Obsah (10)

§ 47§ 50§ 117§ 29§ 3§ 38§ 111§ 70§ 129§ 12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-3337 Haldusasi Kontuur LB OÜ kaebus Rahandu

) § 39 lg 1 kohaselt kvalifitseerimise tingimustele vastavaks ja kvalifitseeriti: Brilliant Marketing Communications OÜ, DDB Eesti AS, The Division AS, Kontuur LB OÜ, Idea AD AS ja Creatum OÜ, Tank Grupi AS ning Age Reklaam OÜ ja ADM Interactive OÜ. 09.11.2010 EAS-i juhatuse otsuse punkt 2 kohaselt

§ 47

lg 1 alusel tunnistati hankedokumentide (HD) tingimustele vastavaks järgmiste pakkujate esitatud pakkumused: Brilliant Marketing Communications OÜ, DDB Eesti AS, The Division AS, Kontuur LB OÜ, Idea AD AS ja Creatum OÜ, Tank Grupi AS ning Age Reklaam OÜ ja ADM Interactive OÜ. 09.11.2010 EAS-i juhatuse otsuse punkti 3 kohaselt

§ 50

lg 1 alusel hinnati vastavaks tunnistatud pakkumusi hanketeates ning hankedokumentides toodud hindamiskriteeriumide ja hindamistabeli alusel väärtuspunktidega, mille põhjendused on esitatud hindamisprotokollis. 09.11.2010 EAS-i juhatuse otsuse punktiga 4 tunnistati

§ 50

lg 3 alusel edukateks pakkumusteks kolm kõige rohkem väärtuspunkte saanud pakkumust, so ühispakkujate Idea AD AS ja Creatum OÜ pakkumus, Tank Grupi AS pakkumus ja DDB Eesti AS pakkumus. 09.11.2010 EAS-i juhatuse otsuse punkt 5 kohaselt otsustati sõlmida raamlepingud ühispakkujatega Idea AD AS ja Creatum OÜ; Tank Grupi AS-ga ning DDB Eesti AS-ga. 3. 19.11.2010 esitas Kontuur LB OÜ Rahandusministeeriumi juures vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse EAS-i 09.11.2010 juhatuse otsuse peale. asuvale 30.11.2010 esitas Kontuur LB OÜ vaidlustuse juurde lisamiseks Maksu- ja Tolliameti (MTA) 22.11.2010 vastuse järelepärimisele nr 8-8/7107-1 koos lisadega. 02.12.2010 esitas Kontuur LB OÜ nõude täpsustuse. Tulenevalt

§ 117

lg-test 1, 2 ja § 126 lg 1 p-st 5 palus Kontuur LB OÜ tunnistada EAS-i 09.11.2010 juhatuse otsus kehtetuks, millega kvalifitseeriti Idea AD AS ja Creatum OÜ (punkt 1.5), tunnistati vastavaks DDB Eesti AS (punkt 2.2), tunnistati vastavaks The Division AS (punkt 2.3), tunnistati vastavaks Idea AD AS ja Creatum OÜ (punkt 2.5), tunnistati vastavaks Tank Grupi AS (punkt 2.6), tunnistati vastavaks Age Reklaam OÜ ja ADM Interactive (punkt 2.7) ning tunnistada kehtetuks täies ulatuses EAS-i 09.11.2010 juhatuse otsuse punktid 3, 4 ja

1. 06.12.2010 esitati vaidlustuskomisjoni istungil 03.12.2010 MTA poolt väljastatud ühispakkujate Idea AD AS ja Creatum OÜ maksuvõlgade puudumise tõendid nr 8-8.1/66833, 8-8.1/66835, 8-8.1/66836, 8-8.1/66837, 8-8.1/
2. 14.12.2010 vaidlustuskomisjoni otsusega number 248-10/119533 jäeti Kontuur LB OÜ vaidlustus rahuldamata. 2
3. 22.12.2010 esitas kaebaja halduskohtule tühistamiskaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Tallinna Halduskohus jättis 29.12.2010 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Samal päeval sõlmiti kolme pakkujaga raamlepingud. Kaebaja muutis 07.02.2011 kaebust taotledes vaidlustatud otsuste õigusvastasuse tuvastamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks rahandusministeeriumi juures vaidlustuskomisjoni 14.12.2010 otsus ja 09.11.2010 EAS-i juhatuse otsus, millega: a) kvalifitseeriti Idea AD AS ja Creatum OÜ (punkt 1.5) b) tunnistati vastavaks DDB Eesti AS (punkt 2.2) c) tunnistati vastavaks The Division AS (punkt 2.3) d) tunnistati vastavaks Idea AD AS ja Creatum OÜ (punkt 2.5) e) tunnistati vastavaks Tank Grupi AS (punkt 2.6) f) tunnistati vastavaks Age Reklaam OÜ ja ADM Interactive (punkt 2.7) Samuti tunnistada õigusvastaseks 09.11.2010 EAS-i juhatuse otsuse punktid 3, 4 ja
5. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. asuva Kaebaja taotleb õigusvastasuse tuvastamist põhjusel, et kui kohtumenetluses tuvastatakse, et EAS sõlmis hankelepingud vähemalt ühe sellise isikuga, kellega hanketingimustest tulenevalt ei oleks saanud lepingut sõlmida ja kaebuse esitaja on selline isik, kellega hanketingimustest tulenevalt oleks tulnud hankeleping sõlmida, siis on kaebuse esitajal võimalik nõuda hankijalt

§ 117

lg 3 alusel kahju hüvitamist, mis tekkis õigusvastaste otsuste tõttu temaga hankelepingu mittesõlmimise tagajärjel. Hankelepingust ilmajäämise tagajärjel on kaebuse esitaja jäänud ilma tulu teenimise võimalusest (saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 mõttes), mille ta oleks saanud, kui EAS oleks käitunud õiguspäraselt, st tunnistanud edukaks ka kaebuse esitaja pakkumuse ja sõlminud temaga raamlepingu. 09.09.2011 kohtuistungil täiendas kaebaja põhjendatud huvi, märkides, et kaebaja soovib nõuda ka otsese varalise kahju hüvitamist (pakkumuse ettevalmistamisega seotud kulud ja hankemenetlusest osavõtmise kulud laiemalt). Samuti on õigusvastasuse tuvastamine vajalik hankelepingu tühiseks tunnistamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et hankija vaidlustatud otsused rikuvad oluliselt riigihangete seaduse eesmärgiks seatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebuse esitajale ei ole kõnealuses hankemenetluses tagatud teiste pakkujatega võrreldes võrdset võimalust olla edukaks tunnistatud pakkumuste tegijate hulgas. 5.1. 09.11.2010 EAS juhatuse otsuse punkt 1 - Creatum OÜ ja Idea AD AS-i kvalifitseerimine.

§ 29

lg 2 sätestab, et hankemenetlus, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, algab hanketeate avaldamisega registris. Hankemenetluse alguskuupäevaks oli 30.06.2010. Haldusasja lahendamisel tuleb kohaldada sellel ajal kehtinud

redaktsiooni.

§ 3

p 3 sätestab riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, mida hankija on kohustatud riigihanke korraldamisel järgima.

§ 3

p 3 sätestab, et hankija peab kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

§ 38

lg 1 p 4 sätestab, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle õigusaktidest tulenevad riiklike 3 maksude, tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 3 lg 2 sätestab, et riiklikuks maksuks on käibemaks. MKS § 31 lg 1 p 5 järgi on maksukohustuslase kohustus tasuda ka intress. MKS § 32 määratleb maksuvõlana ka intressi. 28.03.2008 jõustunud

muutmise seadusega muudeti § 38 lg 1 p-i 4 sõnastust, mis kehtib käesoleva ajani. Riigihangete muutmise seaduse eelnõu seletuskirja p 3 2.lõik 3.lauses on selgitatud § 38 lg 1 p-i 4 eesmärki.

