) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber
§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati
Kostja on määruse ja hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 23.01.2012.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2-11-41429 Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kokkuleppe, mille alusel kohustus kostja tasuma OÜ Tophaus (pankrotis) pankrotivarasse 227 017 krooni (14 509,03 eurot). Lisaks kohustus kostja pankrotivarasse üle andma varasid. Kostja kokkulepitud kohustusi ei täitnud. Tegemist on võlatunnistusega VÕS 30 mõttes. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokkuleppes olid pooled kokku leppinud, et kostja maksab tasumisele kuuluva summa viivitamise korral viivist 0,5 % tasumisele kuuluvalt summalt. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise summa hagi esitamise seisuga, s.o 05.09.2011.a seisuga. Alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 06.09.2011-16.04.2012 viiviste suuruseks 10 572,12 eurot (põhivõlg 9439,39 eurot x 0,5 % x 224 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja. Selle põhjal on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 1757,57 eurot, hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 28,76 eurot, tagatis hagi tagamiselt 1015,89 eurot, riigilõiv määruskaebuselt 25,26 eurot ja kohtutäituri tasu hagi tagamisel 352,76 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud kostja poolt hüvitatavad kulud on menetluses tasutud riigilõivud ja kohtutäituri tasu, kokku summas 2164,35 eurot.
ja § 144 p 5 alusel on menetluskuludeks tasutud riigilõiv ja kohtutäituri tasu hagi tagamise eest. Kohus kontrollis, et hageja on nimetatud menetluskulud kandnud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et kostja poolt ei kuulu hüvitamisele hagi tagamise tagatis summas 1015,89 eurot. Tagatis ei ole menetluskulu
mõistes. Hageja andis tagatise hagi tagamisega vastaspoolele tekkida võiva võimaliku kahju hüvitamiseks.
lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Seega hagejal on õigus saada tagatis tagasi, kuid selleks tuleb esitada kohtule taotlus. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.