) § 101 lg 1 sätestatule, s.o. pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (tl.34). Nimetatud ulatuses elatise kandmist taotleb I. M. kui laste seadusliku esindaja arvele. Summasid, millised kostja kannab vahetult laste arvetele ei tuleks lugeda elatiseks, vaid nende näol on tegemist kostja kingitusega lastele. Pärast kohtu poolt tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamise määramist (tl.35) on kostja esitanud täiendused oma varasemale hagivastusele (tl.38-39). K.M. soovib tasuda elatise summa mitte igakuulise vaid iganädalase maksena, kuna ta ei usu lastega koos elava vanema võimesse tulusid ja kulusid ühe kuu ulatuses planeerida. Iganädalane makse võimaldab tagada laste põhivajaduste rahuldamise. K.M. soovib, et kohus arvestaks elatise väljamõistmisel, et mõjuval põhjusel võib vastavalt
Kostja taotleb, et kohus arvestaks elatise hulka ka igakuise korteriühistule „Aasa 7“ tehtava makse korteri kommunaalteenuste eest (keskmiselt 125,62 eurot kuus) , Eesti Energiale korteri elektri kasutamise eest tasutud maksed (keskmiselt 33,03 eurot kuus) ning korteri ostmiseks võetud eluasemelaenu igakuise tagasimakse 148,92 eurot kuus. Elatise väljamõistmisel tuleks arvestada ka asjaoluga, et J. M. V. K. ja elab nädala sees sealses õpilaskodus ning tema sealsed elamis- ja toitlustuskulud katab Põlva Linnavalitsus. Sellega seoses on I.M. kulutused laste ülalpidamisele vähenenud. Ka I.M. oleks nüüd võimalik asuda täiskohaga tööle, et anda omapoolne panus laste ülalpidamisse, sest ta ei pea enam tegelema sel määral kui varem J. M. ja käitumisprobleemidega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna nii hageja kui ka kostja on andnud kirjalikuks menetluseks nõusoleku. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole küll tõendatud, et kostja on jätnud oma ülalpidamiskohustuse täitmata, kuid kuna nii hagejate esindaja kui kostja on kohtule esitatud kirjalikes avaldustes kinnitanud, et neil on kohtuvälise kokkuleppe saavutamine elatise küsimuses ebaõnnestunud, siis on kohtu poole pöördumine põhjendatud. Sisuliselt vaidlevad pooled ülalpidamise ulatuse ja selle andmise viisi üle. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus
§-dest 96, 97 p 1, 99, 100 ja 101. 3
on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,
Tulenevalt
lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Sünnitunnistustega (tl.8-15, originaalid ja tõlked läti keelest) on tõendatud, et J. M. on sündinud xx.xxxxxxxxxx xxxx.a. L. D. A. M. .xxxx xxxx.x. L. D. nende vanemad on K. M. I. O. . Eesti rahvastikuregistris on hagejate nimed J. M. A. M. .41-42). Kohtule on esitatud abielutunnistus (tl.6) millest nähtub, et hagejate vanemad I. O. ja K. M. abiellunud 05.veebruaril 2005 ning I.O. perekonnanimi pärast abiellumist on M. . Abielu on lahutatud (tl.7)poolt on esitatud tema kontoväljavõtted Sampo Pangast (tl.22-28, 40), tõendamaks lastega seotud kulutuste katmist ning kostja sissetulekuid. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 13.10.2011 otsusega nr.791214 (tl.29) on K. M. kindlaks tehtud osaline töövõimetus 80 % ulatuses, kestusega kaks aastat ning otsusega nr. 791215 (tl.30) tuvastatud keskmine puue. Nimetatud tõendite alusel on võimalik tuvastatuks lugeda kostja poolt kirjalikes vastustes esiletoodud asjaolude esinemise: - kostja keskmine kuusissetulek töötasu näol viimase aasta jooksul on ca 250,70 eurot, vastuses hagile on kostja kinnitanud, et tema igakuine sissetulek palga, pensioni ja sotsiaaltoetuse näol on kokku 599,48 eurot; - kostja on tasunud xxxx x-x seotud lepingu alusel E. E. viimase aasta jooksul keskmiselt 33 eurot kuus, Elion Ettevõtted AS arveid keskmiselt 27 eurot kuus, Elisa Eesti AS arveid keskmiselt 43 eurot kuus ning korteriühistu xxxx x 126 eurot kuus; - kostja on alates 08.02.2011 – 05.03.2012 kandnud I. M. selgitusega toetus, lasteraha kokku 6500 eurot, s.o keskmiselt 464 eurot kuus; - K. M. ajavahemikul 17.04.2011-22.02.2012 teinud ülekandeid D. kontole, selgitusega taskuraha, kokku 202 eurot; - kostja igakuine laenumakse koos intressiga on viimase aasta jooksul olnud ca 144 eurot. Hinnates esitatud tõendeid, on kohus seisukohal, et puudub alus kostjalt elatise, summas 170 eurot väljamõistmiseks tagasiulatuvalt 2011.a. detsembrikuu ja 2012.a. jaanuarikuu eest, vaatamata asjaolule, et nimetatud kuudel on kostja I. M. kandnud lasterahana vaid 220 eurot kuus, s.o väiksema summa, kui
