) § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Lg 2 kohaselt menetluse osalemise edukuse hindamisel arvestatakse muu hulgas asja tähtusust menetlusabi taotlejale.
lg 1 p 1 kohaselt menetlusabi ei anta, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 5. Tallinna Vangla edastas kohtule 24.05.2012 taotleja isikuarve väljavõtte, mille kontojääk on 0,09 eurot. Ajavahemikul 25.01.2012 – 24.05.2012 on taotleja konto algjääk 0,11 eurot, sissetulekud 10 eurot ning väljaminekud 10,02 eurot. Seega on ilmne, et taotlejal puuduvad piisavad sissetulekud ja muud vabad vahendid riigilõivu tasumiseks. Samuti tuleb arvestada, et käesoleval juhul määrati taotlejale kõige rangem karistus - kartserisse paigutamine - millega piiratakse oluliselt kinnipeetava õigusi ja vabadusi vanglas. Seega olenemata kaebuse perspektiivikusest on antud juhul esialgse õiguskaitse vajalikkuse üle otsustamine kaebaja õigusi arvestades oluline. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja tuleb vabastada riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 2 Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine 6.
lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada (
). Riigikohtu 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud tagajärgi, mille hilisem kõrvaldamine ei ole mõistlik. Seega tekib kaebuse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaks vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada või ka juhul, kui sellise eesmärgi saavutamine oleks võimalik, kuid tooks esialgse õiguskaitse mittekohaldamise tõttu kaebuse esitaja jaoks kaasa tarbetult koormavad tagajärjed, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Kohtuasjades 3-3-1-76-04 ning 3-3-185-04 on Riigikohus asunud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab kaebuse ilmne perspektiivitus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvestada avaliku huvi ning kolmandate isikute õigustega.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.