← Eesti

3-11-809/152

Obsah (4)§ 68§ 95§ 99§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Lauri Madise, liikmed Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2012, Tallinn Haldu

) § 93 lg 1 annab KA-le pädevuse teostada riiklikku järelevalvet üksnes selle seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Nende õigusaktidega oli EEJV tegevus kooskõlas. Kui kaebaja leiab, et EEJV on oma lepinguliste kohustuste täitmisel käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, tuleb sellekohane vaidlus lahendada tsiviilkohtus; 2)

§ 68

lg 3 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kehtestatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“ (edaspidi Määrus nr 34) § 2 lg 1 kohaselt koostab ettevõtja esindaja elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel akti elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul. Kuna EEJV koostas OFA kaebaja juuresolekul, on seda nõuet 2

(14)3-11-809 järgitud. OFA vastab Määruse nr 34 §-s 3 sätestatud nõuetele, sisaldades selles sättes nõutud andmeid; 3) Vaidlus puudub selles, et 30.11.2009 paigaldati kaebaja tarbimiskohas asuva elektrikapi kaitsekaanele pärast samal kuupäeval olukorra fikseerimise akti nr 084274 (2009 OFA) koostamist plommid ning plommid asusid kaitsekaanel ka 16.10.
  1. Seetõttu ei ole oluline, et
  2. a koostatud tööülesande nr 09-171649 (edaspidi ka 2009 Tööülesanne) kohaselt on kaitsmele paigaldatud plommide numbriteks 2091960 ja
  3. EEJV vastuse kohaselt märgiti tööülesandel need plommide numbrid ebaõigesti ja tegelikult paigaldati elektrikapi kaitsekaanele kaebaja juuresolekul plommid nr 2091956 ja
  4. EEJV töötajate A. Vi ja A. Vi kirjalike seletuste kohaselt paigaldas kaitsekaanele 30.11.2009 plommid nr 2091956 ja 2091928 matriitsitangidega „K07“ A. V. Ka 2009 Tööülesandes on real matriits märgitud K
  5. EEJV selgituste kohaselt on vaatamata sellele, et 2009 Teatisele ei kantud matriitsi numbrit, teada vastava tööülesande teostaja nimi ja viimasele kasutada antud plommitangide matriitsi number, sest plommitangide kasutamise õigusega töötajate andmed ja neile antud plommitangide numbrid on kantud andmebaasi, mille väljavõttest nähtub, et matriits „K07“ on 05.08.2008 väljastatud A. V ja on kehtiv. Seega on tuvastatud, et 30.11.2009 paigaldati kaitsekaane plommid EEJV töötaja A. Vi poolt, kelle plommitangide matriits on „K07“. Kuna EEJV seletuse kohaselt ei ole kaitsekaane plomme pärast 30.11.2009 toimunud kontrolli EEJV poolt vahetatud ja sellisele asjaolule ei ole viidanud ka kaebaja, siis pidanuks ka 16.10.2010 elektrikapi kaitsekaanel asunud plommidel olema matriitsi numbriks „K07“. EEJV esitatud ekspertiisiaktist nähtub selgelt, et kaitsekaane plommil nr 2091928 oli sisetükk välja vahetatud sisetüki vastu, millel oli matriits „h 003“ ja mida oli kriibitud eesmärgiga muuta matriits rohkem „K07“ sarnaseks. Seega on leidnud tuvastamist, et kaitsekaane plomm nr 2091928 oli rikutud. Seetõttu oli 2010 OFA-l vastav märge põhjendatud; 4) Kuna plommi nr 2091928 sisetükk on välja vahetatud sisetüki vastu matriitsiga „h 003“, palus KA EEJV-l selgitada, kelle oma on matriits „h 003“. EEJV vastuse kohaselt on see matriits osa matriitsitangide komplektist, mis on AS KH Energia-Konsult (KHEK) omand, ka andmebaasi väljavõttest nähtub, et see matriits on 26.01.2007 väljastatud KHEK-le. Seoses sellega palus KA KHEK-lt selgitusi, kas viimase valduses on plommitangid selle matriitsiga ning kas KHEK on kaebaja tarbimiskohas enne 2010 OFA koostamist käinud ja töid teostanud. KHEK 15.12.2010 vastusest nähtub, et plommitangid selle matriitsiga olid KHEK töötajate kasutuses ja tagastati EEJV-le mõni nädal tagasi, KHEK kaebaja tarbimiskohas töid teostanud pole. KHEK ja EEJV selgituste põhjal leiab KA, et matriits nr „h 003“ oli 26.01.200701.12.2010 KHEK valduses, kes kaebaja tarbimiskohas mingeid töid teostanud pole. Seetõttu on välistatud võimalus, et KHEK võis plommile paigaldada sisetüki matriitsiga „h 003“ ning seda seejärel ekspertiisiaktis kirjeldatud viisil rikkuda. Andmebaasi väljavõttest nähtuvast matriitsi „h 003“ väljastamisest KHEK-le ja kaebaja tarbimiskohas töid teostanud EEJV töötajate matriitsinumbritest nähtuvalt on välistatud, et plommi väljavahetatud sisetükile võis matriitsi „h 003“ kanda mõni kaebaja tarbimiskohas käinud EEJV töötaja, nagu väidab kaebaja. Pealegi on plommi võltsimine aegaviitev tegevus ning nii 2009 OFA kui 2010 OFA koostamise ajal jälgis EEJV töötajate tegevust kaebaja; 5) Põhjendamatu on kaebaja väide, et ekspertiisiakti ei saa arvestada tõendina põhjusel, et kaebajale pole antud võimalust akti koostamisel osaleda ning selle suhtes oma seisukohti esitada. Kaebaja viide HMS §-le 39 on asjakohatu, sest KA pole selles sättes nimetatud viisil kaasanud eksperti kaebuse lahendamise menetlusse. EEJV tellitud ja esitatud ekspertiisiakt on kaebuse menetlemise käigus kogutud dokumentaalne tõend HMS § 38 mõttes. Paljasõnaline on kaebaja väide, et EEJV võib olla teinud mitu ekspertiisi, millest eelnevad on andnud kaebajale soodsa hinnangu. 16.10.2010 teatisest nähtuvalt on EEJV paigutanud plommid turvakotti nr 107293 ja ekspertiisi taotlusest ning ekspertiisiaktist nähtuvalt on EEJV esitanud kait3
(14)3-11-809 sekaane plommid eksperdile uuringuks turvakotis nr 107293. Järelikult ei ole EEJV plommide suhtes muid ekspertiise teinud. Põhjendamatud on kaebaja väited, et elektrikapi kaitsekaanelt 16.10.2010 plommide eemaldamisega ja rikkumisega võttis EEJV töötaja E. A endale riisiko plommide rikkumise osas ning ekspertiis oleks ainult siis olnud asjakohane, kui ekspert oleks hinnanud kaitsekaane plomme tarbimiskohas. Kuna ekspertiisiakti kohaselt seisneb plommi rikkumine sisetüki väljavahetamises ja moonutamises ja väliskorpuse mehaanilistes vigastustes, pole oluline, et EEJV töötaja plommi kaitsekaanelt eemaldas, olulised on ekspertiisiaktis tuvastatud asjaolud.

