Obsah (8)

§ 442§ 162§ 405§ 438§ 436§ 392§ 230§ 293

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-53974 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2012, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviil

§-le 367 tuginedes. Seega nõuab hageja põhivõlgnevust ületava viivise tasumist. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 ja lahend 3-2-1-87-10). Hageja ei ole seda teinud. Põhjendamatu on ka hageja põhinõudega võrdne viivise nõue. Maakohtu otsus

1. 04.11.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Kohus juhindus vaidluse lahendamisel poolte vahel VÕS § 76 lg 1, § 100 ja 101 lg 1 p
3. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Töö vastuvõtmise kohustuse tellija poolt reguleerib VÕS § 638 ning seda juhul kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse aga vastuvõetuks ka juhul kui tellija tahtlikult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende vahel sõlmiti 08.02.2010 suuline töövõtuleping, millega hageja kohustus Narva Linnavalitsuse poolt vastuvõetud XXX kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu kohaselt tegema side ja elektriga ning 11.03.2010 töövõtulepingu täiendamise tulemusena tänavavalgustusega seonduvaid projekteerimistöid. Kostja kohustus maksma selle eest tasu side ja elektrivarustuse projekteerimise eest 10 000 krooni ja lisatööna tänavavalgustuse projekteerimise eest 8000 krooni, millele lisandus käibemaks. 4
5. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja andis kostjale töövõtulepingus kokkulepitud töö üle ning hageja tasunõue on seetõttu muutunud sissenõutavaks, ning kui hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, siis kui suures ulatuses.
6. Kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega ei leidnud asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et töövõtja on poolte vahel 08.02.2010 sõlmitud suulises töövõtulepingus kokkulepitud töö tellijale üle andnud. Nimetatud asjaolu tõendamine on hageja kui töövõtja tõendamise koormus. Hageja väidetel tõendab tööde üleandmist M K ja E Le vaheline kirjavahetus. Kostja sellega ei nõustu. M. Ke ja E. Le 11.03.2010 ekirjavahetusest nähtub, et E. L saadab tehnilised tingimused tänavavalgustuse kohta aadressil XXX, Narvas selle planeerimiseks (tlk 42-43), mis aga ei tähenda, et töövõtja on tellijale üle andnud kinnistul XXX, Narva linnas elektri, side- ja tänavavalgustuse projekteerimistööd, millistes töödes pooled töövõtulepingut sõlmides kokku leppisid. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale üle andnud töövõtulepingus kokkulepitud tööd, ei ole hageja töövõtulepingust tulenev tasunõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks VÕS § 635 lg 3 kohaselt ja tulenevalt nimetatust hagi rahuldamisele ei kuulu. Käesoleval juhul ei tõusetu küsimust selles nagu poleks kostja hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud ja oleks ise olnud vastuvõtuviivituses tööde vastuvõtmisega ning töö tuleks seetõttu lugeda tellija poolt vastuvõetuks, sest hageja ise ei ole tõendanud töö üleandmist kostjale. Selle üle, et pooled on kokku leppinud töö üleandmises - vastuvõtmises, pooled ei vaidle.
7. Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hageja tasunõue kostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks, ei võtnud kohus kohtuotsuses seisukohta kostja alternatiivsete vastuväidete osas analoogselt

§ 442lg 8 sätestatuga.

Kuna kohus jättis rahuldamata hageja põhinõude kostja vastu, ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue ja kohtul puudus vajadus kohtuotsuses võtta seisukoht kas ja millises määras kuuluks viivis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 18.

§ 162lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus 19. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda. 20.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise järgi lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus (

) sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Kohus ei oleks tohtinud käesolevat asja menetleda lihtmenetluses, kuna 06.06.2011 määrusega tühistas kohus lihtmenetluse korraldamise määruse, andis pooltele täiendava tähtaja taotluste ja tõendite esitamiseks ning määras asja kohtuistungil läbivaatamiseks. Seega pidi kohus asja vaatama läbi üldmenetluse korras ning üldmenetluses tehtud kohtulahendi peale edasikaebamiseks ei ole kohtu luba vaja. Kohus on põhjendanud otsust, kuid seda ebapiisavalt ja ebaõigesti, jättes põhjendamata, miks ta ei nõustu hageja väidetega.

