lg.1 eeldab, et õigustatud isik teadis või pidi teadma kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Üürilepingu ülesütlemise avalduse saamisel 19.07.2004.a. ei olnud nimetatud asjaolud hagejale teada. Kuna hageja asus oma õigusi kaitsma tsiviilkohtus ja kriminaalmenetluses, saab hageja kahjunõudest rääkida alles kõigi nimetatud menetluste lõppemise järgselt. Kahju suurus sai hagejale teatavks eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimise päeval, so 23.03.2009.a. Kindlasti ei hakanud hageja kahjunõude aegumistähtaeg kulgema alates kostja poolt kinnistu 3 võõrandamisest 15.12.2003.a. nagu arvab kostja, kuna nimetatud tehing ei takistanud eluruumi erastamist. Lisaks eeltoodule leiab hageja, et nõude aegumistähtaeg on
lg.1 ja lg.2 p.4 alusel peatunud hageja poolt alustatud tsiviilkohtumenetluste ja kriminaalmenetluse ajaks, so perioodideks 24.09.2004.a. kuni 14.02.2007.a. (Meelis Allika hagi kinnistuga teostatud tehingute tühisuse tunnustamiseks, kinnistusraamatu kande kustutamiseks ja eluruumide erastamise läbiviimise kohustamiseks Eesti Vabariigi, OÜ Rismar Holding, AS Arge Europe ja kostja vastu), 13.08.2004.a. kuni 17.01.2008.a. (Meelis Allika hagi AS Arge Europe vastu üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks), 24.01.2008.a. kuni 2.07.2008.a (Meelis Allika hagi AS Arge Europe vastu eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks) ja 30.03.2005.a. kuni 6.12.2007.a. (Meelis Allika avalduse alustatud kriminaalmenetlus KarS § 128 lg.1,2 tunnustel). Samuti peatasid aegumistähtaja kulgemise poolte vahel 2010.a. peetud läbirääkimised. Kostja on seisukohal, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud ebaselged. Eelkõige jääb ebaselgeks, millist kostja tegu hageja õigusvastaseks peab. Kui selleks õigusvastaseks teoks on erastamiskohustuse rikkumine, siis Rapla Maakohtu 6.05.2005.a. otusest tulenevalt, on seda kohustust rikkunud Eesti Vabariik. Kui selleks õigusvastaseks teoks on ebaõigete andmete esitamine OÜ-le Rismar Holding viimasega ostu-müügilepingu sõlmimisel, siis nimetatud asjaolu ei ole tõendatud hageja poolt viidatud tõendiga, so kriminaalmenetluse nr.xxxxxxxxxxx lõpetamise määrusega ning kui selline õigusvastane tegu oleks toime pandud, siis OÜ-u Rismar Holdig, mitte hageja suhtes. Kui kostja poolne kohustuste rikkumine seisnes selles, et peale eluruumi võõrandamist ei asunud ta kõrvaldama eluruumi erastamisel tekkinud takistusi, siis kostjal puudus selleks võimalus, kuna kostja ei saanud eluruumi omanikuks kostja ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud tehingu tühisuse tõttu. Hageja nõue tema poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks on kostja hinnangul alustu ning tuleks perspektiivituse tõttu jätta läbi vaatamata. Tsiviilmenetluses ja kriminaalmenetluses kantud kulud hüvitatakse TsMS ja KrMS sätestatud korras. Kostja hinnangul on hageja nõue aegunud ning ta palub teha vaheotsus, millega kohaldada aegumist Meelis Allika poolt esitatud hinnavahe hüvitamise nõudele. Menetluskulude hüvitamise nõude osas palub kostja jätta hagi läbi vaatamata või kui kohus hagi läbi vaatamata ei jäta, kohaldada ka selle nõude puhul aegumist ning jätta hagi tervikuna rahuldamata. Hageja sai teada (või vähemalt pidi teada saama) kahjust, so sellest, et tal ei ole enam võimalik korterit erastada, kõige hiljem 19.07.2004.a., kuna nimetatud päeval esitas AS Arge Europe hagejale üürilepingu ülesütlemisavalduse. See, et hageja pidas kinnistu võõrandamist AS-le Arge Europe tühiseks tehinguks, ei tähenda, et ta ei pidanud talle tekitatud kahjust teada saama. AS Arge Europe oli kinnistu omanik, kellel ei olnud kohustust hagejale eluruumi erastada. Asjakohatu on hageja väide, et nõude aegumine hakkas kulgema 23.03.2009.a., so päevast, kui hageja ostis AS-lt Arge Europe oma eluruumi.