ega selle alusel kehtestatud õigusaktid ei näe ette EEJV-le kohustust teostada ekspertiis tarbimiskohas; 6) Kaebaja on seisukohal, et EEJV on lavastanud tõendeid, pidades silmas fotot P2, mis on tehtud pärast kaitsekaane plommide eemaldamist elektrikapi kaitsekaanest, ja mille tegemisel tõstsid EEJV töötajad eelnevalt eemaldatud kaitsekaane elektrikapile tagasi selliselt, et oleks võimalik näidata võimalust ligipääsuks vooluahelale, ning mille tegemise kaebaja enda sõnul keelas. Kaebaja need väited ei oma tähtsust selles osas, kas kaitsekaane plomm on rikutud. Foto P2 ei ole tõend, vaid näitlik foto sellest, mida oleks kaebajal teoreetiliselt võimalik teha, kui elektrikapi kaitsekaanelt eemaldada parempoolne kaitsekaane plomm nr

  1. Kaebaja väide, et tarbimiskohas 30.11.2009 ja 16.10.2010 käinud A. V on erinevad isikud, on asjakohatu ja tõendamata.
  2. M. M esitas 03.02.2011 KA 22.12.2010 otsusele vaide. KA jättis 22.02.2011 vaideotsusega nr 7.3-3/11-002 (I kd tl 18-28) vaide rahuldamata. Vaideotsuses jäi KA 22.12.2010 otsuses toodud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt järgmist: 1) Vaide esitaja märgib seoses kaebuse menetlemise käigus EEJV poolt KA-le esitatud fotodega, et KA on lugenud tõendiks EEJV väite, et osadel kruvidel on vähem tolmu (EEJV juhtis tähelepanu, et 2009 OFA koostamise ajal on elektrikapi sees asuvate kaitsmete alustel alumiiniumlatte kinnitavatel mutritel tolmukord, mis 2010 OFA koostamise ajal tehtud fotol samas kohas puudub, mis annab alust oletada, et vahepeal on täiendavate juhtmete ühendamiseks mutreid keeratud), mille kohta kaebaja väitis, et 30.11.2009 vahetasid EEJV töötajad arvesti ja keerasid neid kruve, teisi kruve ei ole keeratud arvatavasti enam kui 5 aastat. KA-le jääb väide arusaamatuks, sest KA ei ole otsuses sellist seisukohta väljendanud. Kuna kaebuse esemeks oli võimalik kaitsekaane plommide rikkumine, ei pidanud KA vajalikuks hinnata, kas mõõtekapi sees paiknevad mutrid olid tolmused või mitte; 2) EEJV on juba esimeses 25.10.2010 selgituses KA-le öelnud, et tarbimiskohta paigaldati kaitsekaane plommid 2091956 ja 2091928, ega ole menetluse käigus oma seisukohti muutnud. EEJV ei ole kordagi väitnud, et tarbimiskoha mõõtekapi kaitsekaanele oleks paigaldatud plommid nr 2091960 ja 2091905; 3) Vaide esitaja seadis kahtluse alla EEJV väite, et plommitangid matriitsiga „h003“ on KHEK valduses ja varastatud 19.12.2006 KHEK kaubikust, mille kohta olevat KHEK kirjutanud avalduse Lõuna Politseiprefektuurile. Kaebaja taotles KA-lt pöördumist KHEK andmete õigsuse kontrollimiseks teabepäringuga politsei poole. 08.12.2010 teavitas KHEK KA-d, et esitatud info plommitangide varguse osas ei ole täielikult tõene ning KA võttis vaide esitaja sõnul millegipärast kohe tagasi teabepäringu politseile, kui KHEK olevat saanud teada, et teabepäring oli tehtud vaide esitaja palvel, et kontrollida KHEK seisukohti. 15.12.2010 esitas KHEK KA-le täiendavad seisukohad, milles selgitas, et plommitangide vargus oleva toimunud, kuid ei ole varastatud plommitange matriitsiga „h 003“, need olid KHEK töötajate valduses ja tagastati EEJV-le mõni nädal tagasi. Vaide esitaja leiab, et EEJV ja KHEK omavahelised asjaolud soovitakse temale kui tarbijale vastuolus heade kommetega teha siduvaks ning miski ei välista, et plommitangid matriitsiga „h 003“ on EEJV kasutuses või nende töötajate käes. KA märgib, et võttis teabenõude tingituna KHEK 08.12.2010 vastusest tagasi, kuna info 4

(14)3-11-809 plommitangide varguse osas osutus ebaõigeks. Jääb arusaamatuks vaide esitaja väide, nagu KHEK oleks teadnud, et KA teabepäringu tegi. KA ei olnud KHEK-i teabepäringu esitamise plaanist teavitanud. 16.12.2010 teavitas KA-d ka EEJV, et plommitangid matriitsiga „h 003“ tagastati EEJV-le KHEK poolt 01.12.
  1. Vaide menetluse käigus esitas EEJV ka oma töötaja S. D kirjaliku selgituse, et matriits „h 003“ tagastati KHEK poolt 01.12.
  2. Seega tuvastas KA tõendite põhjal ,et plommitangid matriitsiga „h 003“ olid 26.01.2007-01.12.2010 KHEK valduses, mistõttu on väär vaide esitaja oletus, nagu võisid need plommitangid olla 30.11.2009 EEJV käes. Pealegi ei saa KA-le esitatud kaebuse esemeks olla küsimus, kes võis millised plommitangid KHEK-lt varastada. Otsuses leidis tuvastamist, et matriitsi „h 003“ ei saanud tarbimiskohta 30.11.2009 paigaldada EEJV töötajad; 4) EEJV vanempersonalispetsialisti 07.02.2011 tõendi JV/PEO kohaselt töötab A. V mõõteteenuste osakonna Põhja piirkonna mõõteteenuste elektrikuna alates 08.08.2008 ja teist samanimelist isikut samal ajal samas struktuuriüksuses ei ole töötanud; 5) KA-le ei tulene

§-st 99 eksperdi kaasamise kohustust. KA on kaebaja, EEJV ja KHEK selgituste, dokumentide jm tõendite alusel uurimisprintsiipi rakendades välja selgitanud kaebuse lahendamiseks olulised asjaolud.

§-st 94 tulenevalt ei ole KA ülesandeks kontrollida mõõteseadmete korrasolekut ja plommide võimalikku rikkumist.