1. Otsuse tegemisel on kohus keskendunud kahele küsimusele, mille üle pooled vaidlesid: 1) kas hageja andis kostjale töövõtulepingus kokkulepitud töö üle ning hageja tasunõue on seetõttu muutunud sissenõutavaks; 2) kui hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, siis kui suures ulatuses. Kohus leidis, et teostatud töö üleandmist ei ole toimunud, ja tugines ekslikult 11.03.2010 E Le (kostja töötaja) e-kirjale, mille kohaselt saatis kostja töötaja tehnilised tingimused tänavavalgustuse kohta. Hageja on aga kogu aeg väitnud, et väljastas kostjale 19.03.2010 elektroonselt tehnovõrkude joonise (kostja tunnistas seda 06.04.2011 vastuses), mille peale saatis L temale 08.04.2010 kell 10.09 (ekiri) tehnovõrkkude koondjoonise. Sellele pidid järgnema joonise vajalikud korrektuurid, 5 heakskiit tellija poolt ja valminud joonise kooskõlastamine võrguvaldajatega (kostja 06.04.2011 vastus) ning koos saadud kooskõlastustega töö täielik üleandmine kostjale. Tava järgi pidi kostja väljastama hagejale joonise ka paberkandjal, kuhu saaks võtta võrkude valdajate kooskõlastused. Kostja ei ole seda hagejale väljastanud ja on alustanud 8 päeva (14.04.2010) pärast tehnovõrkude koondjoonise saatmist ka ise kooskõlastamist (21.04.2010 VKG Elektrivõrgud OÜ kiri NEV/23388-1). Kostja ei teavitanud sellest hagejat, mis viitab, et kostjal oli juba siis soov töö ise lõpule viia, kasutades hageja poolt kostjale antud lahendust. Vaatamata sellele, taotles hageja ise töövõtulepingu täitmise raames 08.04.2010 e-kirjaga kooskõlastust VKG Elektrivõrgud OÜ-lt (hageja 27.06.2010 seisukoha lisa 2), kuid vastuse sai vaid kostja. Kohus ei ole nimetatud väidetele hinnangut andnud ja on jõudnud ebaõigele järeldusele, et töö jäi täies ulatuses (joonis + kooskõlastused) üle andmata. Samas tunnistab kostja 06.04.2011 vastuses, et kasutas hageja joonist, kui lõpetas planeeringulahenduse koostamise ja võttis ise vajalikud kooskõlastused, st võttis töö osaliselt vastu. Kostja väide, et töö tuli ümber teha hageja süü tõttu, ei leidnud tõendamist, ja kohus seda oma otsuses ei tuvastanud.
2. Kui kohus leidis, et töö ei olnud siiski üle antud, oleks kohus pidanud vastama hageja väidetele, et töö on jäänud lõpetamata kostja vastuvõtuviivituse tõttu VÕS § 652 tähenduses. Kostja ei teinud koostööd hagejaga, ei vastanud telefonikõnedele, eksis algandmete väljastamisel ja ei teavitanud töövõtjat eksituse ilmnemisest. Kohus on ekslikult leidnud, et hageja väide, et kostja oli vastuvõtuviivituses tööde vastuvõtmisega ning töö tuleks seetõttu lugeda tellija poolt vastuvõetuks, ei ole oluline. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et kostja vastuvõtuviivituse tõttu tuleb lugeda töö vastuvõetuks, vaid asjaolule, et hageja ei saanud täita oma kohustust kostjast tuleneva asjaolu tõttu, kuna kostja ei teinud kohustuse täitmiseks (töö lõpetamiseks ja üleandmiseks) vajalikku tegu või koostööd võlgnikuga (VÕS § 119 lg 1, 23 lg 2). Kohus on jätnud sellega seotud asjaolud kontrollimata ja tõendid hindamata.
3. Kohus ei oleks pidanud otsust tehes piirduma VÕS § 635 ja 638, vaid oleks pidanud tuvastama asjaolud tellija viivituse kohta VÕS § 652 tähenduses. Hageja hoidiski kokku tasuliste kooskõlastuste pealt 500 krooni, millised on kostja ise võtnud, st ülejäänud osas oli töö teostatud.
4. Hageja esitas uuesti hageja 08.04.2010 taotluse VKG Elektrivõrgud OÜ-le, kuna ta ei ole teadlik, kas segadus nimetatud tõendiga kohtuistungil sai kohtu poolt lahendatud. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ja maakohtu poolse hinnanguga kogutud tõenditele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

§ 438

lg 1 ja § 442 lg 8 rikkudes jätnud otsuse langetamiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata ja esitatud tõendid hindamata ning teinud seetõttu vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude kohta ekslikud järeldused. Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 2 alusel otsuse tühistamise.

1. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille 6 täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel. Nimetatud normidest tulenevalt on tehtud töö üleandmine töövõtja üks põhikohustusi ja töö üleandmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, mille üle saab otsustada pärast seda, kui töö üleandmine on ühel või teisel viisil seadusele või lepingule põhinevale alusele tuginedes tuvastatud. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi
2. lõikes sätestatut, mille kohaselt loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 641 lg-st 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (osaline või ebakvaliteetne lepingu täitmine).
3. Vaidlust ei ole selles, et pooled ei ole tööde üleandmis-vastuvõtmisakti alla kirjutanud. Hageja väitel on ta kokkulepitud tööd esmases järgus kostjale üle andnud ning sellele pidi järgnema vajalikud korrektuurid või heakskiit tellija poolt ning valminud jooniste kooskõlastamine võrguvaldajatega. Kostja aga leiab, et kuna töö ei olnud lepingus kokkulepitud kuupäevaks lõpetatud ning tehtud töö ei olnud kvaliteetne, ei saanud ega pidanud ta töid vastu võtma. Öeldu tähendab, et vaidluse õigeks lahendamiseks s.t enne kui saab otsustada tasu ja viivise nõuete üle, tulnuks maakohtul selgitada, kas ja millise kvaliteediga tööd hageja kosjale üle andis.
4. Maakohus on hagi rahuldamata jätmist põhjendanud üksnes hinnanguga, et tööde üleandmist ei tõenda E Le ja M Ke vaheline e-kirjavahetus (tl 42-43). Maakohus ei ole seejuures pööranud tähelepanu hageja seisukohale, et kõnealune kirjavahetus sai teoks üksnes põhjusel, et hageja oli sellele eelnevalt saatnud elektroonselt tehnovõrkude joonised ja seletuskirja. Samuti ei ole maakohus andnud hinnangut hageja väitele, et töö anti vaidlusaluses staadiumis üle selleks, et selgitada selle nõuetelevastavust ning üleandmisele pidid vajadusel järgnema korrektuurid või heakskiit ja valminud jooniste kooskõlastamine võrguvaldajatega. Seda, et hageja joonised ja seletuskirja kostjale saatis ja et tööd koosnesid kahest etapist on kostja tunnistanud (tl 33, 81 ja 105 pöördel). Ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks pärast hagejalt jooniste ja seletuskirja saamist teavitanud hagejat töödes sisaldunud puudustes (tl 61) või andnud võimaluse puuduste kõrvaldamiseks kohtule seni esitatud ei ole. Seda, et sellist võimalust hagejale ei antud ning et kostja asus pärast jooniste ja seletuskirja saamist väidetavalt ise kogu tööd tegema ja kooskõlastama, on kostja samuti tunnistanud (tl 81). Hinnangut, kas selline kostja käitumine on kooskõlas VÕS § 644 lg-s 1 ja 2 sätestatud tellija kohustusega töövõtjat avastatud puudusest teavitada ja puudusi piisavalt täpselt kirjeldada ning millist mõju selline minetus avaldab kostja õigusele mittevastavusele kõnealusel juhul tugineda, maakohtu otsus ei sisalda. Tõendeid selle kohta, et kogu töö tuli kostjal endal uuesti teha ning et hageja poolt tehtud töö oli täies ulatuses kõlbmatu, esitatud ei ole. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul nendele küsimusele hinnang anda.
5. Maakohus ei ole samuti pööranud tähelepanu tõsiasjale, et kostja on küll jäänud seisukoha juurde, et valmis töid ei ole hageja kostjale üle andnud, kuid nõustunud seejuures hagejale 05.08.2010 adresseeritud kirjas maksma 30% tööde hinnast (tl 33-34) ja 01.10.2010 kirjas 50% tööde hinnast. Viimases kirjas on märgitud kostja palve saata sellesisuline arve tehtud töö eest koos kreeditarvega varasemale arvele. Eeltoodud asjaolude põhjal tulnuks maakohtul kolleegiumi hinnangul kaaluda võimalust lugeda tööd kostja poolt osaliselt vastuvõetuks. Kui selline võimalus on tuvastatav, tuleb selgitada, millises väärtuses töid üle anti. 7
6. Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et ilma selguseta küsimuses, kas hageja poolt tehtud tööd olid tõepoolest lõpuni kõlbmatud ning kas kostjal oli õigustus jätta hagejale puudustest teatamata ja nende kõrvaldamiseks võimalus andmata, ning tööde osalise vastuvõtmise võimalust kaalumata ei olnud maakohtul alust hagi rahuldamata jätmise otsustust langetada.
7. Vastavalt

§ 436lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kohtul rajada otsus asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kuna ringkonnakohtu poolt viidatud küsimustes valitseb seni ebaselgus, tuleb maakohtul püüda see

§ 392

lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud menetlusülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldada.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab

§-st 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (

§ 230lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema väited.

Poolte esitatud tõendite vasturääkivuse korral tuleb anda pooltele võimalus esitada täiendavaid tõendid või teha ettepanek erapooletu kohtuliku ekspertiisi läbiviimiseks (

§ 293jj).

1. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudusi kõrvaldada ning asuda esimesena vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid tuvastama ja esitatud tõenditele sisulist hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Menetluskulud tuleb jaotada vastavalt asja uue läbivaatamise tulemustele. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 8