← Eesti

2-12-3059/6

Obsah (10)§ 394§ 442§ 467§ 367§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2012 Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-12-3

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus vastus hagile.

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 20.01.2012 on AS Mini

Credit esitanud Viru Maakohtule hagi S N` vastu võlgnevuse, kokku summas 165.52 eurot nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagi kohaselt sõlmisid pooled interneti vahendusel laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 63.91 eurot (1000 krooni) kostja taotletud perioodiks - 30 päevaks. Taotletud laenusumma kanti üle kostjale 21.04.

  1. Laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 25.07.
  2. Kostja oma kohustusi ei ole täitnud ega laenu 63.91 eurot tähtaegselt tagastanud, rikkudes seega oma lepingulisi kohustusi. Samuti pole kostja VÕS § 102 kohaselt teatanud hagejale kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele. Lepingu p 4.1.2.2 kohaselt oli kokkulepitud intressimääraks 60% laenu summast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida krediidikulukuse määra hulka ei arvata. Laenu õigeaegsel tagasimaksmisel ühe maksena on osamakse suuruseks 76.05 eurot (1190 krooni) ja intressi ning muude kulude kogusumma 30 päevaseks perioodiks on 12.14 eurot (190 krooni). Kostja ei ole intresse summas 12.14 eurot tasunud. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Meeldetuletustega edastatakse laenusaajale laenuandja pangarekvisiidid, tagastamisele kuuluva laenusumma suurus, tähtaeg, viitenumber jms; ühe meeldetuletuse väljastamise tasuks on lepingu järgi 12.78 eurot (200 krooni). Kostjale on väljastatud kaks meeldetuletusteatist, seega on kostjal kohustus tasuda 25.56 eurot (400 krooni). Vastavalt lepingu p 9.1 on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 1,5% tagastamisele kuulunud summalt kalendripäevas. Kostja on viivituses olnud laenu tagastamisel 906 päeva. Viivis ühe päeva kohta moodustab 0.96 eurot (15 krooni), mistõttu kokku moodustaks viivis summas 868.56 eurot (13 590 krooni). Lähtuvalt kohtupraktikast, ei nõua hageja kostjalt viivist suuremas summas kui on põhinõue, s.o. 1000 krooni e. 63.91 eurot. Hageja taotleb kostjalt VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 ning § 113 lg 1 ja § 94 alusel kokku summa 165.52 euro väljamõistmist, millest põhivõlgnevus moodustab 2 63.91 eurot, intress – 12.14 eurot, viivised – 63.91 eurot ja meeldetuletusteatiste tasu summas 25.56 eurot. Samuti taotleb hageja kostjalt

§ 367

alusel alates hagi esitamisest 20.01.2012 kuni põhivõla täieliku tasumiseni lisanduva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 1,5% põhivõlalt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse on lisatud kostja esitatud laenutaotlus, kostja isikusamasuse tuvastamise ankeet, laenuleping, volikiri, SQL tulemus (tõend meeldetuletuste väljasaatmise kohta), maksekorraldus riigilõivu tasumisest, hageja registrikaardi väljavõte. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx), kuid nimetatud aadressilt on kohtule materjalid tagastatud. Seejärel saatis kohus kostjale hagimaterjalid Maksu- ja Tolliametile teadaolevale aadressile (xxxx), millisel aadressil on hagimaterjalid kostja isiklikult vastu võtnud 17.03.2012. Kohus andis kostjale hagimaterjalidega tutvumiseks ja vastuväite esitamiseks 20 päeva ning seega oli kostjal kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 05.04.2012.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse, juhul kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,

§ 407

lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral 3 nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub väljamõistmisele summas 165.52 eurot, millest põhivõlgnevus on 63.91 eurot, intress – 12.14 eurot, viivised – 63.91 eurot ja meeldetuletusteatiste tasu - 25.56 eurot.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue alates 20.01.2012 kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt lepingus kokkulepitud viivisemäärast (1,5% päevas) lähtudes kuni põhinõude täitmiseni. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja menetluskuluks on vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 63.91 eurot (maksekorraldus 18.01.2012 nr 10975).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus

  1. juunil
  2. a. Nooremreferent Irma Külavee Lea Herne Lea Herne 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.