lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast selle menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 esimeses lõikes nimetatud asjaolud. Osundatud lõike teise punkti kohaselt tuleb kaebus tagastada, kui see ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja need takistavad asja läbivaatamist. Tartu Halduskohus on peale A. T kaebuse menetlusse võtmist ning Justiitsministeeriumi ja Viru Vangla vastuste saamist leidnud, et kaebus ei vasta teiste selles nimetatud isikute osas
, § 38 ja § 39 tulenevatele nõuetele vajab seetõttu täiendamist nii volituste, riigilõivu tasumist kinnitavate dokumentide kui ka selgituste ja nõuete osas. 3.
§ § 44 lg 1 sätestatu võimaldab halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. A. T kaebuse väited käsitlevad lisaks tema enda õigustele ka ta abikaasa, laste, ema ja õe õigustega seonduvat. Kuna ühtegi neist isikutest pole otseselt kaebajatena ära märgitud ning lisatud pole ka vastavaid volitusi tõendavaid dokumente ega tasutud riigilõive, jääb kaebus segaseks. Vastavas kohtumääruses selgitati A. Tle, et juhul kui ta on kaebajatena silmas pidanud ka abikaasat, lapsi, ema ja õde, on vajalik esitada konkreetsed
lg 1 p 1 kohased andmed, nende nimel esinemist võimaldavad volikirjad või muud dokumendid, iga kaebaja eest konkreetsest nõudest lähtuva suurusega riigilõivu tasumist kinnitavad dokumendid ning täpsustada iga kaebaja osas vaidluse eset ja selgitusi. A. T möönab ka ise, et tema kaebus ei vasta nõuetele, kuid pole seda kohtu poolt antud juhiste kohaselt täiendanud ning soovib üldse kaebuse tagasi võtta. 4. Eeltoodud põhjustel ei vasta A. T kaebus seaduses kehtestatud nõuetele ning Tartu Halduskohus peab jätma selle läbi vaatamata.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Raili Randlane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.