) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
lg 1 ja lg 2 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.
-1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisti. Hageja on hagiavalduse esitamisel kostja võlgnevuse tõendamiseks alates 2006.a aprillist kuni juulini 2011.a. esitanud tõendi, mille kohaselt kostja võlgneb hagejale 162.96 eurot seisuga 01.07.2011.a. (t.l. 6-7). Pooled ei vaidle, et pärast hagiavalduse esitamist on kostja tasunud hageja nõuded, 10.09.2011.a. on kostja tasunud 39.58 eurot ja 12.09.2011.a tasus kostja 115.23 eurot ning 29.909.2011.a. tasus kostja 38.03 eurot. Seega on kostja kokku tasunud 192.84 eurot (t.l. 47-48). Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskuludega maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. Hageja on teatanud, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist täies ulatuses rahuldanud, seega ei ole kostja jätnud oma kohustust täitmata ning hagi tuleb 162.96 euro nõudes jätta rahuldamata. Kuna kostja on võlgnevuse hageja kinnitusel ka tasunud, siis kohus ei hinda kostja vastuväiteid, et kostja on võlgnevused tasunud ja tõendeid vastuväidete kohta, sest selle üle (võlgnevuse tasumise kohta) pooled ei vaidle (t.l. 21-25. 35-38). 3 2-11-36846 Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis rahuldamata korteriühistu Tallinna mnt 21 Narva hagi Veera Kuzminskaja vastu ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta korteriühistu Tallinna mnt 21 Narva kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.