← Eesti

3-12-119/51

Obsah (5)§ 30§ 18§ 2§ 13§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2012, Tallinn Haldusasja

) § 30 lg-st 1 tuleneb keeld, mille kohaselt ei saa omanikujärelevalvet teostada sama ehitist projekteerinud või ehitanud isik. OÜ Tõrva Veejõud tunnistas 05.12.2011 otsusega nr 1-3/8 AS Telora-E ja Keskkonnaprojekt OÜ ühispakkumuse mittevastavaks ning tunnistas vastavaks ja edukaks Wesico Project OÜ ja KVVK Tööd OÜ ühispakkumuse. 3. AS Infragate Eesti esitas 15.12.2011 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palus tunnistada kehtetuks hankija otsused, millega AS Infragate Eesti hankemenetlusest kõrvaldati ja tunnistati edukaks ühispakkujate Wesico Project OÜ ja KVVK Tööd OÜ pakkumus. Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas 10.01.2012 otsusega nr 250-11/128310 AS Infragate Eesti vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks OÜ Tõrva Veejõud 02.12.2011 otsuse nr 13/7 AS Infragate Eesti hankemenetlusest kõrvaldamise kohta ning 05.12.2011 otsuse nr 1-3/8 osas, mis puudutas ühispakkujate Wesico Project OÜ ja KVVK Tööd OÜ pakkumuse edukaks tunnistamist. Vaidlustuskomisjon märkis, et jääb oma 06.09.2010 lahendis nr 156-10/119451 toodud seisukoha juurde, et

§ 30lg-st 1 tulenevat keeldu tuleb mõista eelisena teiste pakkujate 2

(20)3-12-119 ees RHS § 38 lg 2 p 4 tähenduses. Seega on hankija otsus AS Infragate Eesti hankemenetlusest kõrvaldamise kohta RHS § 38 lg 2 p-ga 4 kooskõlas juhul, kui vaidlusaluses hankemenetluses sõlmitava hankelepingu alusel tuleb omanikujärelevalvet teostada selliste ehitustööde üle, kus ehitamisel on aluseks AS Infragate Eesti poolt koostatud ehitusprojekt. Seega on oluline, kas AS Infragate Eesti on koostanud eelprojekti ning kas see on olnud ja on jätkuvalt aluseks omanikujärelevalve alla kuuluvate ehitustööde projekteerimise edasistele staadiumitele ja ehitustöödele. AS Valga Vesi ja AS Infragate Eesti (varasema ärinimega AS Eesti Veevärk Konsultatsioon) vahel 31.07.2006 sõlmitud lepingu alusel koostas vaidlustaja kaks dokumenti – rahastamistaotluse ja tehnilise eelprojekti –, kusjuures tehniline eelprojekt koosneb kaardimaterjalist, tellija üldtingimustest ja tellija eritingimustest. Tehnilise eelprojekti valmimise ja üleandmise ajal (2008. a) puudus

-s küll eelprojekti mõiste (see sätestati

§ 18

lg-s 3 alles 01.05.2009), kuid projekteerimise staadiumeid (sh eelprojekti) käsitles Eesti standard EVS 811:2006 „Hoone ehitusprojekt“. Vaidlustuskomisjon nõustus hankijaga, et AS Infragate Eesti poolt 2008. a-l koostatud tehnilisel eelprojektil on eelprojekti tunnused. Tõrva Linnahoolduse Asutus on 01.04.2010 sõlminud AS-ga Infragate Eesti lepingu ühtekuuluvusfondi rahastamistaotluse muutmiseks, kuid sellest ei tulene, et vaidlustaja oleks pidanud koostama eelprojekti (või eelnevalt koostatud eelprojekti muutma). Hankija pole tõendanud, et vaidlustaja andis 01.10.2010 üle eelprojekti (või muudatuse eelprojektis). Hankija ei saa ainuüksi keskkonnaministri 01.07.2009 määruse nr 34 „Meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ tingimused“ (määrus nr 34) alusel pidada AS Infragate Eesti poolt koostatud tööd (teostatavusuuringu muutmine) eelprojektiks. Nõue esitada tehnilised lahendused eelprojekti tasemel, ei tähenda, et vaidlustaja pidi koostama eelprojekti

mõttes. Samuti on tõendamata hankija väide, et SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on hinnanud AS Infragate Eesti poolt 01.10.2010 üle antud eelprojekti nõuetekohasust. AS Infragate Eesti on 31.07.2006 lepingu alusel küll koostanud eelprojekti tunnustele vastava töö, kuid

