataks läbi uksesilma koridorist kambrisse. Kontaktisik palus kaebajat, et viimane võtaks paberi maha ja kaebaja võttis paberi uksesilmalt ära ja pani selle pärast uksesilmale tagasi. Kontaktisik palus uuesti, et ta võtaks paberi uksesilmalt ära ja kaebaja võttis paberi maha. Seejuures lubas ta kontaktisikul kaks korda vaadata, et tal on kambris kõik korras ja pani paberi tagasi. Eeltoodu tõttu karistati teda viieks päevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja ei nõustu distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga, sest distsiplinaarmenetlus on läbi viidud valesti. Sel teemal vesteldud temaga ei ole. Kaebaja leiab, et teda ei oleks tohtinud karistada, sest ta täitis kaks 2 korda kontaktisiku korraldust ja võttis paberi uksesilmalt maha. Selline situatsioon juhtus kaebajal esmakordselt ja teda ei oleks tohtinud karistada kartserisse paigutamisega, sest on olemas ka teisi karistusi nagu näiteks noomitus ja läbi oleks võidud viia ka tavaline vestlus. Kaebaja märgib, et kui tal oleks palutud kümme korda paber uksesilmalt maha võtta, siis ta oleks kümme korda paberi maha võtnud. Ta paneb paberi uksesilmale, et teised kinnipeetavad ei vaataks teda uksesilmast, kuna see ei ole loomaaed ja seda enam, et nende kinnipeetavate seas on ka neid, kellega tal ei ole meeldivad suhted ja selleks, et neid suhteid mitte halvendada, peab ta uksesilma kinni panema. Kaebaja võtab paberi uksesilmalt ära, kui sektsioon on kinni ja korrapidajad saavad vaadata tema uksesilmast sisse. Korrapidajatel ei ole seoses sellega tema suhtes pretensioone olnud. Valvurid lubavad uksesilma kinni panna. Temast saadakse aru ja kaebaja seletas neile, miks tal on uksesilm kinni, aga kontaktisik ei saanud sellest millegipärast aru ja tegi ettekande. Kaebaja kirjutas seletuskirjas, kuidas asi oli, aga keegi ei pööranud sellele tähelepanu. Kui kaebaja istub kinnises sektsioonis kartseris, siis ta ei pane paberiga uksesilma kinni, kuna korrapidajad teevad tööd ja vaatavad uksesilmast sisse ja kinnipeetavad ei saa seda teha, sest on sektsioonis kinni. Kaebaja leiab, et ei ole õige suhtuda nii halvasti kinnipeetavatesse nagu seda tegi kontaktisik. Kinnipeetav on samasugune inimene nagu kõik teised. Kaebaja leiab, et tema ees oleks tulnud vähemalt vabandada. Distsiplinaarmenetlust läbi viies on tõendeid hinnatud valesti ja kaebaja õigusi on rikutud, teda on ebaõiglaselt karistatud. Kaebaja leiab, et kontaktisiku poolt on rikutud

§ 41lg 1 ja EV Põhiseaduse § 19.

Kirill Katšan palub kohtul tühistada Viru Vangla 06.01.2012. a käskkirja nr 6.-3/28-D. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.11 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teha kambri ehituselementidele, kappidele, raamatutele ja muule vangla varale kirjutisi, märke, samuti kleepida või kinnitada neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms.

§ 63

lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati K. Katšani

§ 67

p-st 1 tulenevate nõuete rikkumise eest 5 ööpäevase kartserikaristusega.

§ 67

p-st 1 tuleneb kinnipeetavale kohustus alluda vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Kuna isik ei allunud ametniku korraldusele eemaldada kambri uksesilma eest paber, siis eiras ta kõnealusest punktist tulenevat nõuet. Isikut on ka varasemalt korduvalt karistatud korralduse eiramise eest ning isik on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, mistõttu oli ta teadlik, et ametnike korraldused tuleb täita. Kuna kinnipeetav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, siis võis teda toime pandud rikkumise eest karistada distsiplinaarkorras. 3 Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

-i § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebajale on antud võimalus anda selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. Kaebaja väidab, et ta allus korraldusele, sest võttis iga kord paberi uksesilma eest ära. T. Tuvikese 29.12.

