3-11-893/34

3-11-893 K O HT UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-893 Haldusasi OÜ Grundar Puit kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 08.03.2011 maksuotsus nr 12.2-3/1001-27 - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2011 Menetlusosalised Kaebaja OÜ Grundar Puit esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Egert Übner RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata OÜ Grundar Puit kaebus haldusasjas nr 3-
3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. novembril
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. 1 3-11-893 ASJAOLUD 08.03.2011 Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12.2-3/1001-27 kohustati OÜ-d Grundar Puit tasuma makse 734 984 krooni ehk 46 974.04 eurot (tl 11-20). 07.04.2011 postitas OÜ Grundar Puit kohtule kaebuse maksuotsusele (tl 6-9). 25.04.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 45). 20.05.2011 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 48-51). 26.07.2011 tasus kaebaja tunnistaja tasu (tl 155). 07.09.2011 määrusega otsustati määrata asjas kohtuistung (tl 156). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja väidetel ei ole maksuotsuses viidatud tõenditele, millest nähtuks kaebaja osavõtt maksupettusest, kuigi seda saab järeldada maksuotsuses toodud seisukohtadest. Kaebaja jaoks oli Getlyni kinnistu soetamise tehing mõistliku hinnaga, sest kaebaja hindas kinnistu väärtust metsatagavarast lähtudes. Kaebaja juhatuse liige A. K on seletanud, et tunneb OÜ Laurus Nobilis juhatuse liiget E. S umbes kümme aastat, kuid kuskilt ei nähtu nimetatud isikute omavahelised tihedad suhted. Ka H. J on andnud seletuse, et tema suhted tehingu poole esindajaga on tööalased, kuid ka tema puhul ei ole tuvastatud suhteid, mida saaks iseloomustada sõnaga „tihe“. Käesolevas asjas ei ole maksuhaldur tegelikult tuvastanud kinnistu reaalset turuhinda. Müügihind on kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast suurem või väiksem. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ka seda, et tegemist oleks tavatult kõrge hinnaga. Maksuhaldur on arvestuste aluseks võtnud metsateatistel olevad mahud, kuid tegelikult on need andmed vananenud ning tegelik tagavara kinnistul on oluliselt suurem. H. J on andnud asjas seletuse, et ostis Getlyni kinnistu oma perele ning müüs selle maha OÜ-le Laurus Nobilis põhjusel, et oli raha vaja. Tehingu kohta ei ole vastupidist teavet andnud ka tehingu teise osapoole juhatuse liige E. S. Kaebaja ei teadnud sellest tehingust midagi. Varasem H. Ji kaudu sõlmitud tehing erinebki eelmisest seetõttu, et kaebaja kandis raha otse müüjale. Nimetatud tegevus on olnud vajalik võimalike piirangute tõttu raiete teostamisel. OÜ Laurus Nobilis käitumine maksuõigussuhtes ei mõjuta ostjat. Kaebaja on tasunud saematerjali eest OÜ-le Laurus Nobilis ning selle üle vaidlust ei ole. Kaebajal puudub mõistlik põhjus tasuda põhjuseta kauba ja teenuse eest. Samas osasid tehinguid OÜ-ga Laurus Nobilis maksuhaldur kahtluse alla ei sea, näiteks raieõigust puudutavaid tehinguid. Asjaolu, et kaebaja raamatupidamisest ei nähtu, kellele konkreetselt OÜ-lt Laurus Nobilis saadud saematerjal müüdi, ei kujuta endast puudust, mille tõttu saaks kahtluse alla seada tehingud kauba soetamisel või võõrandamisel. Ei ole ka mõeldav, et äriühingu töötaja teaks ja mäletaks pika ajavahemiku möödumisel, mil viisil ta erinevatelt tarnijatelt arveid sai. Arvete eest tasumise asjaolusid saab raamatupidamisest kontrollida, selle mäletamine ei ole oluline. Kuna kaebaja töötajad ei tellinud saematerjali, on ebamõistlik eeldada, et