§ 38

lg 1 p 4 eesmärgiks on avalike vahendite eesmärgipärase kasutamise tagamine ja maksuvõlglaste eemaldamine hankemenetlusest, mis aitab kaasa pakkuja usaldusväärsuse tagamisele. Piirang on kehtestatud avalikes huvides, takistamaks ebakvaliteetse tööga kahju tekitamist juhul, kui pakkuja maksuvõlg lubab eeldada, et tal ei ole hankelepingu täitmiseks piisavaid vahendeid või võimekust. Eelnõu väljatöötaja leiab, et § 38 lg 1 p 4 muutmisel on otstarbekas sätestada maksuvõla puudumise absoluutne nõue pakkumuse või hankemenetluses osalemise taotluse esitamise ajal. Seega on hankija kohustatud kontrollima hiljemalt kvalifitseerimise otsuse tegemisel

§ 38lg 1 p 4 pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist.

Hankija ei pea kontrollima pakkuja maksuvõlgade puudumist enne pakkumuste esitamist, kuid peab pakkumuste laekumisel kontrollima maksuvõla puudumist ka perioodil hankemenetluse algusest kuni pakkumuste esitamiseni. Tulenevalt MKS § 3 lg-st 2 ja §-st 32 ning

§ 29

lg-st 2 ja § 38 lg 1 p-st 4 on hankija kohustatud kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja kellel esineb maksuvõlg, vastasel korral on tegemist

§ 3

p 3 alusel pakkujate ebavõrdse kohtlemisega, kuna kohustus olla vaba maksuvõlgadest laieneb kõigile pakkujatele. Kohtuistungil selgitasid kaebaja esindajad, et maksuvõla puudumist pidi kontrollima eelkõige pakkumuse esitamisest kuni hankelepingu sõlmimiseni. 11.11.2010 on Brilliant Marketing Communications OÜ teinud MTA-le järelepärimise Creatum OÜ ja Idea AD AS-i maksuvõlgade kohta. 18.11.2010 MTA vastas, et Creatum OÜl oli seisuga 11.07.2010 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 185,33 krooni ning Idea AD AS-il seisuga 12.07.2010 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 1186,45 krooni. Kuna hankija ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks kas, kuidas ning mis perioodi kohta on ta kontrollinud AS Idea AD ja Creatum OÜ maksuvõlgade puudumist hankemenetluse käigus, pole võimalik teada saada, miks on jäänud nende kahe pakkuja maksuvõlgade esinemine hankemenetluse vältel tähelepanuta. MTA poolt vastusest järelepärimisele selgus, et ühispakkujal Creatum OÜ-l oli perioodil 01.07.2010-11.07.2010 maksuvõlg ning ühispakkujal Idea AD AS-l oli perioodidel 01.07.2010-08.07.2010; 12.07.2010-13.07.2010 ning 24.08.2010-25.08.2010 maksuvõlg. 06.12.2010 esitas ühispakkujate Idea AD AS ja Creatum OÜ esindaja 03.12.2010 MTA poolt väljastatud maksuvõlgade puudumise tõendid. 14.12.2010 on vaidlustuskomisjon oma otsuse nr 248-10/119533 p-s 14 viidanud, et hankija on teinud 23.11.2010 MTA-le täiendava järelepärimise maksuvõlgade kontrollimise osas, kuid vaidlustuskomisjoni istungil ei soovinud hankija anda informatsiooni ega esitada sellega seoses mingeid selgitusi. Kuna

§ 38

lg 1 sätestatust tuleneb hankija kohustus kõrvaldada isik hankemenetlusest igal ajal ja hankijal on keelatud sõlmida hankelepingut isikuga, kellel esinevad

§ 38lg 1 p-des 1-6 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused.

Asjaolu, et maksude ja maksete osas on võlgnevus hiljem ära makstud, ei tee olematuks fakti, et võlg hankemenetluse vältel esines, st esines hankemenetlusest kõrvaldamise alus.

§ 29

lg sätestab, et hankemenetlus algab hanketeate avaldamisega riigihangete registris. Pakkuja, kellel on esinenud maksuvõlg perioodist 30.06.2010 kuni käesoleva ajani, tuleb hankemenetlusest kõrvaldada. 4 Antud juhul ei ole tegemist ainult arvestusliku intressi võlaga, mis esines MTA poolt väljastatud maksuvõlgade tõendist tulenevalt ka enne pakkumuse esitamist, vaid Idea AD ASil esines ka pakkumuse esitamise päeval, s.o 25.08.2010, käibemaksu võlg summas 9750 krooni. MKS § 32 järgi on arvestuslik intress maksuvõlg. Ka Riigikohus on asjas nr 3-3-1-6809 (p-s 11) märkinud, et arvestuslik intress on maksuvõlg. Hankijal oli igal juhul võimalus ühispakkujate kõrvaldamise alustest teada saada ja ühispakkujad hankemenetlusest kõrvaldada. 5.

1. 09.11.2010 EAS juhatuse otsuse punkt 2 - pakkujate DDB Eesti AS-i, Tank Grupi AS-i ja ühispakkujate Age Reklaam OÜ ja ADM Interactive OÜ ning Idea AD AS-i ja Creatum OÜ vastavaks tunnistamine. EAS/EITA kontaktide märkimise nõue. Reklaamiseadus (RKS) § 3 lg 1 ütleb, et reklaami sisu, kujundus ja esitlusviis peavad olema sellised, mis üldsuse tavalise tähelepanu juures tagavad arusaamise, et tegemist on reklaamiga. RKS § 3 lg 2 sätestab, et reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi. 29.06.2010 EAS-i juhatuse otsusega nr 1.1-5.2/10/2947 kinnitati hankedokumendid. Hankedokumendi lisas 2 on toodud näidistöö tehniline kirjeldus. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on näidistöö teatud liiki, laadi vms esindav aineline näide (ese, proovitükk jne); eeskuju; standard. Hankedokumendi lisa 2
2. lõikes on sätestatud, et EAS kutsub Teid käesoleva ideepäringu põhjal esitama oma kohase pakkumuse tööstusmessi European Manufacturing Strategies Summit 2010 (EMS Summit) reklaammaterjali kujunduse ideelahenduse. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tuleb messile kui avalikule üritusele kohaseks lugeda näidistööd, mis vastavad kõlblus- ja eetikanormidele, seadustele, mille koostamisel on arvesse võetud ka pakkuja poolt seatud tingimusi ning hankedokumendi lisa 2 punktis 6 toodud taustainfot. Hankija on viidanud hankedokumendi lisa 2 punktis 5, et messi sõnum peab lähtuma „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsioonist ja ärivaldkonna turundusstrateegiast, mis asub http://tutvustaeestit.eas.ee/et/eesti-braend-ja-kasutusreeglid/visuaalneaadressil identiteet/reklaamtrukise-kuljendamine. Eeltoodud leheküljel on sätestatud reklaamtrükise küljendamise täpsed reeglid. 21.10.2010 EAS-i hindamistabelist nähtub, et üheks hindamisel arvesse võetavaks tingimuseks on olnud ka EAS/EITA kui kontaktosapoole andmete välja toomine, mis aitab kaasa kohesele kontaktivõtmisele ja tõstab usaldusväärsust. Puudused selle punkti osas esinevad DDB Eesti AS-il, The Division AS, Idea AD AS ja Creatum OÜ ühispakkumusel, Tank Grupi AS-l ning Age Reklaam OÜ ja ADM Interactive OÜ ühispakkumusel. Antud juhul on esitatud 5 pakkuja poolt lahendus, kus eraldi EAS/EITA kontakte välja ei ole toodud. Reklaamil on logo „WelcomeToEstonia“, aadressil www.welcometoestonia.com puhul aga selgub, et antud domeen ei kuulu EAS-ile, vaid Aabe Eesti OÜ-le. Reklaami eesmärk oli aga suunata huvilisi Estonian Investment and Trade Agency juurde, antud juhul aga info selle kohta ei tule üheselt välja, küll on aga viide veebilehel, kuid domeen www.investinestonia.com ei ole kaubamärk ega ettevõtte nimi. Tulenevalt eeltoodust 5 pakkuja poolt esitatud näidistööd ei vasta RKS § 3 lg-le 2, seega on 5 pakkuja poolt esitatud pakkumused

