3-11-2422/30

3-11-2422 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-2422 Haldusasi A. P´i kaebus nõudega tuvastada töötamine Hiiumaa Kolhooside Ehituskontoris perioodil 02.11.197328.02.1992 käsielekterkeevitajana Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja A. P esindaja Helge Salusoo Arvamuse andja Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Rahuldada A. P ´i kaebus. Tuvastada A. P ´i (isikukood …, eluk …) töötamine käsielekterkeevitajana Hiiumaa Kolhooside Ehituskontoris perioodil 02.11.1973-28.02.
2. Kohustada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood arvestama A. P ´i töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikel soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka avalduse esitamisest s.o 22.08.2011 (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest , so
3. maist
4. 1 3-11-2422 ASJAOLUD 12.10.2011 saabus kohtusse A. P´i kaebus nõudega tuvastada töötamine Hiiumaa Kolhooside Ehituskontoris perioodil 02.11.1973-28.02.1992 käsielekterkeevitajana. Samas nõustus kaebaja asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 5-7). 26.10.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse ning saadeti seisukohtade esitamiseks arvamuse andjatele (tl 15). 15.11.2011 esitas Sotsiaalkindlustusamet seisukohad kaebusele. Samas nõustus Sotsiaalkindlustusamet asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning esitas tunnistajatele esitatavad küsimused (tl 18-20). 12.02.2012 esitas kaebaja esindaja tunnistajatele esitatavad küsimused (tl 90). 21.02.2012 esitas vastused küsimustele A. M (tl 104). 21.02.2012 esitas vastused küsimustele A. R (tl 107). 20.03.2012 leidis Sotsiaalkindlustusamet, et esitatud tõendite alusel võib kaebuse rahuldada (tl 112-113). 16.04.2011 määrusega määrati haldusasi läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 114-115). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja esitas 22.08.2011 Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonnale avalduse ja dokumendid vanaduspenisoni määramiseks soodustingimustel. Tööraamatu kannetest tulenevalt on A. P töötanud Hiiumaa Kolhooside Ehituskontoris alates 03.07.1971 kuni 28.02.1992, sellest aastatel 02.11.1973 kuni 28.02.1992 IV kategooria elektrikeevitajana, so 18 aastat 3 kuud ja 26 päeva. Ametikohaks juhatuse esimehe käskkirjades on märgitud keevitaja, milline nimetus ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Lääne Maa-arhiivi 24.08.2011 arhiivteatisest nr 18-7-5.6/4839 nähtub, et kaebajale on antud lisapuhkust. Hiiumaa KEK-i kollektiivlepingust tulenevalt anti keevitajatele kui tervistkahjustava kutseala töötajatele lisapuhkus 12 päeva, tasuta piima ja puuviljamahla. A. P oli lülitatud nimekirja, kes kuulusid atesteerimisele ja tervisekontrollile. Keevitaja kutsealal töötajatele anti igal aastal erirõivana presentülikond. Hiiumaa KEK oli ehitusorganisatsioon, kus ehitati põllumajanduslikke objekte – tsentraalkatlamaju, lautu, sigalaid, heinakuure, silohoidlaid, sõnnikuhoidlaid, ka korruselamuid, ühepereelamuid jms. Ehitati ka asfaltbetoonitehas. Kuna kõne all oleval ajavahemikul koosnesid ehitused väga palju raudbetoonist, siis olid vajalikud metallkonstruktsioonid, mida oli vaja keevitada (fermikingad, tõmmitsad, vundamendiankrud jne). Kanalisatsiooni puudumise tõttu tuli ehitada iga tootmishoone ja elamu juurde eraldi settekaevud. Et settekaevudest ei lekiks reostust pinnasesse, selleks tuli keevitada suured vettpidavad kessoonid (tünnid), mis pandi maa sisse. Nende sisse paigutati omakorda betoonrõngad. Ühe sellise kessooni keevitamine võttis aega mitu päeva. Ühepereelamutele tuli ehitada eraldi katlamajad ja saunad. Selleks oli vaja keevitada kõigile saunakerised, soojaveeboilerid ja katlaahjud. Samuti vedelkütuse mahutid. Suurte katlamajade metallkorstnad tuli keevitada. Palju keevitad kaebaja Lehtma naftaterminaalile kütuse mahuteid. Osa olid nii suured, et keevitustöid tehti õues. Mahukamatest töödest oli Haldreka kartulihoidja punkrite keevitamine, samuti Kapasto asfaltbetoonitehase mahutid ja punkrid. Peale selle tegi veel teenustöid, mida ettevõtjad olid Hiiumaa KEK-st tellinud. Hiiu Kalurile slipikärud ja kiilplokid, mille abil tõmmatakse traallaevad kuivdokki. 