  1. M. M esitas 30.03.2011 kaebuse Tallinna Halduskohtule, taotledes KA 22.12.2010 otsuse nr 7.3-3/10-032 ja 22.02.2011 vaideotsuse nr 7.3-3/11-002 tühistamist ning KA kohustamist kaebus uuesti läbi vaadata. Kaebuse esitaja kordas kaebuse ja vaide menetlemisel esitatud väiteid, mis kokkuvõtlikult olid järgmised: 1) Kaebaja palus elektrikapil olevaid plomme mitte eemaldada enne, kui töötaja kinnitaks, et nendega ei ole mingit probleemi, või vastasel korral plomme mitte rikkuda ja kutsuda juurde sõltumatu ekspert. E. A märkis, et ei ole probleemi, ja eemaldas plommid. Kogu toiming oli pahatahtlik ja vea otsimiseks planeeritud; 2) Väide, et kaitsekaane ühe plommi eemaldamisel pääseb ligi mõõtmata ahelale, ei vasta tõele, selleks peab eemaldama kaane mõlemad plommid. Vastustaja poolt vastupidise tõendamiseks tehtud fotolavastus (I kd, tl 117) ei kajasta tegelikku olukorda, sest kate paigaldati pildistamise ajaks tagasi lahtise kruvi peale, millelt oli plomm juba eemaldatud. Kaebaja taotles KA-lt sõltumatut ekspertiisi, mis hõlmaks elektrikappi kui tervikut ja tõestaks, et kaitsekaane ühe plommi eemaldamisel ei ole võimalik pääseda vooluahelale ligi selliselt, et saaks elektrit tarbida ebaseaduslikult. EEJV tellitud ekspertiisi teostamisel ei olnud kaebajal võimalik esitada küsimusi ega eriarvamusi; 3) KA tuvastas, et EEJV 2009 tööülesandes olid märgitud valesti kaitsekaane plommide numbrid: 2091960 ja 2091905, matriitsiga „K07“, 30.11.2009 koostatud teatises ei ole kaitsekaane plomme märgitud. EEJV on varasemalt väitnud, et tööülesandele jäid algselt plommide numbrid kirjutamata, siis aga, et tööülesande kohaselt on kaitsele paigaldatud plommide numbriteks märgitud 2091960 ja 2091905, seejärel, et tegelikult paigaldati elektrikapi kaitsmele plommid nr 2091956 ja
  2. Vaatamata sellele EEJV eksimusele, loeb KA kaebajale siduvaks matriitsi numbri „K07“. Samuti on loetud kaebajale siduvaks segadus ütluste osas plommitangide „h 003“ varguse osas; 4) Tallinn XXX 30.11.2009 ja 16.10.2010 viibinud EEJV töötaja A. V ei olnud üks ja sama isik; 5) Kaebaja kordas ka selgitust kruvidel oleva tolmukorra osas.
  3. Tallinna Halduskohtu 01.07.2011 otsusega jäeti M. M kaebus rahuldamata ja kaebajalt mõisteti kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 1501,44 eurot. Põhjendused: 5

(14)3-11-809 1) KA-l on

või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise tuvastamisel õigus teha

§ 95lg 1 alusel rikkujale ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks.

KA on õigesti tuvastanud, et EEJV on 2010 OFA koostamisel järginud

ja Määruse nr 34 nõudeid. Samuti on KA järginud kaebuse menetlemisel HMS sätteid ja viinud läbi nõuetekohase haldusmenetluse. KA otsus on motiveeritud ja õiguspärane ning kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta. Ekslik on kaebaja seisukoht, et tulenevalt

§-st 99, on turuosalisel õigus esitada KA-le kirjalik kaebus, kui EEJV tegevus on vastuolus heade kommetega. KA riiklik järelevalve ei hõlma tsiviilõiguslike vaidluste lahendamist; 2) Asja arutamisel on kaebaja möönnud, et 16.10.2010 olid elektrikilbi kaitsekaanel plommid peal ja plommid asetati

  1. a novembris. Plommide nr 2091956 ja 2091928 olemasolu kaitsekaanel on kaebuse esitaja märkinud ka kaebuses, samuti on see asjaolu fikseeritud ka 2010 OFA-s. Asjas ei ole tuvastatud, et ajavahemikus 30.11.2009-16.10.2010 oleks EEJV kaitsekaane plomme vahetanud. EEJV 30.11.2009 tööülesanne on puudustega, samas ei ole OFA koostamist seostatud 2009 tööülesandele märgitud kaitsme plommidega ja KA ei ole jätnud tähelepanuta, et 30.11.2009 teatises kaitsekaane plomme märgitud ei ole. Asjaolu, et ekslikult on kõnealusele tööülesandele kantud, nagu oleks lisaks arvestile 2 plommi paigaldamisega paigaldatud ka 2 plommi kaitsele numbritega 2091960 ja 2091905, ehkki kaebuse menetluses KA poolt kogutud tõenditest (EEJV seletus I kd tl 123-125, EEJV töötajate seletused I kd tl 126-126 pöördel) järelduvalt paigaldati kaebuse esitaja tarbimiskohas 30.11.2009 kaitsekaane plommid, ei tähenda, et tööülesandel on ebaõige ka matriitsi number „K07“. Jättes arvestamata tööülesande, on asjas kogutud tõenditega tuvastatav, et 30.11.2009 paigaldas EEJV töötaja A. V tarbimiskohta Välja 38 kaitsekaane plommid matriitsiga K
  2. Seda kinnitab EEJV andmebaasi väljavõte A. Vile 05.08.2008 plommitangide matriitsiga „K07“ väljastamise kohta (I kd tl 121) ja EEJV 02.12.2010 vastus KA järelepärimisele, millest nähtuvad teiste kõnealusel tööülesandel märgitud EEJV töötajate E. A, A. Vi ja R. Tüütsi kasutuses olevate või olnud plommitangide matriitsid (I kd tl 123125). Et 16.10.2010 ei teadnud EEJV töötajad peast, millise matriitsinumbriga pidi kohapeal plomm kaitsekaanel olema, s.o milline EEJV töötaja need paigaldas, ei oma tähtsust; 3) Kaebaja väide, et 30.11.2009 ja 16.10.2010 kaebaja tarbimiskohas käinud A. V ei ole sama isik, on paljasõnaline ning on EEJV personaliteenistuse 07.02.2011 tõendiga (I kd, tl 136 pöördel) ümber lükatud. Kaebuse esitajale edastatud teatistes ei pidanudki matriitsi numbrit kirjas olema, sest see ei ole kliendile vajalik teave, sellekohast andmevälja ei ole ka teatise vormil ja matriitsi number kantakse tööülesandele; 4) Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo 27.10.2010 ekspertiisiakti põhjal on vastustaja põhjendatult leidnud, et plommi rikkumine on tuvastatud; 5) Õige on kaebaja viide EEJV ja KHEK vastuolulistele selgitustele seoses plommitangidega matriitsiga nr „h 003“ (kohtuotsuses ekslikult märgitud „h007“), kuid kaebuse menetlemisel tõendeid kogumis hinnates on KA põhjendatult jõudnud järeldusele, et plommitangid matriitsiga „h 003“ olid 26.01.2007-01.12.2010 KHEK töötajate valduses ja seega ei saanud EEJV töötajad neid 30.11.2009 kasutada. Plommitangide KHEK töötajate valduses olekut tõendavad järgmised tõendid - EEJV 15.11.2010 kiri (I kd tl 41pöördel), EEJV andmebaasi väljavõte (I kd tl 121-121pöördel), KHEK 01.12.2010 kiri (I kd tl 122) ja 15.12.2010 kiri (I kd tl 131), EEJV 07.02.2010 kiri ühes S. D kinnituse ja andmebaasi väljavõttega (I kd tl 135136). KHEK töötajate mitteviibimist kaebaja tarbimiskohas 30.11.2009 kinnitab 2009 OFA (I kd tl 115) ja tööülesanne nr 09-171649 (I kd tl 116), samuti KHEK 01.12.2010 (I kd tl 122) ja 15.12.2010 kiri (I kd tl 131). Seega on väide, et kaitsekaane plommi matriitsiga „h 003“ võisid paigaldada EEJV või KHEK töötajad, oletuslik ja paljasõnaline ning ümber lükatud; 6

