3-11-1892 K O HT UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-

§ 6

lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks ja pädevuses korraldada antud vallas veevarustust ja kanalisatsiooni. Seega on nimetatud ülesande täitmisel tegemist avalikes huvides tegutsemisega. Arvestades asjaolu, et „Sindi linna ja Sauga valla Tammiste küla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamisel “ on tegemist avalikes huvides oleva projektiga, millele vastustaja tugineb oma otsuses ning mille tõttu peab vastustaja trasside aluse maad vajalikuks vallale seatud ülesannete täitmiseks, on tegemist asjakohase otsuse motiiviga. Asjaolu, et kaebaja on trasside rajamisest teadlik ja avalduses nõus trasside rajamisega seoses tekkivate piirangutega ei tähenda, et vastustaja poolt otsuses nimetatud asjaolule tuginemist saab pidada „… täielikult asjakohatuks, sest see küsimus oli lahendatud juba avalduses endas …“ ning ei välista vaidlustatud otsuses otstarbekus hindamisel nimetatud motiivile tuginemist. Tahte avaldamisel lepingu sõlmimiseks ei saa ühepoolset tahteavaldust/ lepingutingimust käsitelda lahendatuna enne, kui seda on aktsepteerinud ka teine tehingupool. Kaevatavas otsuses on märgitud, et võõrandamiseks taotlev vara ei vasta võõrandamiseks ettenähtud tunnustele lähtudes "Sauga valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra“ (edaspidi ka „kord“ vastavas käändes) p 17.2.1 ja 17.2.3 ning on ära toodud nimetatud punktide sõnastus (vallavara võib võõrandada, kui: vallavara ei ole otstarbekas ja võimalik kasutada; vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik). Seega ei saanud kaebajale olla üllatuslikud vastustaja vastuväited seoses vallavara valitsemise otstarbekusega tulenevalt eelpool viidatud korra punktide sätetest. Lähtudes eeltoodust oli kaebajale enne kaebusega kohtu poole pöördumist teada tema taotluse rahuldamata jätmise motiiv. Vallavara on valdavalt mõeldud avalike ülesannete täitmiseks, mille kasutamise ja käsutamise korraldamisel peab kohalik omavalitsus järgima riigi- ja haldusõiguse üldpõhimõtteid ning kehtestama täpsed reeglid.

§ 22

lg 1 p 6 ja § 34 lg 2 alusel on valla- või linnavolikogu ainupädevuses valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine. 5 3-11-1892 Otsuse andmise hetkel kehtis Sauga Vallavolikogu 28.01.2000 määrusega nr 3 kinnitatud "Sauga valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“ . Vallavara kasutatakse korra p 8 kohaselt: valla üldisel otstarbel; valla valitsemise otstarbel; vallale tulu saamiseks. Tulenevalt korra üldsätetest ja vallavara käsutamist reguleeritavatest sätetest on vallavara võõrandamine piiratud otstarbekuse, seadustes ja määrustes sätestatud tingimuste ning avaliku õiguse põhimõtetega. Kuna põhiseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ega eelpool viidatud kord ei kehtesta juriidilisi aluseid, millest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus vallavara võõrandamiseks, on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada vara võõrandamise küsimus otstarbekuse motiivil, mille põhikriteeriumiks on avalik huvi ning on otstarbekuse küsimus, kas vald otsustab kinnistust osa võõrandada või mitte. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, taotletavale maale rajatakse Tammiste küla ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Arvestades seda, et tegemist on Sindi linna ja Sauga valla Tammiste küla hõlmava projektiga, on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamine olulise avaliku huviga küsimus, mis ületab kaebaja huvi kinnistu osa võõrandamiseks selle korrashoiu eesmärgil. Vaidlustatud otsuse kohaselt lähtus vastustaja otsuse vastuvõtmisel Sauga Vallavolikogu 28.01.2000 määrusega nr 3 kinnitatud "Sauga valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrast“ p-dest 17.2.1; 17.2.3; 17.3.1 (tl 12). Lähtudes eeltoodust on ebaõige kaebaja väide selle kohta, et vastustaja ei ole otsuses viidanud konkreetsele korra normile. Korra p 17 sätestatud alused vallavara käsutamiseks. Lähtudes korra p 17.

1. 1 otsustab kinnisvara võõrandamise vallavolikogu. Korra p 17.
2. 1 ja 17.2.3 alusel võib vallavara võõrandada, kui vallavara ei ole otstarbekas ja võimalik kasutada, samuti juhul, kui vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik. Otsuse kohaselt ei saa seoses trasside ehitamisega taotletavat maad käsitleda korra p 17.2.1 ja 17.2.3 nimetatud tunnustele vastava varana. Tulenevalt eeltoodust on vallavolikogu pädevuses kinnisvara võõrandamise küsimuse otsustamine. Otsuses on märgitud, et kaebaja poolt taotletud kinnistu osa ei vasta vallavara võõrandamiseks vajalikele tunnustele ning on keeldutud vallavara müügist. Lähtudes eelpool viidatud sätetest võib vallavolikogu anda üksikakte otstarbekuse motiivil. Seega sai vastustaja otsuse tegemisel juhinduda oma arusaamast omavalitsusüksuse poolt kohaliku elu korraldamisel ja juhtimisel. Otstarbekuse põhikriteeriumiks oli antud juhul valla ja vallaelanike huvi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamisel ning omavalitsusüksusel veevarustust ja kanalisatsiooni korraldamiseks maaüksuse kasutamise vajadus. Kaebaja väidab kaebuses, et kaevatavas otsuses esitatud väited on spekulatiivsed ja kontrollimatud. Ebatäielike andmete esitamise näol rikutakse kaebaja kaebeõigust ja õigust olla kaitstud riigivõimu omavoli eest (tl 8). Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust kaebaja ega vastustaja poolt esile toodud faktiliste asjaolude osas. Samuti ei ole menetlusosalised vaidlustanud kaevatavas otsuses märgitud faktilisi asjaolusid ega seadnud kahtluse alla asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ehtsust. Hinnates asjas esitatud väited ja tõendeid, ei tuvastanud kohus ebaõigete andmete märkimist otsuses. Kaebaja väited riigivõimu omavolist on alusetud, sest PS § 154;

§ 6

lg 1 § 22 lg 1 p 6 ja § 34 lg 2 annavad kohalikule omavalitsusele vajaliku pädevuse ja seadusliku aluse 6 3-11-1892 munitsipaalvara käsutamise üle otsustamiseks. Lähtudes eeltoodust ei tuvastanud kohus kaebaja taotluse lahendamisel läbiviidud haldusmenetluses vastustaja tegevuse õigusvastasust. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ning esitatud tõendeid kogumis ei tuvastanud kohus, et kaalutlusõiguse kasutamisel oleks vastustaja rikkunud diskretsiooni piire ja eesmärki. Kaalutlusõigust teostati vastustaja poolt kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja arvestati olulisi asjaolusid. Tulenevalt eeltoodust ei tuvastanud kohus kaebaja taotluse menetlemisel selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustajad vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 7