lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbi vaatavale kohtule kohustuslikud. Ringkonnakohtu otsus 8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste esindajate seisukohad, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid muuta tuleb esimese astme otsuse põhjendusi.
lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks faktiliste asjaolude uut tuvastamist. 4 Hageja on esitanud kostja vastu vastutuskindlustuslepingust tuleneva nõude kindlustushüvitise saamiseks. Kostja ei ole eitanud kindlustusjuhtumit. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on vabanenud kindlustushüvitise maksmise kohustusest seetõttu, et kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, on põhjustatud hageja või temaga võrdsustatud isiku tahtlikust või raskelt ettevaatamatust tegevusest. Käesolevas asjas on pooled kindlustuslepingus sätestanud kindlustusandja täitmise kohustusest vabanemise alused laiemalt VÕS §-s 513 sätestatust kindlustuslepingu osaks olevates tüüptingimustes. Seega tuleb lisaks VÕS §-le 513 hinnata kostja vastutusest vabanemise aluseid tüüptingimuste järgi. Tüüptingimuste p 7.26 kohaselt välistab kostja kindlustushüvitise maksmise kohustuse ka see, kui hagejaga võrdsustatud isik tahtlikult või raske ettevaatamatusega on kahju põhjustanud. Kostja on esitanud vastuväite hagile, mille kohaselt oli vedaja hagejaga võrdsustatud isikuks kindlustuslepingu kohaselt ning vedaja põhjustas kahju tahtlikult või raske ettevaatamatusega. Tüüptingimuste p 2.2 kohaselt võrdsustatakse kindlustusvõtjaga kindlustuslepinguliste kohustuste täitmisel tema töökohustuste piires tegutsevad töötajad, agendid, teenistujad jt isikud, kelle teenuseid ta kasutab vedude organiseerimisel. Tüüptingimuste tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-st 39, mille esimese lõike esimese lause kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Sama lõike teise lause kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Eeldatavasti on tüüptingimuste p-s 2.2 sätestatu eeskujuks TsÜS § 132. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Kuivõrd asjas ei leidnud tõendamist, et hageja oleks kasutanud vedajat pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, ning pooled ei leppinud tüüptingimuste kaudu kokku teisiti, kui on sätestatud TsÜS § 132 lg-s 2, siis sõltub tüüptingimuste p 2.2 kohaldamine hageja kahjuks sellest, kas ta kasutas vedajat oma lepinguliste kohustuste täitmiseks või mitte. Selleks tuleb Riigikohtu lahendi p 15 selgitusest lähtuvalt tuvastada, milline lepinguline suhe oli hagejal tellijaga. Kostja väited olid maakohtu menetluses vastuolulised, kuid ringkonnakohtu istungil jäi vastustaja selle juurde, et hageja oli tellijaga sõlminud veolepingu. Hageja selgituste kohaselt oli ta kohustuseks tellija ees vedu korraldada. Samuti nähtub hageja esitatud kindlustuspoliisist, et ta sõlmis kostjaga ekspedeerija vastutuskindlustuslepingu, mille lisaks olid ekspedeerija vastutuskindlustuse tüüptingimused. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja oli sõlminud ekspedeerimislepingu, mille järgi oli hageja kui ekspedeerija põhikohustuseks vedu korraldada. Veo korraldamine hõlmab VÕS § 855 lg 1 järgi eelkõige vedaja valikut ja vajalike lepingute sõlmimist. VÕS §-des 859 ja 860 nimetatud juhtudel on ekspedeerijal ka vedaja õigused ja kohustused. Samuti võivad ekspedeerijal olla vedaja kohustused poolte kokkuleppest tulenevalt. Asjas leidis tõendamist, et hageja kasutas vedajat, kelleks oli Leedu äriühing UAB ZBT, oma lepinguliste kohustuste täitmisel. Hörmann Eesti OÜ oli hagejale esitanud veotellimuse kauba veoks ja seega vastustas hageja tellija ees kui vedaja. Ringkonnakohus leiab, et kostja kui kindlustusandja vastutust ei saa seada sõltuvusse sellest, kuidas hageja kindlustusvõtjana, saades veotellimuse, seda kohustust otsustab täita - kas ise või allvedajat 5 kasutades. Oleks ebaloogiline, kui veolepingust tuleneva kohustuse delegeerimine tekitaks kindlustusvõtjale suuremaid õigusi kindlustuslepingulistes suhetes. Vedaja Leedu Vabariigi äriühing UAB ZBT osales veoprotsessis isikuna, kelle tegude (väidetava kelmuse) eest on vastutav ekspedeerija. Vaidlust ei ole selles, et veos Saksamaalt sihtkohta ei jõudnud. Leedu Vabariigi prokuratuuri vastusest kostja teabepäringule nähtub, et vedaja tegevuse uurimiseks on algatatud kriminaalasjad mitmete majandussubjektide veoste omandamise tõttu pettuste teel (I kd lk 120-121). Sellest võib järeldada, et vedaja tegevus veoste kaotsiminekul võib olla tahtlik. Vastupidist ei ole tõendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et UAB ZBT tahtliku tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisest hagejale oli kostjal alus keelduda kindlustustingimuste p 7.26 alusel, kuivõrd UAB ZBT oli hagejaga võrdsustatud isikuks VÕS § 513 ja kindlustustingimuste p 2.2 mõttes. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta maakohtu otsuse põhjendustest välja vedaja valimisega seotud käsitlus. Apellant on maakohtule ette heitnud menetlusnormide rikkumist selles, et hagejal ei võimaldatud esitada täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus menetles asja kooskõlas
normidega, sest käesoleva asja lahendamist ei saa seada sõltuvusse alustatud kriminaalmenetlusega. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt lõpetas maakohus asja sisulise lahendamise poolte nõusolekul, kusjuures hagejal täiendavaid taotlusi ei olnud. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud
Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.