kaebaja töötajad mäletaksid transportijat, eriti tingimustes kus toimus aktiivne äritegevus ning sõlmitakse sadu tehinguid. M. L oma arvamuses raamatupidamises olevate andmete osas pidas tõenäoliselt silmas võimalust kontrollida, kellele kaupa võõrandati. Vastuolu saatelehti vormistanud isiku osas ei ole maksustamise seisukohalt oluline. Tehingutes OÜ-ga Maxter tuvastatud asjaolud ei mõjuta kaebaja maksukohustust. Äriühingu juhatuse liige J. K tunnistab ja selgitab tehingute toimumise asjaolusid. Seadustest ei tulene nõuet, mille kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks soetusarvete seostamine 2 3-11-893 konkreetselt müüdud kaupadega. Maksuhaldur ei ole viidanud seadusele, millest tuleneb keeld kanda soetatud kaupu kuludesse. Arvepidamise nõuete rikkumisest ei saa hakata tegema järeldusi tehingute toimumise kohta. Ebaõige on tugineda asjaolule, mille kohaselt ei olnud kaupa vaja juurde põhjusel, et kaebajal kaupa oli. Asjaolu, et laos oli kaupa, ei välista täiendavalt selle soetamist. Tootmine ja ostmine on toimunud hoolimata sellest, et osa materjalist muutub kiiresti ebakvaliteetseks. Tegemist on majanduslike riskide võtmisega. Asjaolu, kas kaebaja töötaja mäletab mingeid tehinguid ja nendega seoses olevaid asjaolusid, ei saa olla olulised maksukohustuse määramisel. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul on kaebaja teadlikult 10.10.2008 lepingu alusel makstud 600 000 krooni varjus teostanud ilma nõuetele mittevastava algdokumendita väljamakse summas 540 000 krooni, mille puhul on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga. Nii kaebaja juhatuse liige A. K kui ka töötaja H. J tundsid OÜ Laurus Nobilis juhatuse liiget E. St. Seega ei vasta tõele kaebaja väited, et nende vahel puudusid tihedamad suhted. H. J on andnud seletuse, et töötab kaebaja juures
6. aastast ning on saanud metsade ja kinnistute hindamiseks vajaliku hariduse Soomes. H J hindas Getlyni kinnistu väärtuseks 60 000 krooni. Samuti võrdles vastustaja Getlyni kinnistul kasvava metsa väärtust ligilähedasel ajal soetatud Sepametsa kinnistuga. Võrdlusest ilmnes, et Sepametsa kinnistul on kasvava metsa väärtus 2,3 korda väiksem kui Getlyni kinnistul, vaatamata asjaolule, et Sepametsa kinnistul oli võimalik kohe lageraiet teha. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole soetanud saematerjali OÜ-lt Laurus Nobilis ja OÜ-lt Maxter. Raieõiguse ostu OÜ-lt Laurus Nobilis luges maksuhaldur toimunuks, kuna selle toimumine leidis tõendamist. Raamatupidamises ei ole kajastatud saematerjali laoarvestus ja andmeid selle kohta, kas nimetatud saematerjal müüdi edasi saematerjalina, kellele ning millistel tingimustel või purustati ja müüdi maha klotsidena. Kaebajal oli ostmise hetkel saematerjali piisavalt ning vajadus soetamiseks puudus. Laoplatsil seisev saematerjal muutub kiirelt ebakvaliteetseks, mistõttu ei ole suur laovaru majanduslikult kasulik. OÜ-lt Laurus Nobilis soetatud saematerjali hind on ebatavaliselt kõrgem, kui kaebaja poolt soetatud muu saematerjal. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