§ 47

lg 2 teise lause järgi mittevastavad, kuna esineb sisuline kõrvalekalle hankija poolt näidistööle seatud tingimusest. 14.12.2010 on vaidlustuskomisjon otsuse nr 248-10/119533 punkti 15 2.lõigus asunud seisukohale, mille kohaselt vaidlustaja (Kontuur LB OÜ/Kaebaja) on asunud seisukohale, et nõue esitada näidistöös nimetatud kontaktandmed (EAS/EITA) tuleneb hankija 21.11.2010 hindamistabelist, väär. Nõue tuleneb hankedokumendi lisa 2 p-st 5. 5 Näidistöös valge raami kasutamise nõue. DDB Eesti AS-i ja Tank Grupi AS-i vastavaks tunnistamine. Hankija on toonud hankedokumendi lisas 2 näidistöö tehnilise kirjelduse punktis 4 alapunktis a messil vajaliku reklaammaterjali kujunduse ideelahenduse ühe versiooni. Selle järgi peab reklaammaterjal olema Eestit ja Eesti tööstussektoreid tutvustav jaotusmaterjal, inglise keeles. Tehniline kirjeldus: A4, 4/4 värvi, kahepoolne, ilma voltimise ja stantsita, Galerie Art Silk 150gr või samavärvilisel paberil. Messi peamise jaotusmaterjali ideelahendusest lähtuvad kõik ülejäänud eksponendid. Seega peab eelnevast tulenevalt näidistöö vastama kõigile nõuetele ja sellest peab nähtuma, milline näeb reklaammaterjal välja lõppversioonina. Kontuur LB OÜ on järginud kõiki hankija poolt sätestatud tingimusi täpselt. 21.10.2010 hindamisprotokolli hindamistabelis „Näidistöö vastavus „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsioonile“ on aga kujundusraami puhul tingimusena välja toodud: „Reklaamides (print, outdoor) kasutatakse valget raami. Raam joonistab pinna ümbritsevast välja, aitab visuaali esile tuua ja suurendab erinevate „Tutvusta Eestit“ reklaamide ühtsust, luues selge visuaalse järjepidevuse.“ Mitte ühestki hankija poolt sätestatud tingimusest ei nähtu, et tegemist on print- või outdoor reklaamiga. Seega ei ole hankijal alust nõuda reklaamides valge raami kasutamist. Näidistööd, mille puhul on kasutanud valget raami tuleks

§ 47

lg 2 teise lause puhul tunnistada mittevastavaks, kuna esineb valge raami kasutamise osas sisuline kõrvalekalle. Valget raami kasutatakse teise reklaami liigi puhul. Tulenevalt eeltoodust ei saa hankija tunnistada vastavaks pakkumust, mis on esitatud teise reklaami liigi kohta. Tulenevalt

§ 3

p-st 3 ja § 47 lg-st 2 oleks pidanud pakkuja, kes on oma pakkumuse esitanud hoopis teist liiki reklaamile, millele kehtivad hoopis teistsugused reeglid, kõrvaldama. 5.

1. 09.11.2010 EAS juhatuse otsuse punkt
2. 02.12.2010 esitas kaebaja vaidlustuskomisjonile vaidlustuse nõude täpsustuse, millega palus tunnistada kehtetuks täies ulatuses EAS-i 09.11.2010 juhatuse otsuse punkti 3, milles on toodud vastavaks tunnistatud pakkujate hindamistulemused. 21.10.2010 on EAS-i hindamiskomisjoni poolt koostatud hindamisprotokoll. Kuna kaebaja on esitanud näidistöö, mis vastab kõigile hankija poolt sätestatud tingimustele, tuleks anda kaebajale maksimumpunktid. Seega on hankija näidistöid hinnanud valesti. 09.11.2010 EAS-i juhatuse otsuse punkt 3 on õigusvastane. Õigusvastane on ka 14.12.2010 VAKO otsus nr 248-10/
3. 5.
4. 09.11.2010 EAS-i juhatuse otsuse punkt
5. Vaidlustuse täpsustuses palus kaebaja tunnistada kehtetuks EAS-i juhatuse otsuse punktid 4 ja 5 täies ulatuses. Kaebaja ei loobunud kindlast seisukohast, et hankija otsuse punktid 3, 4 ja 5 tuleks tunnistada kehtetuks vastuolu tõttu riigihangete seadusega. Veel enam ei ole kaebaja kordagi loobunud edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisest.

§ 117

lg-st 1 tulenevalt on pakkujal õigus esitada vaidlustus hankija tegevuse peale, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi.

§ 117

lg 2 p 13 kohaselt võib pakkuja vaidlustada muu hankemenetluse käigus tehtud hankija otsuse, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi. Antud juhul on rikutud kaebaja õigust olla edukas pakkuja 09.11.2010 EAS-i juhatuse otsuse punkti 3 järgi, kuna hankija on hinnanud esitatud pakkumusi valesti.

§ 117

lg 2 p 12 kohaselt võib pakkuja vaidlustada pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. 6 5.

1. 09.11.2010 EAS juhatuse otsuse punkt
2. 09.11.2010 otsus rikub kaebaja õigust sõlmida hankijaga raamleping. Kaebaja leiab, et ka see otsus tuleneb hankija poolt tehtud eelnevate otsuste puhul tehtud vigadest. 5.
3. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et EAS 09.11.2010 otsused pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ja pakkumuste edukaks tunnistamise osas tuli tunnistada kehtetuks tulenevalt asjaoludest, et osa käesolevas kaebuses nimetatud pakkujatest tuli menetlusest kõrvaldada juba enne nende kvalifitseerimist, osa pakkumusi tuli lugeda mittevastavaks, kuna need ei olnud kohased ja edukaks ei saa tunnistada kategooriate alusel, millest ei ole pakkujaid eelnevalt teavitatud. Märkimisväärne on kõnealuse hanke puhul asjaolu, et pakkujate hulgas oli ka hanke tingimused koostanud isik - Tank Grupi AS. Ainult hankija ja nimetatud pakkuja teadsid enne hankemenetluse algust, milliseid kategooriaid hakatakse tegelikult kasutama pakkumuste edukaks tunnistamisel. Kaebuse esitaja on veendunud, et

-s sätestatud eesmärkide saavutamiseks ei ole hankijale lubatav kasutada pakkumuste sisulise hindamise käigus kategooriaid, mis on antud valdkonna ettevõtjate jaoks ilmselgelt tehnilise olemusega ning mis on hankija poolt pakkumuste vastavaks tunnistamisel aktsepteeritud (näiteks kui valge raami puudumist tehnilise tingimusena aktsepteeriti pakkumuse vastavaks tunnistamisel, siis ei saa valge raami puudumist hinnata sisulise puudusena edukaks tunnistamisel). Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et pakkujal kas on või ei ole maksuvõlga hankemenetluse käigus olnud. Pakkuja, kes „kustutab“ oma maksuvõla tagasiulatuvalt maksudeklaratsiooni parandamisega ei või saada eeliseid ei nende pakkujate ees, kel ei ole kunagi maksuvõlgasid olnud ega nende ees, kes maksu tasuvad. Maksude ebaõige deklareerimisega kaasnevaid riske peab kandma pakkuja. 5.

