3-08-1328/51

Haldusasi nr 3-08-1328 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2010.a Tallinn Haldusasja number 3-08-1328 Haldusasi A. Š. kaebus edasiste välja-saatmistoimingute keelamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 31.08.2010.a Menetlusosalised Kaebaja A. Š. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Talvi Järvi RESOLUTSIOON Jätta A. Š. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) tegi 03.09.2001.a A. Š. ettekirjutuse lahkuda Eesti Vabariigist 31.10.2001.a. Teise lahkumisettekirjutuse tegi A. Š. KMA 07.10.2004.a. Sellega kohustati A. Š. Eestist lahkuma hiljemalt 13.10.2004.a. KMA 28.05.
2. a teatisega kohustati A. Š. väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 10 lg-te 1 ja 4 alusel tasuma lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks sunniraha. KMA 02.06.2008.a otsusega nr 1006771680 kohaldati A. Š. suhtes järelevalvemeetmeid. KMA 20.06.2008.a otsusega nr 20081209 keelduti A. Š. tähtajalise elamisloa andmisest välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lg 4 p-dele 1 ja 10 tuginedes.
3. A.Š. esitas 07.07.2008.a Tallinna Halduskohtule kaebuse KMA 20.06.2008.a otsuse nr 20081209 tühistamiseks ja edasiste väljasaatmistoimingute keelamiseks, mis jäeti Tallinna Halduskohtu 22.06.2009.a otsusega rahuldamata. A.Š. esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles taotles selle tühistamist ja asja saatmist KMA-le uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2009.a otsusega jäeti A.Š.i apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. A.Š. esitas ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ning asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2010.a otsusega A.Š.i kassatsioonkaebus rahuldati, halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistati ning tehti uus otsus, millega tühistati KMA 20.06.2008.a otsus nr
4. A.Š.i kaebus saadeti Tallinna Halduskohtule uueks läbi vaatamiseks osas, milles taotletakse edasiste väljasaatmistoimingute keelustamist. Tallinna Halduskohus võttis A.Š.i kaebuse keelamistaotluse osas taas menetlusse 09.06.2010.a ning kohustas Politsei- ja Piirivalveametit (PPA, vastustaja) kaebusele selles osas uuesti vastama. Vastustaja esitas vastuse 06.07.2010.a. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebuses leitakse, et edasiste väljasaatmistoimingute tegemine on põhjendamatu. Kaebaja on seisukohal, et kuna puudub vastuvõttev riik ja tema tervis on halvenenud, siis sellest tulenevalt on väljasaatmine muutunud perspektiivituks. Kohtuistungil kaebaja rõhutas, et Eestist lahkumine tooks kaasa kannatused ka tema perele, kuivõrd tal tuleks Eestist lahkudes abielu lahutada.
6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väljasaatmine Eestist ei ole muutunud võimatuks, mistõttu puudub alus edasiste väljasaatmistoimingute keelamiseks. Kaebaja suhtes kehtib lahkumiskohustus ja ta on kohustatud seda täitma. Samuti on kaebaja kohustatud väljasaadetavana täitma VSS §-st 264 tulenevat kaasaaitamiskohustust. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgnevatel põhjendustel halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata. 5.1 Kaebaja taotleb keelata PPA-l tema suhtes edasised väljasaatmistoimingud. Välismaalase Eestist väljasaatmise alused ja korra sätestab VSS. Selle seaduse § 14 lg 4 kohaselt ei kohaldata väljasaatmist, kui väljasaatmine on muutunud võimatuks. Asjas pole tuvastatud, et kaebaja väljasaatmine oleks muutunud võimatuks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et väljasaatmise perspektiivikus ei sõltu üksnes kodakondsuse olemasolust või puudumisest ega isiku enda soovist lahkuda või mitte (RKHKo 13.11.2006.a nr 3-3-1-45-06; p-d 12, 17). Väljasaatmise võimatuse üheks juhtumiks on kohtupraktikas peetud vastuvõtva riigi puudumist (samas, p 12). Kaebuses esitatud väide vastuvõtva riigi puudumise kohta on tõendamata. Väljasaatmise võimatuse tõendamiseks Vene Föderatsiooni (kaebaja endine kodakondsusriik) ja Ukraina (kaebaja päritoluriik) poole pöördumine on kaebajal kodakondsuse puudumisest tingitud vastustaja tegutsemisvõimaluste piiratuse ning kaebaja enda kohustuse tõttu lahkumisettekirjutuse täitmisele kaasa aidata kaebaja ülesanne. Seoses kaebuses väidetud väljasaatmise võimatuse teise põhjusega - kaebaja tervisliku seisundiga - märgib kohus, et kaebaja pole esitanud tõendeid selle kohta, et tema tervislik seisund ei võimalda tal Eestist lahkuda. Kohus peab üldteadaolevaks, et Vene Föderatsioon ja Ukraina ei ole riikideks, mille puhul võiks tekkida põhjendatud kahtlus, et seal pole võimalik saada vajalikku arstiabi. Kohtuistungil avaldas kaebaja valmisolekut taotleda Vene Föderatsiooni kodakondsust, kuid viitas sellega seotud täiendavatele raskustele (kd II tl 99). Nimetatud raskused ei oma kohtu arvates käesoleval juhul aga määravat tähtsust, kuivõrd kaebaja on Vena Föderatsiooni kodakondsusest loobumisega 2001.a viinud ise ennast sellisesse olukorda, kus tema lahkumine Eesti Vabariigist on seotud täiendavate raskustega. Vaatamata sellele on kaebajal siiski reaalne 2 võimalus taotleda Vene Föderatsiooni ametivõimudelt viibimisalust (elamisluba) Vene Föderatsioonis elamiseks, et jätkata kooselu oma abikaasaga, kellel on õigus asuda elama Vene Föderatsiooni, kui oma kodakondsusjärgsesse riiki. Seega on kaebajal võimalik jätkata koosselu abikaasaga Vene Föderatsioonis. 5.2 Kohus märgib, et kaebaja suhtes edasiste väljasaatmistoimingute keelamine poleks põhjendatud isegi juhul, kui kaebaja väljasaatmine paistaks käesoleval ajal väheperspektiivne. Asjaolude muutumisel võib väljasaatmise perspektiiv suureneda. Jõustunud kohtuotsus, millega kaebaja suhtes edasised väljasaatmistoimingud keelatakse, muudaks kaebaja väljasaatmise tulevikus aga võimatuks. Seetõttu ei tohi kaebaja suhtes edasiste väljasaatmistoimingute keelamine toimuda ennatlikult või kergekäeliselt. Eriti silmas pidades seda, et kaebajale on keeldutud elamisloa andmisest alusel, mis viitab ohule Eesti julgeolekule.
8. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik 3