sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hagiavalduse lisatud dokumentides puuduvad faktilised tõendid laste vajaduste ja kulutuste kohta. Võttes arvesse ülalnimetatud asjaolusid ning fakti, et kostjal on raske materiaalne olukord, kostja ei tunnista hagi elatise nõudes hagiavalduses nimetatud suuruses. 3 14.12.2011 esitatud kostja seisukoha kohaselt kostja leiab, et mõistlikud kulud kahe lapse ülalpidamiseks moodustavad umbes 490-500 eurot igakuiselt. Kostja põhjenda oma seisukohta alljärgnevalt: Hagejate kulud söögile moodustavad minimaalselt 10 eurot päevas. (10*30=300.00 eurot kuus), seega on kokku 300 eurot igakuiselt kahele. Kulud riietusele on alljärgnevad: Aluspesu: 10 komplekti aastas, hind 1 tk 15 eurot, kokku 150 eurot aastas. Sokid: 40 paari aastas, hind 1 paari 2 eurot, kokku 80 eurot aastas. Sukkpüksid: 12 tükki aastas, hind 1 tk 3 eurot, kokku 36 eurot aastas. Teksapüksid: 4 tükki aastas, hind 1 tk 30 eurot, kokku 120 eurot aastas. Spordidressid: 2 tükki aastas, hind 1 tk 60 eurot, kokku 120 eurot aastas. Talvejope: 2 tükki aastas, hind 1 tk 70 eurot, kokku 140 eurot aastas. Sügis/kevad jope: 2 tükki aastas, hind 1 tk 70 eurot, kokku 140 eurot aastas. Suvejope: 2 tükki aastas, hind 1 tk 30 eurot, kokku 60 eurot aastas. Džemperid: 4 tükki aastas, hind 1 tk 25 eurot, kokku 100 eurot aastas. Jalatsid: 8 paari aastas, hind 1 paari 25 eurot, kokku 200 eurot aastas. Minimaalsed kulud hagejate riietele moodustavad 1000 eurot aastas ehk keskmiselt 85 eurot igakuiselt, seega kulud riietusele kokku on 85 eurot igakuiselt kahele. Kostja on arvamusel minimaalsed koolikulud moodustavad 270 eurot 9 kuu eest s.o 30 eurot igakuiselt, seega on koolikulud kokku 30 eurot igakuiselt kahele. Hagejate hügieeniga seotud kulud moodustavad keskmiselt 15 eurot igakuiselt. Kulud sidele on 10 eurot igakuiselt. Kulud huvialadele on 60 eurot igakuiselt. Seega on teised kulud kokku 75 eurot igakuiselt kahele. Ülaltoodu alusel ning juhindudes seadusest on kostja seisukohal, et mõistlikud kulud kahe lapse ülalpidamiseks moodustavad 490 eurot igakuiselt. Kuna Perekonnaseaduse alusel laste vanematel on võrdsed õigused ja kohustused, peab laste ema ka oma lapsi osaliselt ülal pidama. Kostja on nõus maksma elatist lastele seaduses sätestatud miinimummääras. Kohtuistung 19. jaanuaril 2012 toimunud kohtuistungil hageja täpsustas oma nõuet ja hageja nõuab elatist kostjalt seadusest tulenevas miinimummääras, milleks on alates 2010. aasta veebruarist 139,01 eurot kuus lapse kohta ning edaspidiselt vastavalt
Kostja nõustus maksma elatist miinimummääras. Kostja vaidles vastu hagejate nõudele välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.02.2010. Kostja kinnitas, et maksis elatist hagejatele kuni juuni 2010, kostja võttis omaks, et alates juunist 2010 ei ole kostja hagejatele elatist maksnud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtuotsuse tegemisel käeolevas perekonnavaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi
) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja AM on oma tütardele MM ja VM,
lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid,
lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et laste elukoht on ema VR elukoht. Asjas puudub vaidlus ka selles, et kostja alates 01.07.2010 hagejatele elatist tasunud ei ole ning lapsed on olnud täielikult 4 oma ema VR ülalpidamisel. Kostja väidab, et kuni juuni 2010 on kostja tasunud hagejatele elatist. Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Hagejate väitel ei ole kostja andnud hagejate ülalpidamiseks elatist alates 2008. aasta jaanuari kuust. Kostja väidab, et on andnud hagejate ülalpidamiseks elatist kuni 2010. aasta juuni kuuni, edaspidiselt kostja hagejatele elatist andnud ei ole. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust korrektselt täitnud ei ole, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. Järgnevalt kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise
lg 1 sätestatud miinimumääras.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Kuni 31.detsember 2010.a moodustas ühe vanema poolt tasutava elatise miinimumsumma 139,01 eurot, alates 01.01.2012.a on nimetatud summa 145 eurot. Nimetatud seaduses sätestatud elatise miinimummäär eeldab, et iga lapse normaalseks arenemiseks ja kasvamiseks kulub vähemalt selline summa mõlema vanema poolse panusena (kuni 31.12.2011.a. 2x139,01 eurot ja alates 01.01.2012.a. 2x145 eurot). Kostja on 14.12.2011 esitatud vastuses ning 19.01.2012 toimunud kohtuistungil andnud nõusoleku maksta hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd kostja on nõus maksma hagejatele elatis seaduses sätestatud miinimummääras ning vastavalt Riigikohtu praktikale ei ole vaja tõendada miinimumsuuruses elatise nõuet, siis leiab kohus, et on põhjendatud välja mõista kostjalt hagejate kasuks elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Perekonnaseaduse § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad paluvad, et kohus määraks kostjalt välja mõistetava elatusraha suuruse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suurusena. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hagejate ülalpidamiseks kummagi hageja kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse kohtusse esitamisest s.o. 10.02.2011 summas 139,01 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Järgnevalt kontrollib kohus kas kostjalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatise hagi kohtule esitamist on põhjendatud. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatise tagasiulatuvalt alates 01.02.2010- 10.02.2010
sätestatud miinimumsummas.
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kostja väidab, et tasus hagejatele elatist kuni
sätestatud miinimummääras, sellest tulenevalt on põhjendatud kohtu hinnangul kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatis 5 tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist miinimummääras.
sätestatud Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt ajavahemiku 10.02.2010-09.02.2011 eest välja mõista elatise võlgnevus hageja I kasuks kogusummas 1668,12 eurot (12 x 139,01 euro) ning hageja II kasuks kogusummas 1668,12 eurot (12 x 139,01 eurot). Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamisekohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte rohkem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hagejad esitasid kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis kummagi hageja kasuks igakuiselt 143,86 eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 2 589,48 eurot (2 x 9 x 143,86). Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMs § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluses kasutas kohtu tõlgi abi kostja. Riigilõivuseaduse § 58 1 lg 2 järgi kohtuistungi tõlkimise eest kohtu tõlgi poolt tasutakse riigilõivu 12,78 eurot tunni eest, lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud riigilõivu tasutakse poole lehekülje või pooletunnise täpsusega. Kuna kohtuistung kestis 53 minutit, tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 12,78 eurot. Marget Henriksen kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.