7. Kaebus on esitatud 08.04.2011 vastustaja 08.03.2011 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Maksumenetluses ei ole tuvastatud kaebaja ja OÜ Laurus Nobilis, OÜ Maxter juhatuse liikmete tegutsemist vastastikkuse kokkuleppe alusel või saadud juhiste alusel ega ühe juhatuse liikme kontrolli teise juhatuse liikme üle. Asjaolu, et osaühingute juhatuse liikmed tunnevad teineteist kaua aega, et tähenda iseenesest tihedate suhete olemasolu. Lähtudes eeltoodust ei ole asjas tõendamist leidnud tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted kaebaja juhatuse liikme A. K ja OÜ Laurus Nobilis juhatuse liikme E. S´e vahel ega OÜ Maxter juhatuse liikme J. K vahel. Kaebaja väidetel ei ole maksuhaldur tuvastanud Getlyni kinnisasja reaalset turuhinda. Maksuhaldur on aluseks võtnud müüja poolt sama kinnistu eest tasutud hinna, mis ei oma kaebaja väidetel mingit seost turuhinnaga. Samuti oli kaebaja väidetel Getlyni kinnistul 3 3-11-893 oluliselt suurem metsatagavara, kui maksuhaldur on arvestanud. Kaebaja esitas oma väidete tõendamiseks kohtuistungil 10.10.2011 koostatud eksperthinnangu ja 16.10.2011 koostatud konto väljavõtte, kus kajastuvad kinnistul kasvava metsaga tehtud tehingud 10.10.200831.12.2009 ( tl 168, 169). Getlyn´i kinnistu omandas kaebaja OÜ-lt Laurus Nobilis 10.10.2008 sõlmitud lepingu kohaselt hinnaga 600 000 tuhat krooni, millest 300 000 krooni on ostja poolt lepingu sätete kohaselt tasutud müüjale enne lepingu sõlmimist ülekandega, ülejäänud ostusumma kandis müüja arveldusarvele notar ( tl 29, 31). Asjas esitatud tõendite kohaselt on ettemaks 15.09.2008 tehtud kinnistu eest sularahas ( tl 35). Kinnistu on kaebaja poolt 10.10.2008 arvele võetud ning 22.05.2009 on saadud luba teostada kinnistul kasvava metsa raiet ( tl 36, 37). Kaebaja juures metsamaaklerina töötav H. J on 11.03.2010 andnud maksumenetluses seletuse, mille kohaselt on tema tööks kaebaja juures metsade ja kinnistute hindamine. H. J´i seletuse kohaselt käib ta kinnistu hindamisel alati kohapeal, vaatab kinnistu üle ja arvestab kinnistu hindamisel turuhinda. Getlyni kinnistut käis samuti kohapeal vaatamas ning leidis, et hind sobis ja ostis selle endale 60 000 krooni eest, sama hinnaga ka müüs 14.08.2008 OÜ-le Laurus Nobilis, keda esindas E. S. H. J´i ütluste kohaselt oli ta kinnistu omanikuks paar aastat. Kinnistu hind 14.08.2008 oli H. J´i kinnitusel 60 000 krooni ( tl 38 pöördel, 39, 122, 190). Kohtus tunnistajana ütlusi andnud H. J kinnitas, et jääb maksumenetluses antud seletuste juurde. Seega on antud juhul vaidlusalust kinnistut hinnanud isik, kelle põhitööks on oma tööandjale sobivate metsamaade leidmine. Kaebaja ei ole kaebuses kirjeldanud asjaolusid, mille tõttu oleks maksuhaldur pidanud kahtlema kaebaja maakleri pädevuses ja/või teadmistes kinnistule hinna määramise osas. H. J´i ütluste kohaselt oli ta Getlyn´i kinnistu omanikuks 2 aastat ning kinnitas, et 14.08.2008 oli kinnistu hinnaks 60 000 krooni. Seega püsis kinnistu hind samas suurusjärgus kahe aasta jooksul. Seetõttu ei ole tõenäoline, et sama kinnistu turuhind tõusis kaebajale müümisel vähem kui kaks kuud hiljem, 10.10.2008, kümme korda. Ka juhul, kui eeldada, et tegemist oli tunnistaja poolt kinnistu kiirmüügiga ning tunnistaja hirmuga töökoha kaotuse ees, ei saa sellega kohtu hinnangul põhjenda kümnekordset hinnavahet, eriti arvestades asjaolu, et tunnistajale oli oluline mitte üksnes müügi kiirus, vaid ka saadava rahasumma suurus. Kaebaja väidete ja H. Ji ütluste kohaselt sõltub kinnistu hind paljuski sellest, millal on võimalik esimest raiet teha – raieõigust omava kasvava metsa hind on tavapäraselt kõrgem. Maksuhaldur on kinnistu hinda võrrelnud Getlyni kinnistu soetamisega ligilähedasel ajal soetatud Sepametsa kinnistul kasvava metsa hinnaga ning tuvastas, et Sepametsal kasvava metsa hind on 2,3 korda väiksem Getlyni kinnistul kasvava metsa hinnast, kuigi Sepametsa kinnistul oli võimalik kohe lageraiet teostada, kuid Getlyni kinnistul tekkis raieõigus alles 8 kuud peale kinnistu soetamist. Arvestades seda, et Getlyni kinnistule anti raieõigus 22.05.2009, on ümberlükatud H. Ji ütlused ja kaebaja väited