1. Vastustaja leiab ekslikult, et kaebuse esitaja ei ole varasemalt vaidlustanud edukaks tunnistamise otsust. Kõnealuses riigihankes asub edukaks tunnistamise otsus vastustaja 09.11.2010 juhatuse otsuse punktis 4 ning selle on kaebuse esitaja vaidlustanud nii 19.11.2010 vaidlustuses kui ka selle 02.12.2010 täpsustuses. Kaebuse esitaja ei ole menetluse käigus loobunud 02.12.2010 menetlusdokumendis sõnaselgelt väljendatud nõudest tunnistada kehtetuks vastustaja 09.11.2010 otsuse punktid 3, 4 ja 5 (kõik seonduvad pakkumuste edukaks tunnistamisega). Kaebuse esitamisega kohtule ei ole Kontuur LB OÜ kaebuse piire ei laiendanud ega vähendanud. Kuivõrd kaebuse esitamisega kohtule ilmselgelt VAKO otsusega ei nõustuta, ei ole kohane sellele õiguslikes põhjendustes viidata kui asjakohasele teabeallikale. VAKO otsus on asjakohase vaidlust lahendava kohtuvälise organi seisukoht, mis ei ole prima facie alati õige. 5.
2. Kaebuse esitaja ei nõustu näidistöö hindamisel jagatud punktidega põhjusel, et vastustaja võttis alusetult ja üllatuslikult hindamisel arvesse nn valge kujundusraami kasutamiste nõude näidistöö vormistamisel. Näidistöö pidi HD lisa 2 (Näidistöö tehnilised tingimused) punktist 4a nähtuvalt olema jaotusmaterjal. Hindamistabeli reast „Kujundusraam“ nähtub hindamise alusena järgmine: „Reklaamides (print, outdoor) kasutatakse valget raami. Raam joonistab pinna ümbritsevast välja, aitab visuaali esile tuua ja suurendab erinevate "Tutvusta Eestit" reklaamide ühtsust, luues selge visuaalse järjepidevuse“. Eelnimetatud tekst pärineb hindamistabelist nähtuvalt väidetavalt nn brändiraamatust (HD lisa 2 punkt 6a tähenduses „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsioon) - welcome_to_ estonia_brandbook.pdf. Nimetatud teabeallikas paraku ei sisalda valge raami nõuet. Seega 7 juba ainuüksi seetõttu, et vastustaja/hankija on lähtunud hindamisel kategooriast, mida ei oldud ette antud, on kaebuse esitajale vähema koguse punktide andmine õigusvastane. Hindamistabelis viidatud tekst pärineb tegelikkuses vastustaja veebilehe aadressilt (mida hanketingimustes mainitud ei ole): http://tutvustaeestit.eas.ee/et/eesti-braend-jakasutusreeglid/visuaalne-identiteet/kujundusraam. Kaebuse esitaja on seisukohal, et pakkuja ei ole kohustatud omal algatusel otsima võimalikke hindamiskriteeriume. Seega, kui isegi oletada, et valge raami kasutamise nõue tulenes kuidagi hanketingimustest, ei saanud ta kohalduda vastustaja poolt soovitud näidistööle, sest see pidi olema sõnaselgelt jaotusmaterjal, kuid valget raami nõue kohaldub print- ja outdoor reklaamides. Tulenevalt asjaolust, et vastustaja soovis näidistööna saada jaotusmaterjali, ei tekkinud ega pidanudki kaebuse esitajal (pakkujal) tekkima kahtlust, et töö esitamisel peaks lähtuma print- ja outdoorreklaamide kujundamisele esitatavatest nõuetest. Miks mõni muu pakkuja valget raami kasutas (sh kõnealuse hanke HD välja töötanud Tank Grupi AS), ei oma tähtsust. Eelnimetatud reklaamide sisulist erinevust tõendab lisatud ERAL (Eesti Reklaamiagentuuride Liidu) 08.04.2011 seisukoht. Kuna valge raami kriteeriumi ei saanud hindamisel üldse kasutada, siis selle raami olemasolu või puudumine ei mõjuta hindamise lõpptulemust. Sellisel juhul ei oleks Tank Grupi AS maksimumpunktide summas midagi muutunud, kuid ülejäänud kolmele pakkujale tuleb „tagastada“ neilt ära võetud punktid: Kontuur LB OÜ-le ja Idea AD AS/Creatum OÜ-le kummalegi 10 punkti ja DDB Eesti AS-le 5 punkti. Selliselt oleksid maksimumpunktid olnud järgmisel kolmel pakkujal- DDB Eesti AS, Tank Grupi AS ja kaebuse esitajal. Kuna Idea AD AS/Creatum OÜ-l oli 5 punkti vähem tulenevalt probleemidest kujunduslahendusega, siis oleks nemad jäänud selle hindamiskriteeriumi (HD punkt 10.1.2) alusel neljandaks. Hanketingimustes mittesisalduva hindamiskriteeriumi kasutamine on vastustaja otsustus. Tegemist on üllatusliku käitumisega, sest hoolsa käitumise korral pidi hankija aru saama, et soovides näidistööna jaotusmaterjali, et saa ta ette heita asjaolusid, mida erialaselt jaotusmaterjaliga ei seondata.
3. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kaebajalt palub EAS välja mõista oma menetluskulud. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamata, vastuolus kehtiva õigusega ning perspektiivitu. 6.
4. Vaidlustusmenetluse ja VAKO otsuse tulemusena on tuvastatud, et seoses kujundusraami kasutamisega pakkumustes vaidlustas kaebaja pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse põhjendusel, et kui hankedokumentides ei ole esitatud nõuet valgele kujundusraamile, siis pakkumuste hindamisel ei saa seda ka hinnata. Kaebaja kinnitas vaidlustuse läbivaatamisel, et vaidlustab sel põhjendusel pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse. Vaidlustuskomisjon asus oma otsuses seisukohale, et kaebaja põhjendused ei saa käia pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude kohta. Põhjendusel, et hankija on pakkumuste hindamisel hinnanud midagi sellist, mida pole hanke alusdokumentides nõutud, saab vaidlustada pakkumuste edukaks tunnistamise otsust. Kaebaja poolt 11.04.2011 Tallinna Halduskohtule esitatud täiendavate tõendite pinnalt on alust asuda seisukohale, et kaebaja vaidleb mõistete jaotusmaterjal, trükis, print-reklaam ja outoor-reklaam kasutuse ja sisulise tähenduse üle ning leiab, et vastustaja on neid hankemenetluses kasutanud ebaõigesti. Selle põhistamiseks on kaebaja esitanud põhjenduse, mille kohaselt on vastustaja tulenevalt hindamisprotokolli hindamistabelist hinnanud ja andnud kaebaja pakkumusele vähem arv punkte, sest kaebaja ei olnud pakkumuses kasutanud vorminõuet - valget kujundusraami. 8 Vastustaja on siinkohal seisukohal, et eeltoodud kaebuse ja kaebaja esitatud täiendavate tõendite kohaselt vaidleb kaebaja pakkumuste hindamise tulemuse ehk pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse ja selle aluste üle, mida aga kaebaja tegelikult ei ole vaidlustusmenetluses ega kaebuses vaidlustanud. Eeltoodud seisukohale on jõudnud ka Tallinna Halduskohus oma 29.12.2010 kohtumääruses: „Kohus nõustub ka vaidlustuskomisjoni otsuse p-s 16 leituga, et põhjendusel, et hankija on pakkumuste hindamisel hinnanud midagi sellist, mida pole hanke alusdokumentides nõutud, saab vaidlustada pakkumuste edukaks tunnistamise otsust, ei saa aga vaidlustada pakkumuste vastavaks tunnistamise otsust.“ Veelgi enam, üksnes tühistamiskaebuselt üleminekul õigusvastasuse tuvastamise kaebusele ei ole sellisel kujul, millega kaebaja väljub esialgse vaidlustuse ja kaebuse raamidest, kaebuse ulatuse muutmine põhjendatud ja see on vastuolus riigihangete seaduse (

) ja kohtupidamise põhimõtetega. Nimetatud asjaolu toetab ka

-ga kui eriseadusega loodud erimenetluse loogika ning õiguslikud alused hankija tegevuse vaidlustamiseks.