(14)3-11-809 6) Kaitsekaane plommide rikkumine ei seisne nende eemaldamises EEJV töötaja poolt, vaid asjaoludes, mis on kirjeldatud OFA-s ja tuvastatud ekspertiisiaktiga. Asjakohased ei ole kaebaja väited, et plommide eemaldamine ilma eksperdi kohalekutsumiseta oli õigusvastane. Kaebaja arusaam, nagu pidanuks EEJV lähtuma ekspertiisi tellimisel HMS sätetest, on ekslik.

-st ega selle alusel antud õigusaktidest ei tulene kohustust ekspertiisi teostamiseks kaebaja tarbimiskohas. Väide, et EEJV võis teha kuni endale sobiva tulemuse saamiseni mitu erinevat ekspertiisi, on ümber lükatud plommide ekspertiisitaotlusega (I kd tl 44), ekspertiisiaktiga (I kd tl 50) ja EEJV 16.10.2010 teatisega nr 10-238935 (I kd tl 32), millest nähtub, et samas turvakotis, millesse pandi kaebaja tarbimiskoha kaitsekaane plommid, esitati need ka ekspertiisi; 7) Asjaolu, et 2010 OFA blanketiosal, kus on ette antud rikkumiste lühikirjeldused, on tehtud märge „plommide rikkumine“ juurde, ei tähenda, et kaebaja suhtes on tuvastatud enam kui ühe kaitsekaane plommi rikkumine; 8) Kuna kaebaja tarbimiskohas asunud mõõteseadme plomm oli rikutud, siis on

§ 68

lg 1 p 3 kohaselt tegemist ebaseadusliku elektrienergia kasutamisega, mille tuvastamise korral tuleb Määruse nr 34 § 2 lg 1 järgi koostada vastav akt. Kaebuse väited, mille kohaselt üksnes elektrikilbi paremal servas asunud kaitsekaane plommi eemaldamisel ei oleks kaebaja mõõtmata vooluahelale ligi pääsenud, ei lükka ümber KA otsuse järeldusi. Kaitsekaane plomm oli paigaldatud, takistamaks ligipääsu mõõteseadmele. Asjas on tuvastatud ligipääsu takistava kaitsekaane plommi rikkumine, mistõttu on sellega tuvastatud ka elektrienergia ebaseaduslik kasutamine; 9) Kolmas isik on taotlenud menetluskulu (esindajatasu) 3002,88 euro väljamõistmist. Kulude kandmine on tõendatud. Kaebuse esitaja väitel oleks menetluskulude väljamõistmine temalt vastuolus HKMS § 92 lg-ga 10, samuti viitab ta asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohus vabastas kaebuse esitaja haldusasjas nr 3-10-258 apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 98 eurot tasumisest, kaebuse esitaja käib koolis (TTÜ kaugõpe), on töötu ja kasvatab 8-aastast last. Kuigi kaebaja on kohtule esitanud töötukassasse pöördumised ja õpingukava, ei saa kaebaja esitatud tõendite põhjal tõsikindlalt tuvastada isiku maksejõuetust. Kohtul puuduvad andmed kaebaja sissetulekute kohta. Haldusasjas nr 3-11-568 esitas kaebaja maksejõuetuse kinnituseks pangakonto väljavõtted, ent samas on viidatud asjas ilmnenud regulaarse üüritulu saamine. Kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole TsMS § 190 lg 1 kohaselt aluseks, mille tõttu tuleks jätta hüvitamata kolmanda isiku menetluskulud. Riigikohus on 26.01.2010 lahendis nr 3-2-1-142-10 leidnud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. HKMS § 92 lg 10 kohaldamiseks pole alust. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja et kolmas isik oli menetlusosaliseks ka eelnenud haldusmenetluses, milles ta juba kujundas oma seisukohad kaebuse kohta, on HKMS § 93 lg 5 mõttes põhjendatud menetluskulu suurus 1501,44 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. M. Mi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus. Põhjendused: 1) Kaebaja poolt kohtuistungi alguses esitatud taotlus tõendite hindamiseks jäeti rahuldamata ja sellega välistati apellandi õigus küsida, mida vastustaja ja kolmanda isiku esitatud tõenditega tõendada soovitakse. Apellant on samas kogu aeg olnud seisukohal, et EEJV on esitanud tõendeid, mis on saadud ebaseaduslikult (apellandi eluruumides apellandi loata tehtud lavastuslikud fotod). Apellant märgib ka, et vastustaja esitatud EEJV tõend (foto I kd tl 118) ei ole 7

