Obsah (5)

§ 121§ 43§ 45§ 44§ 37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 24.05.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-460 Haldusasi M L kaebus Menetlusosalised Kaebaja — M L Menetlustoim

§ 121lg 4; § 204 lõiked 1 ja 2).

1. 05.03.2012 esitas Tallinna Vanglas viibiv M L Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1) õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mille põhjendatud huviks peab kaebaja tulevikus mittevaralise kahju hüvitamise taotlemist ja preventiivset huvi. Kaebuses märgitu kohaselt on kaebaja 22.06.2011 esitanud Tartu Vanglale vaide, mille osas on Tartu Vangla 29.07.2011 koostanud vaideotsuse nr E5 324-
2. Kaebaja selgitab, et lisaks märgukirjale tegi vangla valed järeldused ja tõlgendas, et kaebaja andis vaideotsuse ajaliselt pikendamiseks nõusoleku. Lisaks ei saa vangla põhjendada, et vaiete suur hulk, ametnikud puhkusel jms, sest õigusaktidest tuleb kinni pidada. Ühes kaebusega esitas kaebaja ka taotluse riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastamiseks.
3. 09.04.2012 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta (tl 27–29). Kohus märkis, et ei saa kaebuse nõude asjakohasust hinnata, kuna kaebusest ei selgu, mille osas kaebaja õigusvastasuse tuvastamist soovib. Kohus selgitas kaebajale, et kaebuses märgitud vaideotsuse esemeks oleva haldusakti õigusvastasuse tuvastamist kaebaja

§ 43lg 1 punktist 2 tulenevalt nõuda ei saa.

Kui kaebaja soovib vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamist, tuleb tal

§ 45

lõikest 4 tulenevalt täpselt määratleda, kuidas vaideotsus kaebaja õigusi selle aluseks olnud otsusest eraldiseisvalt rikub. Lisaks märkis kohus, et ei saa kaebuse puudulike faktiliste põhjenduste tõttu hinnata kaebuse perspektiivikust. Kohus palus kaebajal konkreetselt määratleda kaebuse nõue ning vastavalt oma nõuet faktiliste väidetega põhjendada. Ühtlasi palus kohus kaebajal tuvastusnõude juurde jäädes märkida, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste 1 kaitseks vajalik. Kohus hoiatas, et kui kaebaja kaebusest puudusi ei kõrvalda, tagastab kohus kaebuse selle esitajale

§ 121lg 1 punkti 2 alusel.

1. Kaebuse täiendustes (tl 31) täpsustas kaebaja, et soovib vaideotsuse nr E5 324-1 viivituse õigusvastasuse tuvastamist. Nimelt on tulevikus mittevaralise kahju hüvitamise nõue ning preventiivsel eesmärgil. Kaebaja viitas Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-24-10, 3-3-1-11-02 ja 3-3-1-88-08, märkides, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus soodustab tema õiguste kaitset tulevikus seeläbi, et motiveerib haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma. Kaebaja lisab, et preventiivne eesmärk on õigustatud, hoolimata sellest, et kaebaja võib Tartu Vanglale igal ajal vaide esitada.
2. 14.05.2012 määrusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta (tl 34–36). Määruses märkis kohus, et saab kaebusest selliselt, et soovitakse esitada nõue Tartu Vangla 29.07.2011 vaideotsuse nr E5 324-1 lahendamise viivituse kui toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaatamata täpsustatud kaebuse nõudele ja põhjendusele, et tuvastamiskaebuse esitamiseks on kaebajal preventiivsed eesmärgid ja soov esitada tulevikus mittevaralise kahju hüvitamise nõue, ei selgunud kaebusest endiselt selle faktiline põhjendus ehk faktiliste asjaolude kirjeldus. Samuti ei selgunud kaebusest selgitus, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus rõhutas, et ei saa jätkuvalt kaebuses märgitud nõude lubatavust ega asjakohasust hinnata. Kohus hoiatas, et kui kaebaja kaebusest puudusi ei kõrvalda, tagastab kohus kaebuse selle esitajale

§ 121lg 1 punkti 2 alusel.

5. 21.05.2012 esitas kaebaja kaebuse täienduse (tl 38), milles soovis kaebuse kohustamiskaebuseks ümber muuta. Kaebaja palus kohustada haldusorganit vastama vaietele tähtaegselt / õigeaegselt, mitte leidma õigustusi õigusakte eirata, mis on halb eeskuju vanglaametnikele ning kinni peetavatele isikutele. Lisaks märkis kaebaja: taotlen, et haldusorganit (Tartu Vanglat) trahvitakse, kuna Tartu Vangla ei ole kinnipidanud õigusaktidest, eiranud õigusakte, viivitades vaidele vastamist tahtlikult. 6.

§ 121

lg 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus on kaebuse jätnud kahel korral käiguta, soovides välja selgitada kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja konkreetseid kaebuse nõudeid. Mõlemas määruses on kohus kaebajale selgitanud, milliseid nõudeid on kaebajal esitada võimalik ning palunud kaebajal märkida, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus on kaebajat hoiatanud, et kui kaebusest puudusi ei kõrvaldata, tuleb kohtul kaebus tagastada. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kaebusele lisatud selle aluseks olevate faktiliste asjaolude kirjeldust ega märgitud, kuidas on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebuses esinevaid puudusi kaebaja seega kõrvaldanud ei ole, olemasoleval kujul ei vasta kaebus aga

§-des 38–39 sätestatud nõuetele ning puudused takistavad asja menetlemist. 7.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib isik teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Vangistusseadus ei sätesta kinni peetavale isikule õigust esitada kaebust teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, samuti ei sätesta

§ 37

võimalust esitada halduskohtule kaebust haldusorgani trahvimiseks ja

§ -st 5 tulenevalt ei ole halduskohtul selleks volitust. Seega kuulub kaebus taotluste osas haldusorgani (Tartu Vanglat) trahvimiseks ja kohustada haldusorganit vastama vaietele tähtaegselt tagastamisele

§ 121

lg 1 p 1 (vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses) ja lg 2 p 1 (kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus) alusel. 8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M Lle kaebuse.

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtu poole pöörduda. Aili Maasik Kohtunik 2