selle kohta, et H. J müüs kinnistut teadmisega, et kinnistul saab mets raieküpseks alles 3 aasta pärast ( tl 37). H. J töötab kaebaja juures maaklerina alates 2001 aastast ning tema põhitööks oli/on metsade ja kinnistute hindamine, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist piisavalt kogenud maakleriga ning ei ole eluliselt usutav, et maakler eksib kinnistu hindamisel niivõrd olulistes asjaoludes ning hinnas niivõrd suures ulatuses. Kaebaja väidetel tõendab Getlyni kinnistu ostu-müügilepingus märgitud väärtust Eesti Erametsakorraldus OÜ poolt 10.10.2011 koostatud eksperthinnang turuhinnale, mille kohaselt on kogu kinnistu hind 16 622 eurot ( 260 077,79 krooni) ning kaebaja kasvava metsa osas Getlyni kinnistu kohta koostatud konto väljavõte, mille kohaselt raiet teostatud 553 320 krooni ulatuses ( tl 168, 169). 4 3-11-893 Kohtu hinnangul ei saa 10.10.2011 määratud kinnistu müügihinda ning kaebaja majandamisest kinnistul teha järeldusi ja/või tuvastada kinnistu soetamishinda. Kui isikule võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust tulumaksuseaduse mõistes, on maksustatavaks väärtuseks turuväärtus tehingu teostamisel. Maksuhaldur maksuotsuse kohaselt ei kahtle H. J´i hinnangus kinnistu hinnale. Kuna maksumenetluses on kinnistute hindamiseks vajalikku haridust ja kogemust omav isik kinnistu turuhinna kohta andnud ammendavaid ütlusi ja maksuotsuse kohaselt maksuhaldur neid usub ning kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud maksuotsuses tuvastatud kinnistu turuhinda ümberlükkavaid tõendeid, saab kinnistu turuhinna lugeda tuvastatuks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et maksustamise aluseks ei ole olnud sidemed äriühingute juhatuse liikmete vahel ega OÜ Laurus Nobilis suhtes maksumenetluses tuvastatud asjaolud, vaid asjaolu, et Getlyni kinnistu eest makstud hind ei ole tõendamist leidnud ning teostatud väljamakset ei saa seetõttu kogu ulatuses lugeda kinnistu soetamiseks tehtud väljamakseks. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud väljamakse summas 540 000 krooni arvamine ettevõtlusega mitteseotud kuluks ning summa maksustamine tulumaksuga TMS § 51 lg 2 p 3 alusel. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebajal puudub ostetud saematerjali kohta laoarvestus. Maksuhaldur koostas raamatupidamises kajastatud algdokumentide ja registri kannete alusel kaebaja poolt toodetud ja ostetud saematerjali laoarvestuse. Kaebaja ei ole vaidlustanud laoarvestuse tulumusi, kuid leiab, et laoarvestuse alusel antud maksuhalduri hinnangud ei ole õiged. Maksuhalduri hinnangul muutub saematerjal kiiresti ebakvaliteetseks, kuna kaebajal oli vaidlusalusel ajal saematerjali piisavalt, puudus selle juurde soetamiseks vajadus ning soetamine ei olnud majanduslikult põhjendatud. Võrreldes maksuotsuse lisa nr 1 toodud tabelit OÜ Laurus Nobilis ja OÜ Maxter nimel vormistatud saematerjali soetamise kohta ja lisa 2 OÜ Grundar Puit saematerjali kohta koostatud tabelit hangitud saematerjali koguste ja jääkide osas, moodustab nimetatud äriühingutelt väidetavalt hangitud saematerjal väikese osa kaebaja laojäägist ning arvestades kaebaja seletust Saksamaale müüdud saematerjali koguse osas (mida maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud), ei oma vaidlusalune kogus kohtu hinnangul jääkide kujunemisel sellist tähendust, mille tõttu tekiks vajadust saematerjali hankimise piiramiseks või seaks kahtluse alla hankimise vajaduse ( tl 22, 23, 55, 184). Maksuhaldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mille alusel saab väita, et maksuhalduri poolt koostatud tabelisse märgitud