§ 111

lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik vaidlustada hankija tegevuse esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. Seega tuleneb seadusest kohustus vaidlustada hankija tegevus eelnevalt riigihangete vaidlustuskomisjonis, mida käsitletakse kohustusliku kohtueelse menetlusena. 11.04.2011 kaebaja poolt esitatud kaebust ja selle täpsustusi saab käsitleda kui kaebust, mis peab lähtuma vaidlustuse ulatusest. Kaebaja ei ole kaebuses ega kaebuse täpsustuses esitanud ühtegi uut ega täiendavat argumenti vastustaja 09.11.2010 otsuse ega vaidlustusmenetluse tulemusel VAKO otsuses tuvastatud asjaolude ümberlükkamiseks. Kaebuses nimetatud asjaolusid on vaidlustusmenetluses juba käsitletud ning need on loetud põhjendamatuks, mistõttu tuleb põhjendamatuks lugeda ka käesolev kaebaja kaebuse muudatus. Mis puudutab kaebaja poolt kaebusele lisatud Eesti Reklaamiagentuuride Liidu (ERAL) vastust järelpärimisele, siis ei oma see käesolevas vaidluses sisulist tähendust ning see tuleb jätta tähelepanuta. Vastustaja soovib vaid üle rõhutada, et ka ERAL on oma vastuskirjas üheselt väljendanud fakti, et reaalselt eksisteerib palju erinevaid rahvusvahelisi teoreetilisi definitsioone kaebaja rõhuasetusega mõistetest. Seega puudub kaebajal alus tugineda muudele üldistele definitsiooni alternatiividele kui see, mis on hankija nõudmisena esitatud hankedokumentides ja nende lisade tingimustes hankemenetluse raames. 6.2. Kuivõrd vaidlustusmenetluse tulemusel on selgunud ja tuvastatud, et kaebaja on vaidlustusmenetluses vaidlustanud pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse, siis puudub riigihangete protsessiloogikast tulenevalt kaebajal õiguslik alus väita, et pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse tuvastamise tulemusel tekiks kaebajal automaatselt õigus sõlmida vastustajaga hankeleping. Veelgi enam, hankeleping (mis käesoleval juhul on raamleping) sõlmitakse vähemalt kolme eduka pakkumuse esitanud pakkujaga (

§ 70lg 4).

Kõnealune raamleping ei tagaks kaebajale hankijalt sisuliste tellimuste ja raha saamist, vaid annab üksnes võimaluse osaleda koos teiste raamlepingu sõlminud pakkujatega edasistel raamlepingu sisestel konkurssidel. Seega raamleping ei taga kaebajale tulu. Seetõttu on põhjendamatu ka kaebaja väide reaalsest kahju tekkimisest, sest võimalus osaleda raamlepingu konkursil ei ole võrdsustatav konkursivõiduga ega põhilepingu sõlmimisega tulu teenimiseks ning kabeaja reaalse kahju tekkimise käsitlus on sisuliselt põhjendamatu. Seetõttu ei saa isegi teoreetiliselt tuua käesoleva kaebuse rahuldamine kaasa võimalust esitada kahjunõue VAKO-le

§ 117lg 3 alusel, mida kaebaja oma kaebuses väitnud on.

6.3. Kaebaja kaebuses toodud argumentatsioon keskendub kokkuvõttes järgmistele taotlustele: 9

1. a)pakkujate Idea AD AS ja Creatum OÜ kõrvaldamine riigihankemenetlusest enne pakkujate kvalifitseerimist;
2. b)osa pakkumusi tuli lugeda mittevastavaks;
3. c)edukaks ei saa tunnistada hindamiskriteeriumite alusel, millest pakkujaid ei ole eelnevalt teavitatud. Punktis a kirjeldatud kaebaja taotluse põhistamiseks on kaebaja esitanud põhjenduse, mille kohaselt Idea AD AS-il ja Creatum OÜ-l esinesid hankemenetluse kestel maksuvõlad. Kaebaja käsitlus väidetava maksuvõla olemasolu kohta nimetatud ühispakkujate osas puudutab perioodi enne ühispakkujate poolt pakkumuse esitamist, so 25.08.2010 ehk enne riigihanke menetluses osalemist. Hankija on seisukohal, et kaebaja argumendid kõnealuse punkti osas on põhjendamatud ning sisus arusaamatud.

§ 38

lg 1 punkti 4 sõnastusest lähtudes on õige käsitada normi rakendusalasse kuuluvana ajalist perioodi, mille vältel pakkuja või taotleja on hankijaga õigussuhtes läbi hankemenetluses osalemise. Isegi see, kui vaidlustuskomisjon tuvastaks, et pakkuja suhtes esineb

§ 38

lg 1 punktis 4 nimetatud alus, kuid hankija ei ole veel pakkuja kohta hankemenetlusest kõrvaldamise otsust teinud, ei tähenda, et pakkuja kvalifitseerimise otsus või pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus oleksid vastuolus

-ga. Kui maksuvõlg on kustunud võla tekkimise aluse äralangemise tõttu ja Maksu- ja Tolliameti uuem tõend võlga ei näita, tuleb lugeda võlg mitte esinenuks. MTA 03.12.2010 tõendite nr 88.1/66833, 8-8.1/66835, 8-8.1/66836, 8-8.1/66837, 8-8.1/66838 alusel on tõendamist leidnud, et ühispakkujatel IDEA AD AS ja Creatum OÜ puudusid maksuvõlad ka seisuga 24.08.2010 ja 25.08.

1. Punktides b ja c kirjeldatud seisukoha põhistamiseks on kaebaja esitanud põhjendusi, mille kohaselt pakkuja DDB Eesti AS, pakkuja The Division AS, ühispakkujate Idea AD AS ja Creatum OÜ, pakkuja Tank Grupi AS ning ühispakkujate Age Reklaam OÜ ja ADM Interactive OÜ pakkumustega esitatud näidistööd ei sisalda EAS/EITA kontaktandmeid ning logo „WelcomeToEstonia“ kasutamine viitab kaebaja hinnangul www.welcometoestonia.com kodulehele, mille omanikuks ei ole hankija. Kaebaja leiab, et need asjaolud ei vasta reklaamiseaduse § 3 lg 2 ja seega tuleks tunnistada nende pakkujate poolt esitatud pakkumused mitteavastavateks pakkumusteks. Täiendavalt nõuab kaebaja ka hindamistulemuste tühistamist põhjusel, et kuna tema näidistöö vastab kõigile hankedokumentides toodud tingimustele ja peaks hindamisel saama maksimumpunktid vastupidiselt seni lõpparvestuses saavutatud 4.järjekohale. Sellisena on kaebaja meelevaldselt asunud hindamiskomisjoni asemel sisustama hindamiskriteeriumeid ja hindama pakkumusi. Hankija ei nõustu kaebaja seisukohtadega ja leiab, et kaebaja argumendid punktide b-c osas on samuti põhjendamatud. Hankijale jääb arusaamatuks, millest tulenevalt ja millele tuginedes seostab kaebaja logo „WelcomeToEstonia“ interneti koduleheküljega www.welcometoestonia.com. Selle kohta ei ole kaebaja ka ise ühtegi selgitust esitanud. Hankija hinnangul on kõnealune seostamine esiteks meelevaldne ning teiseks ilma igasuguse sisulise loogikata kõnealuste näidistööde kontekstis ja nende vastavuses hankedokumentidele. Lisaks on vaidlustusmenetluse läbivaatamise käigus vaidlustuskomisjon tuvastanud ja kaebajale täiendavalt selgitanud, et pakkumust saab mittevastavaks tunnistada ja tagasi lükata vaid siis, kui see on vastuolus hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustega. See tähendab, et need tingimused peavad olema pakkujatele teada enne pakkumuste esitamist, mitte selguma alles pakkumuste hindamise dokumentidest. Vaidlustuskomisjon ei tuvastanud hanke alusdokumentidest tingimust näidistööle, et selles peavad olema välja toodud 10 kontaktosapoolte andmed. Kuigi hankija on kontaktosapoolte andmete väljatoomist hinnanud hindamiskriteeriumi ”Näidistöö idee sobivus Eesti maine tõstmiseks messil” all, siis ka hankedokumentide punktis 10.
2. toodud hindamiskriteeriumites puudub viide sellele, et näidistöös hinnatakse muu hulgas ka kontaktosapoolte andmete väljatoomist. Mis puudutab viidet hankedokumentide lisa 2 „Näidistöö tehniline kirjeldus” punktidele 5 ja 6, siis neis on toodud nõue, millest messi sõnum peab lähtuma ja taustinfona viited erinevatele veebisaitidele, raamatule ja messi koduleheküljele. Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei tähenda see, et messi sõnum peab lähtuma „Tutvusta Eestit” turunduskontseptsioonist ja ärivaldkonna turundusstrateegiast seda, et näidistöö peaks vastama nimetatud kontseptsioonis ja strateegias toodud tingimustele. Juba viidatud punkti 6 pealkiri (”Taustinfoks”) viitab sellele, et seal ei sisaldu pakkumusele esitatud tingimused, vaid ainult info näidistöö tegemiseks. See, et hankija on kontaktosapoolte andmete olemasolu näidistööde hindamisel hinnanud, ei tähenda veel seda, et pakkumusega koos esitatavale näidistööle on selline tingimus esitatud. Vaidlustuskomisjon nõustub sellega, et näidistöö puhul ei saa rääkida vastuolust reklaamiseadusega, sest esitatud näidistöid ei saa käsitleda reklaamiseaduse mõttes reklaamina. Seega on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuna hanke alusdokumendid ei sätesta nõuet esitada näidistöös EAS/EITA kontaktid, siis ei saa nende andmete puudumine näidistöös olla pakkumuse mittevastavuseks