1. a selgituse kohaselt kinnipeetav tõesti võttis ära uksesilma ees olnud paberi kahel korral, kuid pani selle kohaselt tagasi ning kolmandal korral keeldus uksesilma ees olnud paberit üldse ära võtmast, kuna väitis, et ta ju näitas, milline olukord kambris valitseb ning juba allus korraldusele kahel esimesel korral. Kokkuvõttes kinnipeetav ei allunud kolmandale korraldusele ning täidetud ei saanud korralduse lõppeesmärk, milleks oli, et kinnipeetav lõplikult eemaldaks uksesilma ees olnud paberi. Asjaolu, et K. Katšan allus kahele esimesele korraldusele ei oma tähtsust, kuna distsiplinaarmenetluse käigus karistatakse teda kolmandale korraldusele mitte allumise eest. Korralduse eesmärk oli, et kinnipeetav võtaks ära uksesilma ees olnud paberi ja ei paneks seda tagasi, K. Katšan antud korraldust aga ei täitnud. Kaebaja leiab, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb Põhiseaduse § 11
2. lausest. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollitakse järjestikusel kolmel astmel – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõiguse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Distsipliinirikkumise toimepannud kinnipeetava karistamise eesmärk on vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine ehk kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine läbi mõjusa karistuse ning õiguskorra kaitse üldiselt. Kinnipeetava karistamine omab preventiivset mõju kinnipeetava edasise käitumise suunamisel vangistuse jooksul. Kergemate distsipliinirikkumiste puhul on vanglal võimalik kaaluda ka kinnipeetava hoiatamist ning nö katseajaga tingimisi karistamist. Kuna konkreetsel juhul hindas vangla kinnipeetava tegu raske distsipliinirikkumisena, tuleb asuda seisukohale, et kinnipeetava karistamine toimepandud rikkumise eest on sobiv abinõu kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Vaidlustatava käskkirja kohaselt on karistuse määramisel arvestatud asjaolu, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud korraldusele mitte allumise eest. Kartserisse paigutamise pikkus sõltub toimepandud teo asjaoludest. Arvestades teo olemust ning, et sellega seati ohtu vangla julgeolek, on tegemist raske distsipliinirikkumisega. Seega on õigustatud kinnipeetava paigutamine kartserisse 5 (viieks) ööpäevaks. Kuna kinnipeetav K. Katšan on süstemaatiline kehtiva korra rikkuja, siis sellest tulenevalt pidi kinnipeetava õigustesse sekkumine olema ulatuslikum ja intensiivsem, kui varasemalt. Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et määratud distsiplinaarkaristus oli ebaproportsionaalne. Lähtudes eeltoodud argumentatsioonist, vaideotsuses, distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ja protokollis välja toodud põhjendustest palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. 4 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas asjas on Viru Vanglas kinni peetav isik Kirill Katšan esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse ning taotleb Viru Vangla 06.01.
3. a käskkirja nr 6.-3/28-D tühistamist. Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja täitis talle kolmandat korda antud korralduse võtta uksesilma eest ära sinna pandud paber. Kaebaja ja vastustaja selgituste kohaselt andis vanglaametnik T. Tuvikene 20.12.
4. a kaebajale korralduse võtta ära kambri uksesilma ees olnud paber, mille kaebaja oli sinna pannud selleks, et koridorist ei saaks näha kambrisse. Kaebaja täitis korralduse, kuid pani koheselt uuesti paberi uksesilma ette tagasi. Teise korralduse paberi uksesilmalt eemaldamise kohta kaebaja täitis samuti, kuid pani koheselt uuesti paber uksesilma ette tagasi. Vanglaametnik T. Tuvikene andis kolmandat korda korralduse eemaldada uksesilmalt paber, kuid kaebaja keeldus uksesilma ees olnud paberi ära võtmisest ja väitis, et ta ju näitas, milline olukord kambris valitseb ning et ta juba allus korraldusele kahel esimesel korral. Inspektor-kontaktisik T. Tuvikene kandis oma 20.12.