saematerjali kogus (jääk) ilma OÜ Laurus Nobilis ja OÜ Maxter saematerjali ostmiseta, ei oleks olnud vajalik ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Maksuhaldur tugineb oma väidetes saematerjali ebakvaliteetseks muutmise osas M. L 16.09.2010 seletusele, mille kohaselt muutub haava saematerjal juba kolme päeva jooksul ebakvaliteetseks. Nimetatud seletusest teeb maksuhaldur järelduse, et seetõttu ei ole saematerjali suur laovaru majanduslikult kasulik ( tl 50). Samas jätab maksuhaldur tähelepanuta, et M. L oma seletuses viitab konkreetselt haava saematerjalile, kuid kaebaja laos oli tunduvalt suurem jääk lepa saematerjali osas. Ka vaidlusalustelt äriühingutelt oli hangitud lisa 2 koostatud tabeli lahtri 8 andmete alusel lepa saematerjali 332,183 ühikut, haava saematerjali 93,926 ühikut. On üldteada asjaolu, et puit on looduslik materjal ning puidu välisilme ja füüsikalised omadused on tihti erinevad. Omadused sõltuvad puuliigist ning omaduste säilimine sõltub oluliselt konkreetsetest hoiustamistingimustest. Seega ei saa saematerjali hoiustamistingimusi 5 3-11-893 tuvastamata väita, et haava saematerjal muutub ebakvaliteetseks kolme päevaga. Samuti ei saa haava saematerjali ning selle hoiutingimuste kohta tuvastatud ning haava saematerjali säilimise osas tehtud järeldusi automaatselt kohaldada teisele puuliigile. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud maksuhalduri järeldus saematerjali ebakvaliteetseks muutmise kohta kolme päeva jooksul. Maksuotsusega on seatud kahtluse alla kaebaja poolt OÜ-lt Laurus Nobilis ja OÜ-lt Maxter saematerjali soetamine. Maksuotsuse kohaselt puuduvad raamatupidamises andmed selle kohta, kas saematerjal müüdi edasi saematerjalina või oli saematerjali kvaliteet langenud ja see müüdi edasi klotsidena, kuna saematerjal kanti kohe kulusse. Samuti ei ole maksumenetluses esitatud tõendeid saematerjali soetamise asjaolude kohta. Kaebaja raamatupidaja K. H seletuste kohaselt kannab ta materjali kulusse iga kuu. Ostetud saematerjali kantakse raamatupidamises kohe kulusse ostuarve alusel ostukuul. Raamatupidaja selgitusel jääb osa saematerjali seisma, muutub siniseks ja selle kvaliteet langeb, mille tõttu saematerjal purustatakse ja müüakse klotsidena (tl 115, 116, 119). Asjas esitatud tõendite kohaselt tegeleb saematerjali tootmise, hankimise, müümisega kaebaja saeveski juhtaja M. L. M. L 06.04.2010 antud seletuse kohaselt toodi OÜ Lauris Nobilis arvete alusel ostetud saematerjal kohale müüja transpordiga. Tema võttis materjali vastu ja vormistas vastuvõtmise kohta saatelehed, mis on raamatupidamises. Saatelehtedelt on näha materjali sortiment. M. L selgituste kohaselt on võimalik raamatupidamisest saada andmeid materjali edasi müümise kohta ja arvete eest tasumise viisi kohta (tl 104). M. L 26.11.2010 seletuses märgib, et saatelehed saab ta alati autojuhi käest saematerjali vastuvõtmisel (tl 112). Seega esinevad M. L poolt antud seletustes vastuolud vastuvõetud saematerjali kohta saatelehed koostanud isiku suhtes. Hinnates eelpool nimetatud isikute seletusi raamatupidamises kajastuvate andmete kohta, puudub kaebaja poolt ostetud saematerjali liikumise osas olulisi toiminguid teostavatel kaebaja töötajatele ühine arusaamine saematerjali liikumisest, selle kasutamisest ning kauba liikumise kajastamisest raamatupidamises ning seetõttu ei saa raamatupidamise kannete alusel kontrollida ostetud saematerjali liikumist äriühingu siseselt ega tuvastada ostetud saematerjali ja/või selle ümbertöötlemisest saadu (klotsid) müümise asjaolusid. Kaebaja hinnangul ei ole õige maksuhalduri järeldus, mille kohaselt