§ 47mõttes.

Valge kujundusraami osas on vaidlustaja (kaebaja) põhjendus seotud küll pakkumuste hindamisega, kuid vaidlustaja (kaebaja) kinnitas vaidlustuse läbivaatamisel, et vaidlustab sel põhjendusel pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse. Vaidlustuskomisjoni otsuses märgiti, et eespooltoodud põhjendus ei saa käia pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude kohta. Põhjendusel, et hankija on pakkumuste hindamisel hinnanud midagi sellist, mida pole hanke alusdokumentides nõutud, saab vaidlustada pakkumuste edukaks tunnistamise otsust. Käesoleval juhul on vaidlustaja pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse küll vaidlustanud, kuid mitte tulenevalt hankija tegevusest pakkumuste hindamisel, vaid

-ist tulenevast otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest. Vaidlustuskomisjon saab esitatud vaidlustuse lahendamisel lähtuda vaidlustuses esitatud esemest, põhjustest ja taotlusest. Vaidlustuskomisjon ei saa asuda pakkumuste hindamist kontrollima, kuna pakkumuste edukaks tunnistamise otsus pole vaidlustatud põhjendusel, et pakkumusi on

vastaselt hinnatud. Vaidlustaja ei esitanud vaidlustuses ega ka vaidlustuse läbivaatamisel põhjendusi selle kohta, et pakkumuste hindamine on hankija poolt toimunud

vastaselt – vaidlustaja vaid väitis, et valget kujundusraami ei saanud hankija nõuda. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Põhjendatud huvi vaidlustatud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks. 7.1.

§ 129

lg 4 kohaselt pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võib vaidlustaja samas asjas taotleda hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja on oma põhjendatud huvina tühistamistaotluselt õigusvastasuse tuvastamise taotlusele üleminekul märkinud

§ 117lg 3 alusel kahju hüvitamise taotluse esitamise soovi.

Kaebaja leiab, et vaidlustatud õigusvastaste otsuste tõttu jäi ta ilma võimalusest sõlmida raamleping hankijaga, mis oleks talle taganud võimaluse osaleda raamlepingu alusel korraldavatel hangetel ja saada tulu. Kaebaja esialgses kaebuses märgiti kahjuliigina saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 4). 09.09.2011 kohtuistungil (protokoll, tlk 268) täiendas kaebaja põhjendatud huvi, märkides, et kaebaja soovib nõuda ka otsese varalise kahju hüvitamist (pakkumuse ettevalmistamisega 11 seotud kulud ja hankemenetlusest osavõtmise kulud laiemalt). Samuti on tuvastamine vajalik hankelepingu tühiseks tunnistamiseks, millist nõuet ei esitata käesolevas kaebuses. 7.

1. Käesolevas asjas on taotletud ka VAKO otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Iseenesest ei saa välistada kahjunõude esitamist VAKO vastu riigivastutuse seaduse alusel, kuid käesolevas asjas ei ole kaebaja põhjendanud seost vaidlustuskomisjoni otsuse ja väidetava kahju tekkimise vahel. Seega tuleb Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni 14.12.2010 otsuse õigusvastasuse tuvastamise osas jätta taotlus rahuldamata põhjendatud huvi puudumise tõttu. 7.
2. Hankija vaidlustatud otsuste osalise õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvina on aktsepteeritav kaebaja soov esitada otsese varalise kahju hüvitamise nõue. Sellist kahjunõuet ei ole kohtu arvates alust pidada ilmselgelt perspektiivituks, mistõttu on ainuüksi see huvi piisav õigusvastasuse tuvastamise nõude sisulise põhjendatuse hindamiseks. Kui kaebajalt võeti õigusvastaste hankija otsustega võimalus saada raamleping, siis otsene varaline kahju on juba tekkinud ega sõltu järgnevate nn minihangete tulemustest. Ilmselgelt perspektiivitu on hankelepingu tühisuse tuvastamine, mistõttu seda ei saa põhjendatud huvina aktsepteerida.

näeb hankelepingu tühisuse õigusliku tagajärjena ette vaid väga piiratud juhtudel. Kaebaja ei ole välja toonud sellist rikkumist, mis

-i kohaselt võiks kaasa tuua hankelepingu tühisuse. Saamata jäänud tulu hüvitamise soovi põhjendatud huvina aktsepteerimine. Sellise põhjendatud huvi olemasolu kui kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumi hindamisel ei peaks kohus kohtupraktikat arvestades laskuma kahjunõude põhjendatuse hindamisse. Põhjusliku seose olemasolu tuvastamine haldusorgani õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel on kahjunõude põhjendatuse hindamise küsimus. Samas on antud juhul sellise põhjusliku seose tuvastamise võimatus ilmselge, mistõttu kohus ei aktsepteeri seda põhjendatud huvina. Riigihanke raamlepinguta ei ole küll võimalik osaleda selle täitmiseks korraldatavates hangetes, kuid raamleping ise ei garanteeri ühelegi selle osapoolele õigust vähemalt ühte nn minihanget võita ega määratle nendes hangetes eduka pakkuja väljaselgitamise aluseid (hankija diskretsiooniõigust välistavana). 8.

§ 38lg 1 p 4 kohaldamine.

Riikliku maksu võla puudumine ei ole kvalifitseerimise tingimus, seetõttu ei too väidetava võla olemasolu kaasa kvalifitseerimise otsuse p 1.5 õigusvastasust. Tegemist on hankemenetlusest kõrvaldamise alusega, mille esinemisel on keelatud sõlmida hankelepingut ning mis toob kaasa ka edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse vastuolu tõttu

-ga. Hankija edukaks tunnistamise otsus ning otsus sõlmida hankelepingu ühispakkujatega Idea AD AS ja Creatum OÜ ei ole seega õigusvastased väidetava ebaõige kvalifitseerimise tõttu. Samuti ei nõustu kohus väitega, et kõnealusel pakkujal esines maksuvõlg. Menetlusosalistel on vaidlus

§ 38lg 1 p 4 kohaldamise üle.