2 3-11-2422 Saaremaal oli suuremaks objektiks Valjala jõusöödatehase punkrile, kolude jne keevitamine, kus alltöövõtjateks oli Hiiumaa KEK. Tööpäevad kestsid üldjuhul kella 8.00 kuni 17.00, kuid tihti tuli teha ka ületunde ja väljas olla laupäeviti ja pühapäeviti. Seda objekti lõpetamistega. Käsielekterkeevitaja töövahenditeks olid gaasilõikaja ja keevitustrafo koos juhtmete, keevituskäpa ja elektroodidega, mis on käsielekterkeevitaja töövarustus. nähtub kaebaja töötamine elektrikeevitajana, kuid ei nähtu kaebaja töötamine käsielekterkeevitajana ning elekter-gaaskeevitajana. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja perioodil 03.11.1980-06.05.1985 käsielekterkeevitajana ning perioodil 26.05.1986-20.09.1998 elekter-gaaskeevitajana. Elektergaaskeevitaja kasutab oma töös elektroode. Elekterkeevitajal on mask katteks näo ees ning käes on elektroodid. Elektroodid ja leek suunatakse metallile, mille tagajärjel hakkas see sulama. Elekterkeevitust teostas kaebaja käsitsi. Peale gaaskeevitaja tunnistuse saamist töötas kaebaja gaaskeevitajana ja elektergaaskeevitajana. Gaaskeevitajana töötades tuli viibida sisetingimustes ( vahetati torusid, radiaatoreid) ning tööd tuli teha ka keskküttesüsteemide juures. Töö sisuks oli torude lõikamine ja musta tsingi, roostevaba malmi, vase keevitamine. Gaaskeevitus toimub gaasiga – atsetüleen ja hapnik. Gaaskeevitus toimub järgmiselt: voolikute kaudu läheb gaas põletisse ja süttib. Leek kuumutab, mille järel soojaga hakkab metall sulama. Seejärel lisatakse traat, mis sulandub metalli. Sellest moodustubki keevitusõmblus. Gaaskeevitusel kandis kaebaja kaitsevahendina prille. Lisaks oli veel eririietus- presendist kaitseriietus, kindad ning kindlasti kirsasaapad. Kahjulikeks aineteks olid hapnik, vingugaas, tolm, aur, propaan, atsetüleen. Eeltoodud ained mõjusid organismile halvasti ning seetõttu anti kaebajale ka piima. Keevitaja elukutse tõttu tekkinud tõsised terviseprobleemid, vahepeal oli määratud ka invaliidsusgrupp. Tulenevalt eeltoodust taotleb kaebaja tema töötamise tuvastamist käsielekterkeevitajana ning elekter-gaaskeevitajana. Arvamuse andja oma seisukohtades leidis, et kaebajal on õigus taotleda soodusstaaži tuvastamist kohtu korras. Olles tutvunud kaebusega, kaebusele lisatud tõenditega ning tunnistajate ütlustega leidis, et nendest nähtub kaebaja töötamine käsielekterkeevitajana ja gaaskeevitajana ning ei vaidle vastu kaebaja taotluse rahuldamisele. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, 3 3-11-2422 tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõestamiseks tööraamatu (tl 18-27), 21.05.1993.a. töölepingu nr 243 (tl 28-31); tunnistuse nr 1102 gaaskeevitaja kvalifikatsiooni tõstmise kohta.; AS Maseko 28.06.2011 tõendi nr 187 kohaselt kaebaja töötas käsielekter- ning gaaskeevitajana. Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on dokumentaalselt tõendatud, et kaebaja töötas taotletud ajavahemikel elekterkeevitajana ning elekter-gaaskeevitajana, kuid ei nähtu kaebaja töötamine käsielekterkeevitajana. Muid kaadrialaseid dokumente säilinud ei ole. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine käsielekterkeevitajana Pärnu Kalakombinaadis ajavahemikul 03.11.1980-06.05.1985 ning määrata talle pension tulenevalt nimekirjast nr 2, XX osa, koodi 19906 all märgitule. Samuti soovib tuvastada töötamist perioodil 26.05.1986-20.09.1998 Pärnu Kalakombinaadis (AS Maseko) elekter-gaaskeevitajana, kes lõikab, keevitab käsitsi ja poolautomaatmasinal või automaatmasinal, kasutades vähemalt
5. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavaid räbusteid ning määrata talle pension tulenevalt nimekirjast nr 2, XX osa, koodi 19756 all märgitule. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja perioodil 03.11.1980-06.05.1985 käsielekterkeevitajana ning perioodil 26.05.1986-20.09.1998 elekter-gaaskeevitajana. Kaebaja töötas kinnistes ruumides käsielekterkeevitajana. Käsielekterkeevitajal on mask katteks näo ees ning käes on elektroodid. Elektroodid ja leek suunatai metallile, mille tagajärjel hakkas metallsulama. Elekterkeevitust teostas kaebaja käsitsi. Peale gaaskeevitaja tunnistuse saamist töötas kaebaja gaaskeevitajana ja elektergaaskeevitajana. Gaaskeevitajana tööd tehes tuli viibida sisetingimustes, kui oli vaja teostada remonditöid (vahetati torusid, radiaatoreid) ning keskküttesüsteemide juures. Töö sisuks oli torude lõikamine ja musta tsingi, roostevaba malmi, vase keevitamine. Gaaskeevitus toimub gaasiga – atsetüleen ja hapnik. Gaaskeevitus toimub järgmiselt: voolikute kaudu läheb gaas põletisse ja süttib. Leek kuumutab, mille järel soojaga hakkab metall sulama. Seejärel lisatakse traat, mis sulandub metalli. Sellest moodustubki keevitusõmblus. Gaaskeevitusel kandis kaebaja kaitsevahendina prille. Lisaks oli veel eririietus- presendist kaitseriietus, kindad ning kindlasti kirsasaapad. Kahjulikeks aineteks olid hapnik, vingugaas, tolm, aur, propaan, atsetüleen. Lisaks puutus kaebaja oma töös kokku ammoniaagiga, kust tuleb välja mürgist suitsu. Peale torude keevitamist oli sülg must. Eeltoodud ained mõjusid organismile halvasti ning seetõttu anti kaebajale ka piima. Keevitaja elukutse tõttu tekkinud tõsised terviseprobleemid, vahepeal oli määratud ka invaliidsusgrupp. Tunnistaja M. B (endine töökaaslane) teab kaebajat
6. aastast, kui töötati koos kalakombinaadis. Tunnistaja töötas aurutsehhi juhatajana ning enne seda kapitaalehitusosakonnas elekterkeevitajana. Kaebaja töötas katlamajas ning keevitas nii elektriga kui gaasiga. Keevitada oli vaja nii torusid, katlaid karkasse jne., seega töö oli seotud katlamaja küttesüsteemiga, kus oli vaja korras hoida 2 km torusid. Samuti tuli korras hoida pumbamaja. Kaebaja keevitas päevas 8 tundi- hommikust õhtuni. Tunnistaja teab seda seetõttu, et jagas kaebajale igapäevaselt konkreetsed tööülesanded. 4 3-11-2422 Tegemist oli tervistkahjustava tööga, kuna keevitada tuli katelde sees. Seetõttu anti kaebajale piima ning ka puhkus oli pikem. Tunnistaja hinnangul olid kõik keevituseks vajaminevad ained mürgised ning tervistkahjustavad. Kaebaja kandis ka kaitseriietust- presentkindaid – ja jopet, näomaski, spetsiaalset kombinesooni ning kirsasaapaid. Tunnistaja R. M (tuttav tööalaselt) töötas kaebajaga koos kalakombinaadis 1980- ndast aastast alates. Tunnistaja tegeles laevade remondiga. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas kaebaja kapitaalremondi osakonnas elekter-gaaskeevitajana ning käsielekterkeevitajana. Kaebaja kandis alati prille ja atsetüleeni ballooni ratastel kaasas. Kaebaja töö oli ohtlik- tervistkahjustav ja lõhkemisohtlik, kuna tegemist oli keemiliste ühendite kokkupuutumisega, mis võisid siseruumides reageerida. Tervistkahjustava töö tõttu sai kaebaja piima, mida anti sööklast talongidega. Kaebaja töötas kalakombinaadis 6 aastat, kuid jäi siis
7. aastal invaliidsuspensionile. Kaebaja on esitanud kaebuses taotluse, mille kohaselt tema töötamine vastab nimekirjas 2 XX osas „Ühiskutsed“ koodinr 19756 all märgitud töökohale. Kaebaja on kaebuses seisukohal, et ta töötas kahjulike ainetega. Arvamuse andja oma seisukohtades ei vaielnud vastu kaebaja taotluse rahuldamisele kaebuses taotletud soodustingimustel määratava tööstaaži tuvastamisele ning leidis, et asjas esitatud tõendite ja tunnistaja ütluste alusel võib lugeda tõendatuks, et kaebaja töötas Pärnu Kalakombinaadis ajavahemikul 03.11.1980-06.05.1985 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal, so nimekirjast nr 2, XX osa, koodi 19906 all nimetatud käsielekterkeevitajana ja perioodil 26.05.1986-20.09.1998 Pärnu Kalakombinaadis (AS Maseko) nimekirjast nr 2, XX osa, koodi 19906 all nimetatud käsielekterkeevitajana ning XX osa koodi 11620 all nimetatud gaaskeevitajana. Kohus nõustub arvamuse andja seisukohaga, et esitatud tõenditest nähtub kaebaja töötamine käsielekterkeevitajana ja gaaskeevitajana. Nimetatud ametikohad kuuluvad soodustingimustel vanaduspensioni andvate ametikohtade nimekirja. Kuna kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel oli soodustingimustel vanaduspensioni andvate ametikohtadel töötamise tuvastamine kaebuses märgitud ajavahemikel, on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusosalised menetluskulude taotlust ei esitanud. Annika Vendik Kohtunik 5