(14)3-11-809 tehtud 30.11.2009, nagu väidavad kolmas isik ja vastustaja, vaid samuti 16.10.2010 nagu foto I kd tl 117), st pärast mõõteseadmelt ja elektrikapilt kaane eemaldamist; 2) Halduskohus jättis tähelepanuta, et plomm, mis oli N K ekspertiisibüroo arvates riputatud üles teistkordselt, ei asetsenud mõõteseadmel ega mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist või toimimist jäädvustaval seadmel, vaid eraldi asetseval kaitsekaanel, mis on apellandile kuuluva elektrikapi osa. Puudub ekspertarvamus, kas ühe vaidlustatud plommi rikkumise tulemusel on võimalik elektrienergiat ebaseaduslikult kasutada, ning EEJV pole väitnud, et elektrienergiat või võrguteenust oleks ebaseaduslikult kasutatud. Halduskohus jättis asja juurde tõendina võtmata videosalvestuse 16.10.2010 toimunud EEJV töötajate toimingust. Apellandi keelust hoolimata EEJV töötajate 16.10.2011 tehtud fotolt (I kd tl 117) võib näha, et nimetatud kaant ei saa avada selliselt juhul, kui see kaas on kõigi kolme poldi otsas, kolme mutriga kinni. Vastustaja pöördus haldusmenetluse alguses apellandi poole küsimusega, kas on võimalik teha ekspertiisi elektrikapi suhtes apellandi eluruumides olevale kilbile ja apellant oli sellega nõus, kuid vastustaja jättis ekspertiisi tegemata. Eksperdi kaasamata jätmine on käsitletav menetlusveana. N K ekspertiisibüroo hinnangust ei nähtu, millal on rikutud plomm teistkordselt üles riputatud, mistõttu ei välista miski, et seda võidi teha 30.11.2009 EEJV toimingute käigus; 3) 2009 Tööülesandel puudub lahtris „kliendi allkiri“ apellandi allkiri ja elektrikapil olevale kaanele paigaldatud plommide numbrid on valesti fikseeritud. Apellant ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et 2009 Teatises ei pidanud olema märgitud matriitsinumbrit, sest samas vormis 16.10.2010 vormistatud EEJV teatises on matriitsinumber märgitud, nagu ka kõik plommide numbrid. 2009 Teatises puuduvad plommide numbrid, mis olid asetatud elektrikapi kaanele, seal on märgitud mõõteseadmele asetatud plommide numbrid; 4) Puudub vaidlus, et plommitangid matriitsiga „h 003“ ei saanud olla apellandi käsutuses. S. D on oma seisukohti plommitangide varguse osas muutnud. Seetõttu ei saa aktsepteerida ka EEJV tagasiulatuvalt tehtud akte plommitangide kasutajate ja tagastamise kohta; 5) Vastustaja küsis haldusmenetluse alguses apellandi luba ekspertiisi tegemiseks elektrikapi suhtes apellandi eluruumides asuvale kilbile, kuid ekspertiisi ei teostatud. Eksperdi kaasamata jätmine on käsitletav menetlusveana. Teostatud eksperthinnangust ei selgu, millal on rikutud plomm teistkordselt üles riputatud, ja seega võidi plomm paigaldada teistkordselt 30.11.2009 EEJV toimingute käigus. Ekspertiis ei tuvastanud, et mõõteseadmele ligipääs või selle toimimist takistav seade oleks rikutud. EEJV turvakottide avamise juurde soovis kutset ka apellant, kuid EEJV jättis apellandile sellest teatamata. Ekspertiisi teostati EEJV poolt valitud ekspertiisibüroos ja avalikustati alles pärast eksperdi arvamuse saamist. EEJV edastas ekspertiisi rikutud plommid, st plommid, mille EEJV töötaja E. A rikkus elektrikapilt eemaldamise käigus. Vastustaja ei ole teinud paikvaatlust; 6) EEJV 16.10.2010 teatises on matriitsinumber märgitud, kuid 30.11.2009 teatises seda ei ole. Plommitangid matriitsiga „h 003“ ei ole olnud apellandi käes, vaid EEJV ja KHEK käsutuses. EEJV töötaja S. D ja KHEK muutsid oma seisukohti plommitangide osas pärast seda, kui apellant palus vastustajalt politsei kinnitust. Esitatud väidete ja tõendite valguses ei oleks tohtinud aktsepteerida EEJV poolt tagasiulatuvalt koostatud akte plommitangide kasutajate ja tagastamise kohta; 7) Halduskohus on asja juurde võtnud kaasatud kolmanda isiku poolt esitatud tõendi, 2009 OFA (I kd, tl 104), mille KA 06.09.2010 haldusaktiga nr 7.3-2/10-020 tühistas. Vastustaja ei ole läbi viinud paikvaatlust. Halduskohus ei rahuldanud apellandi taotlust võtta haldusasja juurde KA toimiku, milles olid kaebuse lahendamisel kogutud dokumendid ja EEJV ütlused. Halduskohus ei võtnud asja materjalide juurde apellandi fotosid, millega apellant tõestas, et elektrikapi juures on käinud toiminguid sooritamas ajavahemikul 30.11.2009-16.10.2010 8
(14)3-11-809 EEJV töötajad kahel korral. Samuti jättis kohus asja materjalide juurde võtmata AS Eesti Energia ja apellandi vahel sõlmitud teenuste ja võrguteenuse osutamise lepingu, millega apellant tahtis tõendada, et tal puudub leping EEJV-ga. Samuti keeldus halduskohus asja juurde võtmast EEJV tüüptingimusi madalpingel kuni 63A ja jättis tähelepanuta apellandi seisukohad, et EEJV on muutnud tüüptingimuste p-e 5.3.1-5.3.5; 8) Kolmanda isiku taotlus õigusabikulude osas tulnuks jätta rahuldamata. Kaheldav on kolmanda isiku esindamise õigus advokaadibüroo poolt lähtuvalt riigihangete seaduse (RHS) §-st
  1. Ei ole välistatud, et EEJV kasutab advokaadibüroo teenuseid teistes tsiviilvaidlustes ning summad ületavad RHS §-s 19 sätestatut. Menetluskulud olid ebamõistlikud ja kaebaja majanduslikku seisundit arvestades ebaõiglased. Apellant väitis haldusasjas nr 3-11-568, et perioodil, mil EEJV lülitas välja elektri, ei saanud üürnik üüritud ruume kasutada ja pöördus advokaadi poole. Kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja pärast kohtuvaidlusi, mis tuli apellandile ootamatult. Halduskohtu viidatud Riigikohtu otsus nr 3-2-1-142-10 ei ole haldusasjas kohane materiaalõiguslik alus.
  2. Konkurentsiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. KA jääb otsuses ja vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde, märkides järgmist: 1) Plomm nr 2091928 on mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav seade. Plomm asus elektrikilbi kaitsekaanel, mille taga paiknes mõõteseade ja mõõtmata vooluahel. Kui plommi nr 2091928 eemaldamisega ei tekiks võimalust ligi pääseda mõõteseadmele ning mõõtmata vooluahelale, siis puudunuks EEJV poolt ka vajadus selle paigaldamiseks. Plommi nr 2091928 rikkumise tuvastamisega on ühtlasi tuvastatud ka elektrienergia ebaseaduslik kasutamine

§ 68

lg 1 p 3 mõttes sõltumata sellest, et elektrikilbi kaitsekaane taga asunud mõõteseadmel paiknesid täiendavad plommid, mille rikkumist pole tuvastatud. Mõõteseadmel paiknenud plommid kuuluvad

§ 68lg 1 p 3 esimese alternatiivi alla.

Plommi nr 2091928 rikkumisel tekkis apellandil võimalus mõjutada mõõteseadme toimimist ning pääseda ligi mõõtmata vooluahelale (mõõtmata vooluahelale juurdepääsu korral on isikul teoreetiliselt võimalik elektrienergiat tarbida ilma, et mõõteseade sellist tarbimist fikseeriks).