Kaebaja jäi kohtuistungil esialgsete kirjalike seisukohtade juurde (maksuvõlg, sh arvestusliku intressi võlg pidi puuduma juba enne pakkumuse esitamist) ja märkis, et eelkõige tuleks kontrollida maksuvõla olemasolu siiski pakkumuse esitamisest arvates.

§ 38

lg 1 p 4 sätestab, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud. 12 Lähtudes hanketeatest ja

§ 38lg 1 p 4 sõnastusest, kohaldatakse seda hankemenetluses osaleva pakkuja suhtes.

Pakkujana saab käsitleda isikut, kes on esitanud pakkumuse (

§ 12lg 1).

Kuna kaebaja poolt nimetatud äriühingud esitasid oma ühispakkumuse 25.08.2010, siis juulis väidetav arvestusliku intressi võla olemasolu (kui kõnealuse sätte eesmärgiks pidada maksuvõla puudumise nõuet ja mitte tõlgendada seda grammatiliselt) ei saanud kaasa tuua

§ 38lg 1 p 4 rakendamist.

Hankija lähtus põhjendatult hankemenetluses vaidlusaluse asjaolu hindamisel pakkumustega esitatud teabest ja dokumentidest.

ei sätesta hankijale täiendava jooksva kontrolli kohustust. Ka hilisematest MTA 03.12.2010 tõenditest (tlk 51-53) nähtub maksude- ja maksete võla puudumine seisuga 25.08.2010 (pakkumuse esitamise päeval) ning järgneva asjassepuutuva perioodi osas kinnitab sama kohtumenetluses välja nõutud MTA 05.09.2011 tõend (tlk 248). Kaebaja väide, et 22.11.2010 MTA kirjast (tlk 74) nähtub maksuvõla olemasolu ja hankija oleks pidanud hankelepingu sõlmimisel sellest lähtuma, ei ole põhjendatud, kuna hilisemast (03.12.2010) tõendist nähtub maksude ja maksete võla puudumine. Kohus nõustub jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsuses haldusasjas nr 3-102480 toodud seisukohtadega

§ 38lg 1 p 4 (kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioonis) tõlgendamisel.

Viidatud kohtuotsus ei ole käesolevat asja lahendavale kohtule siduv, mis ei välista siiski toodud seisukohaga nõustumise võimalust. Apellatsioonikohus leidis, et kui hankemenetluse kestel on nt maksuvõlga tuvastav maksuotsus kehtetuks tunnistatud või käibedeklaratsiooni andmete muutmise tulemusel varasemate deklaratsioonide põhjal tekkinud maksukohustus loetud nõuetekohaselt täidetuks või mittetekkinuks, tähendab see, et maksukohustused on nõuetekohaselt täidetud ning hankemenetlusest kõrvaldamiseks alust ei ole. Kui maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseadus näevad maksukohuslasele ette sellised võimalused, pole sellise õiguse kasutamist põhjust käsitleda hankemenetluses lubamatu manipuleerimisena. Hankijal ei ole kehtivast õigusest tulenevalt volitusi selgitada ja hinnata maksukohustuse tekkimise või muutmise asjaolusid. Antud juhul ei ole kaebaja ka nõudnud hankijalt väidetava võlglase hankemenetlusest kõrvaldamist. Kohus leiab, et kaebaja tõlgendusega nõustumine tooks põhjendamatult kaasa

-i vaidlusaluse sätte tõlgendamise isoleerituna teistest asjassepuutuvaid küsimusi reguleerivatest sätetest ja õigusaktidest. Kaebaja oletused, nagu tooks see kaasa makseraskustes pakkujate lubamise hankemenetlusse, riigi ees maksukohustuse täitmise osas distsipliini kadumise ning ohustaks hankelepingu täitmist, ei ole mõistlikult põhjendatud. Kaebajat ei ole sarnastel asjaoludel võrdse kohtlemise põhimõtte vastaselt hankemenetlusest kõrvaldatud. 9. Kontaktosapoolte andmete kajastamine näidistöös ja reklaamiseaduse kohaldatavus.

§ 47

lg 2 kohaselt tuleb lükata hankija pakkumus tagasi, kui see ei vasta HT-s või HD-s esitatud tingimustele. HD lisa 2 punktis 4c on hankija märkinud pakkumuste mittevastavaks tunnistamise alused, milleks on lisas 2, sh punktis 4a ja b toodud tingimuste eiramine. Kohus on seisukohal, et hankija soovis hanke alusdokumentidest ilmselgelt nähtuvalt saada näidistööd, mistõttu ei saa kohaldada reklaamiseadust. Asjaolust, et pakkumuste hindamise tabelis (tlk 59) on ekslikult kasutatud sõna printreklaam või HD lisa 2 (Näidistöö tehniline kirjeldus) punktis 4a sõna jaotusmaterjal ja punktis 4 sõna reklaammaterjal, ei saa järeldada nagu soovinuks hankija saada avalikustamisele kuuluvat reklaammaterjali. Ka asjaolust, et lõplik töö ja vaidlusaluses riigihankes esitatud töö võisid olla peaaegu identsed, ei saa järeldada, et hanke eesmärgiks oli valmis ja avalikustamisele kuuluva reklaamtrükise 13 saamine. Kui kaebajale jäi ebaselgeks, millist tööd hankija soovib, tulnuks selgitusi küsida enne pakkumuse esitamist. Reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 3 (sätestab reklaami määratluse) kohaselt on reklaam avalikustamisele kuuluv teave. Näidistöö (ideelahenduse) puhul ei ole hanke alusdokumentides ette nähtud selle avalikustamist. Hanke alusdokumendid ei sisalda nõuet esitada näidistöös EAS/EITA kontaktid. Hankedokumentide lisa 2 nõudis vaid viidet www.investinestonia.com (domeeninimi) lehele. Puudub vaidlus vastava viite vaidlusalustes töödes sisaldumise üle. Seega puudus alus kaebuses märgitud pakkumuste mittevastavaks lugemiseks

§ 47lg 2 alusel.

10. Valge kujundusraami kasutamine. Vaidlustuskomisjonis vaidlustas kaebaja pakkumuste vastavaks tunnistamise otsust põhjendusel, et hankija on pakkumuste hindamisel hinnanud midagi sellist, mida pole hanke alusdokumentides nõutud. Sellisel põhjendusel vastavaks tunnistamise otsust vaidlustada on asjakohatu, kuna pakkumuste hindamise küsimus on seotud eduka pakkumuse väljavalimisega. Edukaks tunnistamise otsust vaidlustas kaebaja VAKO-s põhjendusel, et see on vastuolus riigihangete seadusega tulenevalt hankija poolt eelnevate otsuste puhul tehtud vigadest. Kohtumenetluses vaidlustab kaebaja pakkumuste edukaks tunnistamise otsust põhjusel, et hinnati hankedokumentidest mittetulenevat tingimust. Samuti leiab kaebaja jätkuvalt, et kuivõrd tegemist oli tehnilise tingimusega, millele ei vastanud tööd, milles kasutati valget kujundusraami, tuli need pakkumused tunnistada mittevastavaks. Kaebaja leiab, et valget kujundusraami ei saanud sellise töö puhul nõuda, kuna tegemist ei ole print- ega outdoor reklaamiga, mille puhul tõepoolest näeb valge kujundusraami kasutamise ette „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsioon. Vaidlustuskomisjoni otsusest nähtub, et pakkumuste edukaks tunnistamise otsust ei ole hinnatud lähtuvalt sellest, kas valge raami puudumist sai ette heita, vaid on käsitletud selle taotluse põhjendusena (lähtudes vaidlustusest ja vaidlustaja selgitusest istungil) väidet, et