§ 30

lg-st 1 tuleneva keelu kohaldamiseks puudub alus, kui see ei ole aluseks hilisematel projekteerimis-ehitustöödel. Hankija on leidnud, et vaidlustaja koostatud tehniline eelprojekt oli aluseks kolmes hankemenetlustes (viitenumbritega 116174, 116189 ja 116190), milles tuli koostada põhiprojekt ja tööprojekt ning järelikult pidi eelprojekt olema juba olemas. Vaidlustuskomisjon leidis, et kuna majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 67) § 5 lg-st 1 tulenevalt ei ole eelprojekti koostamine kohustuslik projekteerimise staadium, siis ei kinnita põhiprojekti ja tööprojekti koostamise nõue eelprojekti olemasolu. Osutatud hankemenetlustes on hanke tehnilises kirjelduses „Tellija tingimused“ (osa III) viidatud üksnes ühele osale AS Infragate Eesti koostatud tehnilisest eelprojektist (puuduvad viited eelprojekti koosseisus olevale kaardimaterjalile ja tellija üldtingimustele). Kuna pole tõendatud, et eelprojekt oleks olnud tervikuna (kaardimaterjal, tellija üldtingimused ja tellija eritingimused) aluseks edasisel projekteerimisel ja ehitamisel, samuti pole käesoleva hanke alusdokumentides viidet, et järgnevates hankemenetlustes on aluseks AS Infragate Eesti koostatud tehniline eelprojekt, siis ei ole hankija poolt läbiviidud hankemenetlustes AS Infragate Eesti poolt koostatud eelprojekti tunnustele vastavat dokumenti käsitletud eelprojektina, mistõttu tuleb vaidlustus rahuldada ja tunnistada hankija otsused kehtetuks. Vaidlustuskomisjon viitas samas täiendavalt, et kui OÜ Tõrva Veejõud on seisukohal, et AS-l Infragate Eesti on ühtekuuluvusfondi rahastamistaotluste ja tehnilise eelprojekti koostamisest tulenevalt eelised teiste pakkujate ees, võib hankija RHS § 38 lg 2 p 4 alusel siiski teha kaalutusotsuse vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamiseks. 3

(20)3-12-119
  1. OÜ Tõrva Veejõud esitas 17.01.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.01.2012 otsuse tühistamiseks. AS Infragate Eesti taotluse alusel keelas Tallinna Halduskohus 23.01.2012 määrusega esialgse õiguskaitse korras riigihankes viitenumbriga 128310 hankelepingu sõlmimise esialgu kuni 21.02.
  2. Kuna määrust ei vaidlustatud, on esialgse õiguskaitse abinõu HKMS § 252 lg 4 kohaselt pikenenud kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni. AS Valga Vesi ja AS Infragate Eesti vahel 31.07.2006 sõlmitud lepingu üheks eesmärgiks oli eelprojektide koostamine, AS Infragate Eesti on senitehtud tööd ka ise käsitlenud eelprojektina, kooskõlastades selle vastavate ametkondade ja puudutatud maaomanikega. AS Infragate Eesti töö on olnud osaks kõikides järgnevates hangetes (sh käesolevas), olles seni allkirjastatud hankelepingute lahutamatu osa, mis on võetud aluseks järgmiste etappide projekteerimisel. Ükski järgmise etapi projekteerijatest ei ole esitanud pretensiooni, et vastav töö ei oleks eelprojektina kasutatav. Seega ei ole tegemist eskiisidega ning AS Infragate Eesti suhtes eksisteerib

§ 30lg-s 1 sätestatud keeld omanikujärelevalve teostamiseks.