§ 68

lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolu tuvastamisel oli EEJV-l õigus koostada 2010 OFA; 2) Apellant on väitnud, et plommi nr 2091928 võisid rikkuda EEJV töötajad juba 30.11.2009, kui see paigaldati elektrikilbi kaitsekaanele, seejärel, et plommi rikkus 16.10.2010 EEJV töötaja, kes plommid ekspertiisi toimetas. Apellandi väited, et plommi nr 2091928 võisid ekspertiisiaktis nimetatud viisil rikkuda EEJV töötajad, ei ole leidnud kinnitust. Teiseks ei seisne plommi rikkumine üksnes selle teistkordses ülesriputamises, ekspertiisiakti kohaselt on plommi rikutud ka sellega, et matriitsi „h 003“ on püütud muuta. Puuduvad tõendid, et EEJV töötajatel oli motivatsioon ja võimalused apellandi juuresolekul selliseid toiminguid teha. EEJV ja KHEK töötajad ei saanud 30.11.2009 või 16.10.2010 plommi nr 2091928 ekspertiisiaktis nimetatud viisil rikkuda. See ei välista aga, et apellandil endal oli ajavahemikul 30.11.2009–16.10.2009 ise või kolmandate isikute abil võimalik plommi nr 2091928 rikkuda. Elektrikilp paiknes apellandi eramus, kuhu sai pääseda üksnes apellandi teadmisel; 3) Ebaõiged on väited, nagu poleks halduskohus pidanud aktsepteerima EEJV selgitusi ja akte selle kohta, millal EEJV sai enda valdusse tagasi plommitangid matriitsiga „h 003“. EEJV töötaja S. D ei ole oma 07.02.2011 kinnituses väljendanud midagi sellist, nagu väidab apellant. Oma seisukohti plommitangide matriitsiga „h 003“ valduse osas muutis KHEK, mitte EEJV. KHEK poolt oma seisukohtade täpsustamine ei saa seada kahtluse alla EEJV esitatud seletusi ja tõendeid. KHEK täpsustas oma seisukohta ilma, et KA oleks KHEK-le või EEJV-le teatanud, et on vastava teabepäringuga politsei poole pöördunud; 9

(14)3-11-809 4) KA-l puudus täiendava ekspertiisi tellimiseks kohustus ja vajadus. M. M ei ole 18.10.2010 KA-le esitatud kaebuses ega hiljem KA-le esitatud seisukohtades taotlenud ekspertiisi teostamist. Sellist soovi võis apellant suuliselt väljendada alles 07.12.2010 KA-s toimunud ärakuulamisel, kuid selleks ajaks oli EEJV KA-le 15.11.2010 esitanud ekspertiisiakti. Jääb arusaamatuks, miks ja mille suhtes oleks KA pidanud paikvaatlust teostama. Paikvaatlusel ei oleks olnud võimalik vaadelda olukorda 2010 OFA koostamise hetkel, sest mõõteseade koos uute plommidega teisaldati pärast 2010 OFA koostamist EEJV poolt väljaspool eramut asuvasse liitumiskilpi; 5) EEJV on foto P9 esitanud KA-le juba 25.08.2010, kui KA menetles teist apellandi kaebust. Foto metaandmetest nähtub, et võtte kuupäev on 30.11.2009, mitte 16.10.2010, nagu apellant on väitnud. Ebaõige on apellandi viide KA poolt apellandi tarbimiskohas 30.11.2009 koostatud 2009 OFA tühistamisele. KA ei tühistanud 2009 OFA-t ega lükanud ümber 2009 OFA-s ja ekspertiisiaktis tuvastatud järeldusi mõõteseadme ja mõõteseadme plommide rikkumise kohta. KA pädevuses ei ole tühistada ettevõtjate teatisi vm kirju. 10. Kolmas isik palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. EEJV nõustus kohtu ja vastustaja seisukohtadega ja märkis apellandi väidete kohta täiendavalt järgmist: 1) Eksperdi ülesandeks ei ole tuvastada, kas mingi tegevus on ebaseaduslik, st anda õiguslik hinnang, vaid lahendada faktiküsimusi. Plommi rikkumise fakt täidab

§ 68

lg 1 p-s 3 sätestatud koosseisu, kuid ekspert seda küsimust hindama ei pea; 2) Asjaolu, et apellant ei ole fotode tegemisega nõus, ei tähenda, et fotode näol on tegemist ebaseaduslikult saadud tõenditega. Fotod tehti menetluse käigu fikseerimiseks. EEJV esitatud fotod olid TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 mõistes dokumentaalseteks tõenditeks, mille alusel kohus võis asjaolusid tuvastada; 3) EEJV ei olnud kohustatud ekspertiisi teostama apellandi tarbimiskohas ega lähtuma HMS sätetest; 4) EEJV ei ole haldusorgan, vaid on eraõiguslik juriidiline isik, mistõttu ei rakendu kohtupraktikast pärinev piirang välise õigusabi kasutamisele ja sellise õigusabi kulude hüvitamisele. Viited RHS-le on asjakohatud. Ebaõige on apellandi väide, et EEJV menetluskulude nimekiri esitati pärast kohtuvaidlusi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt esitati menetluskulude nimekiri nõuetekohaselt enne asja sisulise arutamise lõpetamist. Apellant on ise avaldanud kohtule, et ta saab regulaarset tulu XXX ruumide üürileandmisest. Kohus mõistis apellandilt välja EEJV menetluskulud üksnes pooles ulatuses, seega on kohus juba arvestanud apellandi majanduslikku seisundit. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Kaebuse esitaja on vaidlustanud KA otsuse, millega jäeti tema poolt

§ 99

lg 1 alusel EEJV peale esitatud kaebus rahuldamata.

§ 99

lg 1 kohaselt võib turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus selle seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, teine turuosaline esitada KA-le kirjaliku kaebuse. Kaebuse rahuldamisel saaks KA kasutada sama seaduse § 95 lg-s 1 sätestatud volitust teha turuosalisele selle seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti rikkumise korral kohustusliku ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks. Seega sõltub KA otsuse õiguspärasus sellest, kas EEJV vaidlustatud tegevus (2010 OFA ja 16.10.2010 teatise nr 10-238935 koostamine) oli vastuolus

või selle seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga.

  1. 2010 OFA koostamist reguleeris Määrus nr
  2. Selle määruse § 2 lg 1 kohaselt koostab elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel ettevõtja esindaja akti elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul. 10

(14)3-11-809 Viidatud sättest tulenevalt on sellise akti koostamise faktiliseks aluseks elektrienergia või võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamine. Elektrienergia või võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega on

§ 68

lg 1 p-st 3 tulenevalt tegemist, kui „mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse.“ 13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et plommi nr 2091928, mille rikkumise üle vaidlus käib, saab pidada „mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistavaks seadmeks“

§ 68g 1 p 3 mõttes.