5. a ettekandes nr 4828 vangla direktorile ette, et ta andis kaebajale 3 korda korralduse võtta ära uksesilma ees olev paber. Kaebaja võttis selle ära ning pani kohe uuesti tagasi. Ta andis uuesti kinnipeetavale korduvalt korralduse, millele kinnipeetav ei allunud ning väitis, et ta ju näitas talle uksesilma kaudu, milline on kambri seisukord. T. Tuvikene andis kaebajale kätte vajalikud dokumendid ja andis uuesti korralduse võtta ära uksesilma ees olev paber. Kaebaja korraldusele ei allunud ning väitis, et T. Tuvikene võib ettekande kirjutada, kui soovib. Kaebajat on teavitatud ettekande koostamisest ja talle on antud võimalus seletuskirja kirjutamiseks (t.l 60). 27.12.
6. a oli kaebajale antud täiendav võimalus juhtunu kohta selgituste andmiseks, kuid ta teatas, et ei soovi seda (t.l 62). Inspektor-kontaktisik T. Tuvikene andis 29.12.
7. a vangla direktorile selgituse juhtunu kohta. Selgituse kohaselt läks ta 20.12.
8. a kella 14.55 paiku kambrisse nr 8342, kus asus K. Katšan. Ta avas kambri ukseluugi ja andis kinnipeetavale korralduse eemaldada uksesilma kattev asi. Kinnipeetav võttis ära uksesilma ees olnud paberi ning pani koheselt tagasi. T. Tuvikene andis uuesti analoogse korralduse ja kinnipeetav eemaldas paberi ja pani selle uuesti koheselt tagasi, öeldes, et ta ju nägi kambrisse sisse ja miks ei või seda siis seal hoida. T. Tuvikene andis kinnipeetavale vastused tema poolt esitatud pöördumisele ja andis uuesti korralduse võtta ära uksesilma ees olnud paber. Kaebaja ei allunud korduvatele korraldustele ja ütles, et T. Tuvikene võib kirjutada ettekande kui soovib (t.l 63). Kohus leiab, et T. Tuvikese ettekandega ja seletusega on tõendatud, et kaebaja ei allunud korraldusele ja ignoreeris seaduslikku korraldust. Kaebaja eitab seda, et T. Tuvikene andis kolmandat korda korralduse eemaldada paber uksesilmalt. Kaebaja märgib, et isegi kui vanglaametnik oleks andnud talle 20 korraldust, ta oleks need samuti täitnud ja vanglaametniku lahkumisel oleks ta uuesti pannud paberi uksesilma ette. 5 Kaebaja ja vastustaja vastukäivaid ütlusi ei ole kohtu hinnangul võimalik kõrvaldada teiste tõendite puudumise tõttu. Seepärast tuleb väidete usaldatavust hinnata väidetava käitumise tõenäosusest lähtudes. Kohtu arvates on väheusutav, et kontaktisiku ettekanne ei vasta tõele ja tegelikkusele. On tõenäoline, et kontaktisik tõi kaebajale tema varasematele pöördumistele vastused ja märkas uksesilma ava ees paberit. Tõenäoline on, et kambri uksesilm peab olema lahti selleks, et iga vanglaametnik igal hetkel saaks jälgida kambris toimuvat. Ei ole õige kaebaja arusaam, et iga kord peab vanglaametnik selleks, et veenduda kambris olukorras, andma kaebajale korralduse uksesilma ees oleva paberi vms eemaldamiseks. On ilmne, et kaebaja ignoreeris oma käitumisega korda ja talle antud korraldust ning oli ükskõikne enda jaoks negatiivsete tagajärgede saabumise suhtes (distsiplinaarmenetlus). Kohus hindab kaebaja käitumist kui protestimeelset. Vaidlustatavas käskkirjas on märgitud, et kaebaja rikkus Viru Vangla kodukorra p 8.2.11, mille kohaselt kinni peetavatel isikutel on keelatud teha kambri ehituselementidele, kappidele, raamatutele ja muule vangla varale kirjutisi, märke, samuti kleepida või kinnitada neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms.

§ 67

p 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

§ 63

lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on noomitus, ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Ülaltoodu alusel on tõendatud, et kaebajale inkrimineeritud distsipliinirikkumine leidis aset, see on õigesti kvalifitseeritud ja karistamisel on järgitud

§ 64lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebajale on antud võimalus anda selgitusi, menetluse käik on protokollitud. Karistus on määratud ettenähtud tähtaja jooksul pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega. Käskkiri vastab haldusakti nõuetele ja on motiveeritud. Kohus leiab, et vastustaja poolt on proportsionaalsuse põhimõtet distsiplinaarkaristuse määramisel järgitud, see on kajastatud vaidlustatavas käskkirjas ja kohus ei pea vajalikuks korrata vastustaja argumente distsiplinaarkaristuse proportsionaalsuse kohta. Ülaltoodu alusel kaebus ei kuulu rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 6