Vaidlustuskomisjon rahuldas vaidlustuse ebaõigesti ja vastav otsus tuleb tühistada. Samas tuvastas vaidlustuskomisjon õigesti, et AS Infragate Eesti poolt tehtu ei ole eskiis, vaid eelprojekt. Keskkonnainvesteeringute Keskuse positiivse rahastamisotsuse eelduseks oli eelprojekti olemasolu. Finants-majandusanalüüsi koostamise eelduseks oli samuti vähemalt eelprojekti olemasolu, mida kinnitab määruse nr 67 § 10 lg 3. AS Infragate Eesti töö on samuti olnud aluseks omanikujärelevalve alla kuuluvate ehitustööde projekteerimisele edasistes staadiumites ja sellest tulenevalt ka ehitustöödele. Vaidlustuskomisjoni põhjendused selle kohta, et eelprojekti ei pidanud projekteerimistöödel aluseks võtma, on ainetud ja ebaloogilised ning vastuolus faktidega. Kui eelprojekt on koostatud, siis puudub põhjus, miks peaks tellija kulutama täiendavalt vahendeid sama töö uuesti tegemiseks põhiprojekti raames, arvestades eriti käesoleva projekti mahtu. Olukorras, kus hankija on tellinud eelprojekti, lisanud selle kõigi järgnevate projekteerimisstaadiumite hankedokumentide juurde ning nimetanud vastavaid dokumente konkreetsete hangete lisadena kui tellija tingimusi, tuli konkreetsest eelprojektist ka põhiprojekti koostamisel lähtuda. Seega ei saa olla kahtlust, et

§ 30

lg-s 1 sisalduv keeld kohaldub antud juhul ka AS Infragate Eesti suhtes ning hankijal puudus võimalus jätta ta RHS § 41 lg 3 järgi hankemenetlusest kõrvaldamata. 5. AS Infragate Eesti palus kirjalikus vastuses jätta OÜ Tõrva Veejõud kaebus rahuldamata.

§ 30

lg-s 1 sätestatud omanikujärelevalve teostamise keelu kohaldamiseks puudub alus, kuna AS Infragate Eesti ei ole koostanud objektidele, mille üle riigihanke tulemusel omanikujärelevalvet teostama hakatakse, eelprojekti

ja selle alusel antud õigusaktide mõistes ning tema poolt koostatud dokumendid ei ole olnud siduvaks aluseks varasematele projekteerimis-ehitustööde töövõtjatele ega saa seda olla ka tulevaste jaoks. Dokumendi pealkiri ega nimetus ei ole

§ 30lg 1 kohaldamiseks määrav.

Kuna „eelprojekti“ koostamise ajal 2006–2008 puudusid õigusaktides seda reguleerivad sätted, puudus koostajal alus vaielda vastu AS Valga Vesi poolt dokumendile antud nimetusele. Omanikujärelevalve teostamise keeld piirab projekteerija tegevust oluliselt ning selle kohaldamise eelduseks on üksnes kõigile õigusaktides sätestatud tingimustele vastava eelprojekti koostamine omanikujärelevalve objektiks olevale ehitisele ning selle eelprojekti tervikuna kasutamine siduva alusena järgnevates projekteerimisetappides. Üheks ehitusprojekti tingimuseks on alati olnud see, et ehitusprojektile peab olema võimalik väljastada ehitusluba. Määruse nr 67 § 16 kohaselt peab ka eelprojektile olema võimalik väljastada ehitusluba. See nähtub ka standardi EVS 865-1:2006 p-st 3.3. Vaidlust ei ole olnud selles, et AS Infragate Eesti koostatud dokumendile ei oleks olnud võimalik ehitusluba väljastada. Muu hulgas kinnitab seda asjaolu, et Tõrva Linnavolikogu 26.06.2007 määruse nr 4

(20)3-12-119 14 „Tõrva linna ehitusmäärus“ § 27 lg 2 p 2 kohaselt peab ehitusloa aluseks olev eelprojekt olema koostatud mõõtkavas 1:500, kuid vaidlusalused joonised olid mõõtkavas 1:2000. Seega oli AS-lt Infragate Eesti tellitud töö tunduvalt üldisem ning joonised sarnased pigem eskiisile kui eelprojektile. Sellest tulenevalt puudub alus

§ 30lg-s 1 sätestatud piirangu kohaldamiseks.