Asjas ei ole vaidluse all, et plomm nr 2091928 asus sellise elektrikapi, milles paiknes mõõteseade apellandi tarbitava elektrienergia koguse mõõtmiseks ja mõõtmata vooluahel, millele juurdepääsu korral on võimalik elektrienergiat tarbida ilma, et mõõteseade sellist tarbimist fikseeriks, kaitsekaanel ning oli mõeldud kaitsekaane avamist takistama. See on ringkonnakohtu hinnangul

§ 68lg 1 p 3 kohaldamiseks oluline asjaolu.

Selle sätte kohaldamise seisukohast ei ole oluline apellandi tõstatatud vaidlus küsimuses, kas ainuüksi plommi nr 2091928 rikkumisest piisas tegelikult kaitsekaane avamiseks või eeldas see ka teise kaitsekaanel paiknenud plommi (nr 2091956) rikkumist, mida ei ole tuvastatud. Seetõttu ei ole käesolevas asjas olulise tähtsusega ka EEJV töötajate poolt tarbimiskohas 16.10.2010 tehtud foto P2 (I kd tl 117), mille tegemist apellant peab lubamatuks. Ka KA ei ole oma 22.12.2010 otsust rajanud sellele fotole (vt selle otsuse põhjenduste käesolevas otsuses (p 4) toodud refereeringu alap 6). 14. Kuna plomm nr 2091928 on

§ 68

g 1 p-s 3 nimetatud seade, on asja lahendamise seisukohast oluline, kas selle rikkumine on tuvastatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu järeldustega (vt halduskohtu otsuse käesolevas otsuses (p 7) toodud refereeringu alap-d 4 ja 6) ega korda neid. 15. Halduskohus on tuvastanud, et plommi nr 2091928 matriitsiga K07 paigaldas elektrikapi kaanele EEJV töötaja A. V (vt halduskohtu otsuse käesolevas otsuses (p 7) toodud refereeringu alap-d 2, 3 ja 5). Ringkonnakohus nõustub nende halduskohtu järeldustega ja märgib ühtlasi, et 2010 OFA koostamiseks andis aluse juba

§ 68lg 1 p-s 3 nimetatud asjaolu tuvastamine.

Sellise akti koostamine ei eelda, et kindlaks on tehtud isik, kes on nimetatud seadme rikkunud, ja välistatakse kõik kahtlused selles, et see oli tarbimiskoha omanik. Sellise nõude täitmine pole praktikas ka võimalik, arvestades, et rikkumise fakt tuleb fikseerida esimesel võimalusel. Olukorras, kus puudub alus arvata, et plommi nr 2091928 rikkusid Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ 27.10.2010 ekspertiisiaktis märgitud viisil EEJV töötajad ning 2010 OFA-s kirjeldatud juhtum oleks kolmanda isiku enda fabritseeritud, ei oma tähtsust apellandi arutlused ebaselgusest küsimuses, kelle valduses olid plommitangid matriitsiga „h 003“, millega apellant soovib näidata, et plommi võis rikkuda keegi teine peale tema. Pealegi ei saa kaebuse esitaja ehitises asuva elektrikapi puhul, millele juurdepääsu kontrollib kaebuse esitaja, mitte elektrikapile plommi paigaldanud kolmas isik, panna sellele kolmandale isikule tõendamiskoormust, et seda plommi ei rikkunud kolmas isik ise. 16. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et KA on õigesti tuvastanud, et EEJV on 2010 OFA koostamisel järginud

ja Määruse nr 34 nõudeid, järginud kaebuse menetlemisel HMS sätteid ja viinud läbi nõuetekohase haldusmenetluse. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et KA menetlusviga seisnes

§ 93

lg-s 2 sätestatud õiguse kaasata järelevalvesse sõltumatuid eksperte kasutamata jätmises. Eksperdi kaasab KA selle sätte kohaselt „vajaduse korral“. Apellandi väited sellise vajaduse esinemist ei näita. Küsimused, millele apellandi arvates oleks ekspert pidanud vastama (millal riputati plomm nr 2091928 üles teistkordselt ja kas ainuüksi selle plommi rikkumisel oli võimalik juurde pääseda elektrikapis asuvale mõõteseadmele ja mõõtmata vooluahelale) ei ole 2010 OFA koostamise õiguspärasuse seisukohast olulised. 11