-i loogilise järjepidevuse põhimõttest tulenevalt olid eelnevate otsuste õigusvastasuse tõttu õigusvastased ka järgnevad otsused. VAKO otsuses on selgitatud, et kui hankija on pakkumuste hindamisel hinnanud midagi sellist, mida pole hanke alusdokumentides nõutud, saab sellel alusel vaidlustada pakkumuste edukaks tunnistamise otsust, mitte pakkumuste vastavaks tunnistamise otsust. VAKO on kõik esitatud taotlused jätnud rahuldamata st, et rahuldamata jäeti ka taotlus edukaks tunnistamise otsuse (EAS juhatuse 09.11.2010 otsuse p 4) osas. Vastustaja leiab, et kaebaja väljub esialgse vaidlustuse ja kaebuse raamidest, kaebuse ulatuse muutmine ei ole põhjendatud ja see on vastuolus

-i ja kohtupidamise põhimõtetega. Nimetatud asjaolu toetab ka

-ga kui eriseadusega loodud erimenetluse loogika ning õiguslikud alused hankija tegevuse vaidlustamiseks. Kohus nõustub eeltoodud vastustaja põhjendustel seisukohaga, et kohustuslikus kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses lahendatav riigihankevaidlus peab olema sama, st kattuma nii taotluse kui selle aluse osas. Kaebaja on vaidlustanud edukateks pakkumusteks tunnistamise otsust (09.11.2010 EAS juhatuse otsuse p 4) põhjendusel, et see on vastuolus riigihangete seadusega tulenevalt hankija poolt eelnevate otsuste puhul tehtud vigadest. Kaebaja seisukoht

-st ei tulene. Isegi kui eeldada, et sellisel motiivil saaks antud otsust vaidlustada, on kohus eelnevaid otsuseid 14 pidanud õiguspärasteks, mistõttu ei saa sellel põhjendusel pidada õigusvastaseks 09.11.2010 EAS-i juhatuse otsuse p-i

1. Ka juhul, kui kohtu seisukohaga vaidluse eseme osas mitte nõustuda, ei ole kaebaja kohtumenetluses esitatud sisulised väited valge kujundusraami kasutamise osas põhjendatud. Hankija 21.10.2010 hindamisprotokolli hindamistabelist nähtuvalt on näidistöö puhul hinnatud valge kujundusraami kui kujunduselemendi (hindamistabeli esimeses veerus toodud tunnusgrupid) kasutamist ning vähendatud punkte selle kujunduselemendi kasutamata jätmise eest. Kaebaja leiab, et hankija ei saanud valget kujundusraami nõuda ega selle olemasolu hinnata, kuna sellist tingumust hankedokumentidest ei tulenenud (puudus selline tehniline tingimus) ning see ei sisaldu ka hindamiskriteeriumides. HD lisa 2 näidistöö tehnilise kirjelduse p 4 ap-s a on hankija esitanud messil vajaliku reklaammaterjali kujunduse ideelahenduse ühe versiooni - jaotusmaterjal inglise keeles, tehniline kirjeldus A4, 4/4 värvi, kahepoolne ilma voltimise ja stantsita, Galerie Art Silk 150g või samavärvilisel paberil; messi peamine jaotusmaterjal, mille ideelahendusest lähtuvad kõik ülejäänud eksponendid. HD lisa 2 p 5 kohaselt tuli näidistöö tegemisel lähtuda „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsioonist. Taustainfos (lisa 2 p 6) on viited tehtud aadressile tutvustaeestit.eas.ee alamlehele tutvustaeestit.eas.ee/et/eesti-braend-ja-kasutusreeglid/eestibraend/eesti-turunduskontseptsioon. Vastustaja selgituste kohaselt ei tulnud lähtuda reklaamtrükise küljendamise reeglitest, kuna hankija on HD-s (lisa 2 p 4a) nõudnud kaanteta trükist kahepoolsena A4 paberil. Viidatud aadressil toodud reklaamtrükise küljendamise ja powerpointi esitluspõhja kujundamise reeglid on erandid. Lähtuda tuli põhiteemadest, sh kujundusraam. Näidistöö kujundusnõuded on leitavad HD-s viidatud eelnimetatud veebilehelt, mille leidmist kaebajalt kui professionaalilt võib eeldada. Kohus nõustub vastustajaga, et ei ole usutav nagu poleks teave ideelahendusena valmiva töö kujunduselementidest vastava valdkonna professionaalile leitav. Hankedokumentides sisaldub viide allikale. Hankija soovis loovtööd, mille puhul ei ole põhjendatud kujunduselementide täpse loetelu esitamine. Valget raami ei ole antud juhul kasutanud vaid hanke ettevalmistamisel hankijat nõustanud reklaamiagentuur. HD p-st 10.3 nähtuvalt on hindamisaluseks sobivus „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsiooniga. Hankedokumentide ebaselguse, mh terminite (jaotusmaterjal, trükireklaam jm) kasutuse ja tähenduse, üle tulnuks vaielda enne pakkumuste esitamist.
2. HMS § 2 lg 2 põhiseadusega (§ 14, 15) vastuolu tõttu kohaldamata jätmise taotlus. Kaebuse esitaja esitas 09.09.2011 kohtuistungil taotluse, et juhul kui kohus leiab, et VAKO otsus on õiguspärane osas, millega jäeti edukaks tunnistamise otsuse läbivaatamisel käsitlemata valge kujundusraami argument ning vaidlustusmenetluses ei kohaldu HMS § 2 lg-st 2 tulenevalt uurimispõhimõte, tuleks viidatud säte tunnistada vastuolus olevaks Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-ga 14 ja
3. Kohus leiab, et viidatud norm ei ole asjassepuutuv, mistõttu tuleb kaebaja menetluslik taotlus jätta rahuldamata. HMS § 2 lg 2 ei takista selgitamiskohustuse täitmist vaidlustusmenetluses. Kuigi kohus eelnevalt leidis, et VAKO otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks puudub kaebajal 15 põhjendatud huvi, peab kohus seoses esitatud menetlusliku taotlusega võimalikuks selgitada kaebaja väidet vaidlustusmenetluses selgitamiskohustuse täitmise kohta. Kohus nõustub sellega, et kuna tegemist on kohustusliku kohtuvälise vaidluste lahendamise organiga, kes täidab halduskohtuga sarnast funktsiooni, ei saa eitada selgitamiskohustuse olemasolu. Selgitamiskohustuse täitmise ulatuse osas saaks lähtuda kohtupraktikast. Halduskohtu selgitamiskohustus ei tähenda seda, et kohus peaks lisaks eesmärgipäraste taotluste esitamisele tähelepanu juhtimisele nõustama menetlusosalist, keda esindab vandeadvokaat ka kaebuses asjakohaste põhjenduste väljatoomisel. Selgitamiskohustus sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige menetlusosalise õigusalastest teadmistest ja kogemustest vastavas valdkonnas. Arvestades

-st tulenevat vaidlustusmenetluse spetsiifikat (kiire, lihtne, formaliseeritud) ei saa pidada põhjendatuks ka seisukohta nagu ei oleks VAKO seotud vaidlustuse esemega (taotluse ja selle alusega).

1. Kohus leiab, et hankija otsused on vaidlustatud osas õiguspärased. VAKO otsuse vaidlustamiseks puudub kaebajal põhjendatud huvi. Kaebus tuleb HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta tervikuna rahuldamata.
2. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sätte alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulu (õigusabikulu) taotlus tuleb jätta rahuldamata HKMS § 93 lg 5 alusel (vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmine). Vastustaja põhjendus, et töökorralduslike probleemide (peajuristi teenistusest lahkumine) tõttu ei saanud esindust kohtus tagada ilma välist õigusabi kasutamata, ei ole veenev. EAS-i kodulehelt nähtuvalt on personali koosseisus haldusüksuses mitu juristi ja finantsüksuses hankespetsialistid. Kui vastustaja ei ole töökorralduses arvestanud võimalike teenistusest lahkumistega, mistõttu väidetavalt piisava kohtumenetluse kogemusega spetsialist puudus, ei õigusta see vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmist. Antud asjas oli lisaks toimunud kohtuväline vaidlustusmenetlus ning kohtumenetluses olid pooled oma kirjalikud seisukohad juba edastanud. Kristina Maimann Kohtunik 16