lõikes 1 sätestatud minimaalne igakuine elatis kahele lapsele (käesoleval ajal 290 eurot, võttes aluseks kuupalga alammäära alates 01.01.2012). Kostja on nimetatud kuudel võtnud osa laste ülalpidamisest ka muul viisil – tasudes korteri xxxx x-x arved korteriühistule ning elektrienergia kasutamise arved E. E. -le. Nimetatud maksed 2011.a. detsembrikuu ja 2012.a. jaanuarikuu eest kokku moodustavad 371 eurot. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et xxxx x-x kasutab I. M. alaealiste lastega. 4
lõikes 1 sätestatud ulatuses, s.o seaduses sätestatud minimaalmääras (käesoleval ajal 145 eurot ühele lapsele). Kostja on vastuses hagile sisuliselt tunnistanud nõuet elatise maksmiseks seadusest tulenevas miinimumi ulatuses („tulenevalt minu majanduslikust seisust ei ole mul võimalik maksta rohkem kui seadusest tulenev miinimum“ , tl.20 pöördel). Ka hagejate esindaja on oma kirjalikus arvamuses kostja vastus kohta (tl.34) aktsepteerinud elatist
Seega on võimalik järeldada, et pooltel ei ole vaidlust igakuise elatise suuruse üle. Vastavalt senisele kohtupraktikale ei analüüsi kohus minimaalmääras elatise väljamõistmisel õigustatud isikute vajadusi ning alaealiste ülalpeetavate kasvatamise kulutusi.
2.lõike alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks, et igakuise elatise suurus muutub, kui muudetakse selle aluseks olevat Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalka) selliselt, et elatis ühele lapsele ei oleks väiksem, kui pool miinimumpalka. K.M. on esile toonud asjaolu, et lapsi kasvatav vanem I.M. võimed majanduslikult mõelda ja rahaga ümber käia ei ole väga kõrged. Seetõttu soovib ta lastele elatist maksta ka edaspidi iganädalaste maksetena, et oleks tagatud pidevalt laste vajaduste rahuldamine. Kuigi K.M. ei ole esitanud mitte mingisuguseid tõendeid laste ema eelnimetatud omaduste tõendamiseks, on kohtu hinnangul elatise maksmine sellisel viisil võimalik, ilma, et kohus peaks elatise maksmise määrama lühemate perioodide kaupa kui kalendrikuu. Kuna tulenevalt
§-st 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, võib kostja järgneva kuu elatist maksta eelneval kuul mitme maksena, arvestades, et kuu lõpuks oleks järgneva kuu elatisraha vanemale kelle juures lapsed elavad, üle kantud. Seonduvalt K.M. taotlusega arvata elatise hulka ka tema poolt tasutud hagejate ja I.M. valduses oleva elamispinnaga seotud maksed, märgib kohus, et nimetatud maksete tasumise kohustus tuleneb kostja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingutest. Kuigi kostja ei ole kohtule ühtegi sellist lepingut esitanud, nähtub tema kirjalikest seisukohtadest, et xxxx x-x korteriomand kuulub K.M. vanematele. Korteriomandiga seotud maksete tasumise kohustus on seadusest tulenevalt selle omanikel. K.M. on tasunud ka eluasemelaenu makseid, millest võib järeldada, et ta on vastava lepingu järgi selleks kohustatud. I.M. ei lasu kohtule esitatud asjaolude alusel nimetatud maksete tasumise kohustusi. I.M. lepingulistest kohustustest tasub K.M. AS Elioniga sõlmitud lepingust tulenevaid arveid. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mille tõttu peaks kohus määrama ülalpidamise andmise alaealistele lastele vastavalt
Kui kostja majanduslik seisund võimaldab, siis ei ole ta piiratud oma alaealistele lastele ülalpidamise andmisel igakuise elatisega, ta võib neid ka muul viisil toetada, näiteks tasudes nende elamispinnakulusid. Kuid raha perioodiline maksmine on vajalik selleks, et oleks tagatud laste igapäevaste elementaarsete vajaduste rahuldamine. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.