(14)3-11-809
  1. Halduskohus ei ole apellandi taotlust võtta asja materjalide juurde apellandi nimetatud tõendeid rahuldamata jättes rikkunud protsessinorme. Kuni
  2. detsembrini 2011 kehtinud HKMS § 5 lg-st 1 ja TsMS § 236 lg-st 3 tulenevalt pidi tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võttis halduskohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldas sellise tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust, tõendil ei ole sama lõike p 1 kohaselt asjas tähtsust eelkõige, kui tõendavata asjaolu ei ole vaja tõendada, mh kui asjaolu ei ole vaidlusalune. TsMS § 238 lg 4 kohaselt teeb kohus tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta põhjendatud määruse. 24.05.2011 esitas kaebuse esitaja halduskohtule taotluse (I kd tl 167) võtta haldusasja juurde 16.10.2010 videosalvestus ja KA toimik kaebuse lahendamise kohta. Selle taotluse on halduskohus jätnud rahuldamata 27.05.2011 määrusega (I kd tl 171), põhjendades tõendite vastuvõtmise vajaduse puudumist täiendavalt ka 27.05.2011 määruse peale esitatud vastuväite rahuldamata jätmise 01.06.2011 määruses (I kd tl 182-183). Kaebuse esitaja pidas videosalvestusega vajalikuks tõendada, et ta ütles EEJV töötajale selgelt, et kui on mingisuguseid probleeme, siis palub ta plomme mitte rikkuda, et oleks tagatud võimalus kutsuda kohale sõltumatu ekspertiis, kuid EEJV töötaja eemaldas plommid siiski kaitsekaanelt, ja videost on näha ka, et EEJV töötajad ei tea, mis matriitsi number peab olema nimetatud plommidel. Millised asja lahendamisel olulised asjaolud, mida KA poolt vastuses kaebusele esitatud dokumendid ei kajasta, peaksid nähtuma KA toimikust, kaebuse esitaja ei täpsustanud. Halduskohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist videosalvestuse osas kokkuvõtlikult sellega, et küsimus, kas EEJV töötaja teadis matriitsi numbreid, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kaebuse esitaja ei ole väitnud, et matriitsi numbri muutmine, mida on käsitletud plommi rikkumisena, toimus EEJV töötajate poolt plommi eemaldamise käigus ja vaidlus puudub selles, et kaebuse esitajal ei võimaldatud kohale kutsuda sõltumatut eksperti. Toimiku vastustajalt välja nõudmata jätmist põhjendas halduskohus sellega, et vastustaja on esitanud kohtule koos seletusega haldusmenetluse käigus kogutud materjalid. Ka ringkonnakohus nõustub, et faktiliste asjaolude osas, mida kaebuse esitaja videosalvestusega püüab tõendada, puudub vaidlus. Ringkonnakohus märgib, et juba 2010 OFA-s osas „turuosalise/tunnistaja selgitus“ on fikseeritud kaebuse esitaja taotlus mitte avalda kaitsekaant enne, kui on selge, kas plommid on terved. 17.06.2011 kohtuistungil lahendati kaebuse esitaja taotlust võtta asja materjalide juurde AS Eesti Energia ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud võrguteenuse leping ja tüüptingimused ning foto, mille juurdevõtmist põhjendas kaebuse esitaja sellega, et vastustaja ja kolmas isik võivad mingis menetlusastmes hakata vaidlema lepingu sisu üle ning foto tõendab, et vastustaja on töötajad on pärast 30.11.2009 ja enne 16.10.2010 käinud tarbimiskohas mõõteseadmeid kontrollimas. Teiste menetlusosaliste selgitustest nähtuvalt järeldas kohus, et lepingu tingimused ei ole vaidluse all ning vastustaja ja kolmas isik ei eita, et nimetatud perioodil käisid EEJV töötajad elektrikapi juures näite fikseerimas. Seetõttu jättis halduskohus taotluse HKMS § 5 lg 1 ja TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel õigesti rahuldamata (vt istungi protokolli lk 2-3 I kd tl 238-239).
  3. Eeltoodud põhjendustel on halduskohus kaebuse õigesti rahuldamata jätnud.
  4. Kuni
  5. detsembrini 2011 kehtinud HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Nendest sätetest tulenevalt oli 12
(14)3-11-809 kolmandal isikul tulenevalt kaebuse rahuldamata jäämisest õigus enda menetluskulude hüvitamisele. Kolmas isik taotles halduskohtus menetluskulude (esindaja õigusabi) hüvitamist summas 3002,88 eurot (vt menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid I kd tl 204-210). Vaidlus puudub selles, et kolmas isik on sellised kulud antud kohtumenetlusega seoses kandnud. Halduskohtu 17.06.2011 istungi protokolli lk-lt 11 nähtub, et kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid kohtule enne asja sisulise arutamise lõpetamist ja kohtuvaidlusi. Seetõttu oli menetluskulude väljamõistmine lubatav ka eelviidatud seadustiku § 93 lg 1 kohaselt. Menetluskulude väljamõistmata jätmise aluseks ei ole apellandi esile toodud asjaolu, et kolmas isik on riigile kuuluva Eesti Energia AS, kellel on palgal juristid, tütarfirma, ja pole põhiõiguste kandja. Subjektiivne avalik õigus menetluskulude väljamõistmisele tulenes kolmandale isikule kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg-test 1 ja 7 ning puudub alus arutleda selle üle, kas see õigus on hõlmatud mõne kolmanda isiku põhiõigusega. Apellandi viidatud HKMS § 93 lg 3, milles märgitud „riigi või riigi haldusorganiga“ apellant kolmandat isikut samastab, ei ole asjasse puutuv, sest ei reguleeri selliste menetluskulude hüvitamist, mis ei ole riigi või riigi haldusorgani kui menetlusosalise HKMS § 92 alusel jaotatavad menetluskulud. Asjaolu, et menetlusosalise majanduslik seisukord on halb, ei tähenda, et menetluskulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik HKMS § 92 lg 10 mõttes. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks tugineda apellandi oletusele, et kolmas isik võib esindajalt õigusteenuse ostmisel olla rikkunud riigihangete seaduse nõudeid. Samuti ei saa apellandi see väide tekitada kahtlusi kolmanda isiku esindaja esindusõiguses, arvestades, et RHS § 4 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta seaduses sätestatud nõuete järgimata jätmine hankelepingu kehtivust, kui seadusest ei tulene teisiti. Samas kuulusid eelviidatud seadustiku § 93 lg 5 alusel väljamõistmisele üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Halduskohus ongi menetluskulude taotluse osaliselt rahuldamata jätnud põhjendusega, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja kolmas isik oli menetlusosaline ka eelnenud haldusmenetluses, milles ta juba kujundas oma seisukohad kaebuse kohta. Ringkonnakohus nõustub nende halduskohtu põhjendustega, kuid leiab, et neid arvestades on ka esindaja õigusabi tasu halduskohtu poolt väljamõistetud ulatuses (1501,44 eurot) osaliselt põhjendamatu. Ringkonnakohus peab neid kaalutlusi arvestades kolmanda isiku väljamõistmisele kuuluva esindajatasu põhjendatud suuruseks 650 eurot. 20. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu on kolmandal isikul alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva HKMS § 108 lg-test 1 ja 8 tulenevalt õigus apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmisele apellandilt. Kolmas isik esitas ringkonnakohtu 16.02.2012 istungil taotluse mõista apellandi kasuks välja menetluskuludena esindajatasu summas 1131,60 eurot ja 21.02.2012, ehk 3 tööpäeva jooksul pärast 16.02.2012 istungi lõppu, viitega sama seadustiku § 109 lg-le 1, 3. veebruari ja 16. veebruari 2012 istungitega seotud esindajatasu summas 694,80 eurot väljamõistmiseks. Esitatud kuludokumendid tõendavad selles ulatuses menetluskulude kandmist. Kehtiva HKMS § 109 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuna asja arutamist ei lõpetatud ringkonnakohtu 3. veebruari, vaid 16. veebruari istungil, laieneb viidatud sättest tulenev tähtaeg üksnes 16. veebruari istungil osalemisega seotud kuludele, mille väljamõistmist ei olnud kolmandal isikul võimalik sellel istungil taotleda. Selliseks on arvele nr 120276 lisatud spetsifikatsioonil lahti kirjutatud kuludest üksnes tasu 1,5 h ulatuses (tunnihinnaga 160 eurot) 13
(14)3-11-809 16.02.2012 istungil osalemise eest kogusummas käibemaksuga 288 eurot. Ülejäänud osa arvel nr 120276 näidatud kuludest (406,8 eurot) väljamõistmiseks pidanuks kolmas isik kehtiva HKMS § 109 lg 1 esimesest lausest tulenevalt esitama menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid enne kohtuvaidlusi ringkonnakohtu 16.02.2012 istungit. Seega on kolmas isik HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud tähtaegu järgides esitanud taotluse apellatsiooniastme esindajatasu väljamõistmiseks summas 1419,6 (1131,60+288) eurot. Kehtiva HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades kolmanda isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust esimese astme kohtumenetluses, tuleb kolmanda isiku kasuks HKMS § 109 lg-t 6 arvestades mõista välja esindaja kulud summas 350 eurot. Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.