oli OÜ-le Laurus Nobilis tasutud hind liiga kõrge. Kaebaja väidetele andis M. L oma 06.04.2010 seletuses üldise hinnangu saematerjalide võimalikele hindadele. Kaebaja on seisukohal, et osaühingule tasutud hind 6 800 krooni ja 7 200 krooni on loogiline ja mõistlik hind. Kaebaja tugineb hinna suuruse vaidlustamisel saematerjali edasimüügi hindadele, mis olenevad saematerjali kvaliteedist ( tl 185). Asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebaja maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ-lt Laurus Nobilis soetatud saematerjal oli parema kvaliteediga ja/või omadustega võrreldes teistelt äriühingutelt samas ajavahemikus soetatud saematerjaliga, mille eest kaebaja tasus kuni 5 000 krooni tihumeeter. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja väited selle kohta, et OÜ-lt Laurus Nobilis soetatud saematerjali hind oli loogiline ja mõistlik, paljasõnalised. MKS § 56 lg 2 alusel tuleb maksukohustuslasel pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, säilitada ja vajadusel esitada tõendeid selliste asjaolude kohta. Kauba või teenuse soetamise otstarve peab olema kas ilmselge või peab otstarve või kasutamine olema kontrollitav. 6 3-11-893 Kui maksuhalduri kogutud tõendid seavad kahtluse alla maksukohustuslase poolt esitatud andmete õigsuse, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Seadus ei kohusta äriühingut sõlmima kirjalikke lepinguid ega koostama kauba ja/või teenuse vastuvõtmise kohta akte, pidama soetatud kauba osas laoarvestust või koostama muid dokumente, kuid kui tekib vaidlus tehingu tegeliku toimumise ja sisu osas, on maksukohustuslase kohustus tõendada, et sõlmitud lepingu tegelik majanduslik sisu oli tõepoolest selline nagu ta väidab. Maksuhaldur on maksumenetluses soovinud saada seletust OÜ Laurus Nobilis endiselt juhatuse liikmelt E. S´elt. Isik mingit seletust maksuhaldurile anda ei soovinud ( tl 146, 147). Seega ei kinnita tehingu teise poole esindaja vaidlusaluste tehingute toimumist. Kaebaja poolt kaebuses käsitletud saematerjali hankimisega seotud tehingute toimumise OÜga Laurus Nobilis seab lisaks eelpool tuvastatule kahtluse alla tehingu teise poole OÜ Laurus Nobilis suhtes maksumenetluses tuvastatud asjaolud: maksudeklaratsioonide andmetel äriühingul töötajaid ei olnud; pangakontodele kantud summad on enamuses sularahas välja võetud; äriühingud ei ole esitanud ühtegi majandustegevuse aruannet. Maksuotsuses käsitletud osaühingu majandustegevuse osas tuvastatu ei ole iseenesest seotud kaebaja kui maksukohustuslase kohustustega, vaid iseloomustab eelkõige antud osaühingu majandustegevust ja usaldusväärsust. Käesoleval juhul on maksumenetluses tuvastatud OÜ-l Laurus Nobilis majandustegevuse puudumine koostoimes teiste maksumenetluses tuvastatud asjaoludega põhjendatud maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt ei ole tõendatud vaidlusaluste majandustehingute (saematerjali hankimine) tegelik toimumine arvetel näidatud poolte vahel. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid ei ole leidnud tõendamist kaebaja poolt kaebuses esitatud väited vaidlusaluste tehingute toimumise osas. Maksuotsuse kohaselt kontrolliti kaebaja tehinguid ajavahemikus 01.09.2009-31.12.2009 (tl 11). Nimetatud ajavahemikul oli OÜ Maxter äriühingu juhatuse liikmeks J. K ( tl 16 pöördel). OÜ Maxter osas tuvastatud asjaolude kohaselt tegi osaühingule raamatupidamist OÜ Gvandron 19.03.2009 sõlmitud lepingu alusel. Äriühingu raamatupidaja seletuse kohaselt oli OÜ-l Maxter ehitusmaterjalide kauplus ning äriühing on teinud OÜ-le Maxter raamatupidamist ajavahemikul aprill 2009 kuni 31.08.