lg.1 ei seo aegumise kulgemise algust päevaga, kui hageja väidetava kahju suurusest teada saab. Eluruumi turuhinda pidi hageja teadma ka 19.07.2004.a. Ebaõige on hageja seisukoht, et tema poolt 13.08.2004.a. ja 24.09.2004.a. esitatud hagid peatasid nõude aegumise.
lg.1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Seega oleks aegumine peatunud vaid juhul, kui hageja oleks esitanud kahju hüvitamise nõude. Hageja poolt esitatud hagid üürilepingu ülesütlemise 4 vaidlustamiseks ja tehingute tühisuse tuvastamiseks kahjunõude aegumist ei peatanud. Sellist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus 5.10.2010.a. otuses p.18. Hageja väide, et kuriteoteate esitamine peatab kahju hüvitamise nõude aegumise, ei vasta seadusele. Hageja poolt viidatud
lg.2 p.4 kohaselt on hagi esitamine võrdsustatud avalduse esitamisega seaduses sätestatud kohtueelses menetluses. Kriminaalmenetlus ei ole kohtueelne menetlus tsiviilkohtumenelusele ja
ega ka muu seadus ei sätesta, et kriminaalmenetluse alustamine või kannatanu tsiviilhagejaks tunnistamine kriminaalmenetluses peataks kahju hüvitamise nõude aegumise. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagi, mille alusel ta tsiviilhagejaks ja kostja tsiviilkostjaks tunnistati. Kostja kinnitab, et poolte vahel ei ole perioodil 8.04.2010.a kuni 12.05.2010.a. toimunud läbirääkimisi
Selleks ajaks oli hageja väidetav kahju hüvitamise nõue juba aegunud. Kohtu seisukoht Hagi kohaselt rikkus kostja eluruumi erastamise kohustatud subjektina Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg.1-1 ja lg.4 nõudeid, mille tulemusena ei saanud kostja eluruumi üürnikuna seda erastada. Nimetatud asjaolu on leidnud tõendamist hageja poolt 24.09.2004.a. esitatud hagi, so kinnistuga teostatud tehingute tühisuse tunnustamiseks, kinnistusraamatu kande kustutamiseks ja eluruumide erastamise läbiviimiseks kohustamiseks, menetlemise käigus (lõpplahend Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr.2-04-1230 jõustus 14.02.2007.a.) ning annab hagejale VÕS § 1043 alusel õiguse kostjalt erastamisvõimaluse kaotamise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist nõuda. Kostja vastuväidetest nähtuvalt ei vaidlusta ta, et eluruumi ostuhinna ja võimaliku erastamishinna vahet võib hagis esitatud asjaoludel kahjuna käsitleda, kuid leiab, et kohustust korteri erastamisel ei rikkunud kostja vaid Eesti Vabariik. Kohus kostja sellekohase seisukohaga ei nõustu. Eluruum asukohaga xxxxx, xxxxxxxx xxx.xx-x, mida hageja üürnikuna valdas, paikneb omandireformi läbiviimise ajal kostjale kuulunud elamus. Vastavalt eluruumide erastamise seaduse § 6 p.5 ja kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise seaduse § 6-1 oli kostja nimetatud eluruumi erastamise kohustatud subjekt ja hageja eluruumide erastamise seaduse § 4 p.1 kohaselt õigustatud subjekt. Seega oli kostja kohustatud eluruumi hagejale erastama enne mistahes tehinguid temale kuuluva elamuga. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles osas, et hagis esitatud asjaoludel ei võiks hageja poolt kantud õigusabi-ja muud menetluskulud olla käsitletavad õigusvastaselt tekitatud kahjuna. Nõustuda tuleb kostja arvamusega, et hageja ei ole hagis ega ka selle täpsustuses küllaldase selgusega kirjeldanud ega tõendanud põhjuslikku seost tekkinud kahju ja kostja õigusvastase tegevuse vahel.
lg.1 kohaselt aegub nõue, so õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist, seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest.
Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud, taotleb aegumise kohaldamist ja nimetatud põhjusel hagi rahuldamata jätmist.
lg.1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm 5 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kõige hilisem aeg, millal hageja pidi talle tekitatud kahjust, so tema valduses oleva eluruumi erastamisvõimaluse kaotamisest teada saama, on 19.07.2004.a., so päeval, kui AS Arge Europe esitas hagejale üürilepingu ülesütlemise avalduse. Nimetatud ajal ei saanud hageja teada erastamisõiguse kaotamisest, samuti sellest, millist kahju ja kelle poolt on talle tekitatud, kuna nende asjaolude üle vaieldi järgneval kolmel aastal läbi mitme kohtuastme. Seega ei saa teadmist kõnesoleva kahjunõude olemasolu kohta omistada hagejale enne Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2006.a. otsuse jõustumist tsiviilasjas nr.2-04-1234 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusega nr.3-7-1-2-619 14.02.2007.a. /t.l.97/, mis oli lõpplahendiks Meelis Allika hagis Rapla Tarbijate Ühistu, eesti Vabariigi, OÜ Rismar Holding ja AS Arge Europe vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks, kinnistusraamatu kande kustutamiseks ja eluruumide erastamise läbiviimise kohustamiseks. Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et kõige varasemaks aegumistähtaja alguseks saab lugeda 6.12.2007.a., so päeva, kui Tallinna Ringkonnakohtu määrus lõpetas kriminaalasja nr.xxxxxxxxxxx menetluse /t.l. 110-114/. Hagiavaldusest ja selle täpsustusest nähtuvalt tugineb hageja kahjunõude esitamisel asjaolule, et kostja on rikkunud erastamise kohustatud subjektina Eluruumide erastamise seadust ning vastutab seega hagejale tekkinud kahju eest, milline koosneb eluruumi erastamishinna ja ostuhinna vahest ning menetluskuludest, mida hageja kandis erastamisõiguse maksmapaneku ja eluruumi valduse säilitamise eesmärgil peetud kohtuvaidlustes. Seega pidi kahju olemasolu ja kahju tekitanud isik olema hagejale teada peale Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2006.a. otsuse jõustumist. Hageja avalduse alusel alustatud kriminaalmenetlus ei saanud selles osas midagi muuta. Kriminaalmenetluses kontrolliti kinnistuga xxxxx, xxxxxxxx xxx.xx toimunud tehingutaga seotud füüsiliste isikute käitumises kuriteokoosseisu olemasolu ja hageja nõue kostja kui juriidilise isiku vastu ei sõltunud mingil viisil kriminaalmenetluse tulemist. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt /t.l. 86-87/ hageja kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitanud ja kahju hüvitamist taotlenud ei ole. KrMS § 202 lg.2 p.1 kohaselt võib nimetatud seaduse alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel panna kahtlustatavale või süüdistatavale kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kui hageja ka oleks kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitanud, ei oleks see takistanud ega välistanud samaaegselt tsiviilmenetluses kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist nõuda. Kuigi hageja ei ole seda aegumistähtaja algusega otseselt seostanud, märgib ta, et sai kahju suurusest teada 23.03.2009.a., so eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimise päeval. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et hagejal oli võimalik temale õigusvastaselt tekitatud kahju suurust hinnata koheselt peale nõude olemasolust teada saamist. Kahju suuruse ja koosseisu muutumise korral olnuks võimalik esialgset nõuet kohtumenetluse käigus korrigeerida. Õige on kostja seisukoht, et hageja poolt perioodil 2004 kui 2008 tsiviilkohtusse esitatud hagid ja tema avalduse alusel alustatud kriminaalmenetlus ei saanud kõnesoleva hagi aegumist peatada.
lg.1 p.1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Silmas peetakse sama nõudega hagi, mitte mistahes hagisid. Seega peatanuks kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumise samasisulise hagi esitamine.
§-s 160 lg.2 p.4 aegumise peatumise alusena sätestatud avalduse esitamist kohtueelses menetluses ei saa samastada avalduse esitamisega kriminaalmenetluse alustamiseks. 6 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt esitatud nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 14.02.2007.a., aegumine ei ole peatunud ning nõue aegus seega 14.02.2010.a.
lg.1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Kohtu hinnangul võib hageja ja kostja vahel perioodil 7.04.2010.a. kuni 12.05.2010.a. peetud kirja- ja meilivahetust /t.l.14-20, 93-96/ käsitleda poolte vahel toimunud läbirääkimistena
MS § 449 lg.3 kohaselt võib kohus aegumise kohaldamise taotluse kohta teha vaheotsuse. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuna 1.09.2010.a. Meelis Allika poolt Rapla Tarbijate Ühistu vastu esitatud nõue on kohtu hinnangul aegunud, tuleb kõnesolevas asjas teha lõppotsus ja jätta hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama seaduse lg.4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Olukorras, kus esitatud hagi on (vähemalt osaliselt) õiguslikult põhjendatud, kuid jäetakse rahuldamata nõude aegumise tõttu, on kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane panna vastaspoole kohtukulusid hageja kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud tsiviilasjas nr.2-10-42296 jätta nende endi kanda. Kohtunik: Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.