8. Maksumenetluses on võetud OÜle Maxter kuulunud kaupluse töötaja C. K´elt seletus, mille kohaselt töötas ta kaupluses 2009 aasta kevadest kuni sama aasta jõuludeni klienditeenindajana, kassapidajana. Kaupluse töötaja seletuse kohaselt saematerjali kaupluse laos ei olnud. J. K on 19.10.2010 andnud maksumenetluses seletuse, mille kohaselt vahendas ta oksavaba ja taara saematerjali. J. K kinnitas, et tunneb kaebaja esindajat A. Kt ja töötajat M. Ld ning on müünud kokkuleppel kaebajale saematerjali, kuid ei mäleta saematerjali päritolu (tl 17, 18 pöördel). J. K seletuse kohaselt teostas saematerjali transporti saematerjali omanik, ise läks kohale kaebajale saematerjali üleandmise ajaks. Saematerjali veo kohta koostas ta saatelehed, mille blanketid sai kaebajalt. Tema poolt koostatud kassaorderite blanketi on saanud kaebajalt ja vormistas need sularaha saamisel. J. K kohtuistungil antud ütluste kohaselt tehingud kaebajaga toimusid ning kinnitas, et kõik tehingud kajastati äriühingu raamatupidamises ja majandustegevuses. Saematerjal oli tunnistaja ütluste kohaselt pärit Eestist. Tunnistaja ütluste kohaselt müüjaid ta enam ei mäleta. Arvestades seda, et tunnistaja ütluste kohaselt tehti osa tehinguid „mustalt“ ei saa kohtu hinnangul lugeda usutavaks kaebaja väiteid selle kohta, et kõik tehingud kajastati raamatupidamises ja deklareeriti, kuna nn „mustalt“ tehtud tehingute kohta teadaolevalt 7 3-11-893 dokumente ei koostata, ei saanud ka saematerjali soetamise kohta olla raamatupidamises algdokumente. J. K ütluste kohaselt tema tegeles vaid saematerjali müügi vahendamisega (milles eest sai vahendustasu). Saematerjali müüjale maksmine toimus sularahas, J. K koostas arved kaebajale ning ka saatelehed vormistati hiljem oma firma nimel. Arvestades seda, et J. K ütluste kohaselt tõi omanik ise oma transpordiga saematerjali kohale, müüja vormistas saatelehed autojuhile kaasa ning tema vormistas hiljem dokumendid ümber oma äriühingu nimele, ei saanud OÜ Maxter olla saematerjali omanikuks ja selle müüjaks. Asjaolu, et J. K ei olnud saematerjali omanik kinnitavad tema ütlused selle kohta, et hinna leppisid omavahel kokku ostja ja müüja ( tl 191). Lähtudes eeltoodust toimus J. K ja tema poolt esindatava äriühingu kaudu üksnes äriühingu nimel dokumentide koostamine, saematerjali tegelikku müüjat (omanikku) ei kajasta ükski dokument. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited saematerjali soetamise kohta OÜ-lt Maxter. Tulumaksuseaduse § 32 lg 1 alusel võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Hinnates OÜ Laurus Nobilis ja OÜ Maxter vaidlusaluste tehingu teostamise kohta tuvastatud asjaolusid, ei ole kaebaja kohtu hinnangul tõendanud selliseid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada arvetel kajastatud poolte vahel majandustehingute tegeliku toimumist kaebuses kirjeldatud ulatuses. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud tulumaksu määramine TMS § 51 alusel. KMS § 31 lg 1 kohaselt saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaksu maha arvata käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja ei ole vaidlusaluste arvete alusel kaupa saanud. Kuna maksuotsuses tuvastatud asjaolude kohaselt kaebaja maksumenetluses kontrollitud arvete alusel tegelikkuses saematerjali saanud, puudus kaebajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 31 lg 1 alusel. Tulenevalt eeltoodust ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2012 kohtuotsuse RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Grundar Puit apellatsioonkaebus osaliselt. 8 3-11-893 Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-11-893 osas, millega jäeti OÜ Grundar Puit kaebus rahuldamata Getlyni kinnistu soetamisega seotud tulumaksu 143 544 kr määramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Grundar Puit kaebus osaliselt ning tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 08.03.2011 maksuotsus nr 12.2-3/1001-27 osas, millega määrati tasumiseks tulumaksu 143 544 krooni. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt OÜ Grundar Puit kasuks välja kokku 924,46 eurot kahes kohtuastmes kantud menetluskulude katteks. 9