Riigihangete viitenumbritega 116174, 116189 ja 116190 hankedokumentidest nähtuvalt ei ole AS Infragate Eesti poolt koostatud „eelprojekt“ olnud siduvaks aluseks varasematel projekteerimis-ehitustöödel. Kõigi hankedokumentide (HD) osas III „Tellija tingimused“ on öeldud, et tellija tingimuste lisaks on AS Infragate Eesti koostatud dokument „Valga maakonna veemajandusprojekti 2003/EE/16/P/PA/012 Tõrva linna Tellija eritingimused“ ja teostusmõõdistuste andmetabel. Seejuures on rõhutatud, et tellija tingimused on ülimuslikud teiste dokumentide ees (HD osa III p 13.5). AS Infragate Eesti poolt koostatud „eelprojekti“ on hilisematel projekteerimis-ehitustööde hangetel kasutatud üksnes informatiivsena. Mingi dokumendiga arvestamise kohustus ei tähenda, et see dokument oleks projekteerimisel siduvaks aluseks. HD-s oli selgesõnaliselt öeldud, et pakkuja võib kasutada joonistel näidatud lahendusi, kuid võib välja pakkuda ka omapoolseid lahendusi, samuti osutati, et töömahud on informatiivsed ning ka torustike pikkused ja asukohad, samuti ehitiste ja rajatiste asukohad üksnes orienteeruvad. 6. Kolmandad isikud OÜ Wesico Project ja OÜ KVVK Tööd (ühispakkujad) palusid vaidlustuskomisjoni 10.01.2012 otsuse tühistada, toetades hankija seisukohti.

§ 2

lg 5 ja § 18 lg 3 kohaselt on ehitusprojektina käsitatavad nii eelprojekt, põhiprojekt kui ka tööprojekt. Seejuures kõiki staadiume hõlmavas detailsusastmes koostatava ehitusprojekti puhul ei lakka eelprojekt ka pärast põhi- ja tööprojekti valmimist olemast projekteerimise tulemus. AS Infragate Eesti asuks sisuliselt teostama järelevalvet iseenda töö üle, mis on

§-st 30 tulenevalt keelatud.

  1. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.02.2012 otsusega OÜ Tõrva Veejõud kaebuse ja tühistas riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.01.2012 otsuse nr 250-11/
  2. Lisaks mõistis halduskohus OÜ Tõrva Veejõud kasuks AS-lt Infragate Eesti välja menetluskulud kokku 3439,11 €. Hankija 02.12.2011 otsus nr 1-3/7 AS Infragate Eesti hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on antud eelkõige RHS § 38 lg 2 p 4 alusel, kuid täiendavalt on lähtutud ka RHS § 41 lg-st 3 ning

§ 30

lg-st 1 ja ehitusprojekti mõistet sisustavatest sätetest (

§-d 2, 18, 50). Vaidlusaluse riigihanke puhul oli tegemist omanikujärelevalve teenuse osutamisega, mistõttu oli

§ 30lg-st 1 tuleneva piirangu küsimus oluline.

Riigihangete vaidlustuskomisjon on vaidlustatud otsuses viidanud oma 06.09.2010 lahendi nr 156-10/119451 p-s 12 sisalduvale seisukohale, et ehitusseadusest tulenevat keeldu, mis välistab ehitist projekteerinud isiku osalemise sama ehitise omanikujärelevalve teenuse tellimise hankemenetluses, tuleb mõista eelisena teiste pakkujate ees RHS § 38 lg 2 p 4 tähenduses, kus pakkuja on hankijaga seotud omanikujärelevalve esemeks oleva ehitise projekteerimise kaudu. Kohus nõustub nimetatud seisukohaga ja see on kooskõlas ka piirangu eesmärgiga. RHS § 38 lg 2 p 4 sõnastuse erineva tõlgendamise võimalustest olenemata keelab

§ 30

lg 1 ehitist projekteerinud isiku osalemise omanikujärelevalve teostamisel küllaltki selgelt ning sellist keeldu peab olema võimalik arvestada ka nõuetele mittevastava pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel. Ehitusprojekti staadiume ei olnud õigusaktides eristatud enne 01.05.2009 jõustunud

§ 18

redaktsiooni kehtestamist, kuid neid eristati asjaomases standardis (EVS 811:2006). Vaidlustuskomisjon nõustus otsuse p-s 10 hankijaga, et AS Infragate Eesti 2008. a tööl on eelprojekti tunnused, kuid leidis samas, et tõendatud ei ole AS Infragate Eesti poolt koostatud eelprojekti tunnustele vastava dokumendi käsitlemine hankemenetluses eelprojektina. 5

(20)3-12-119 Vaidlustuskomisjoni otsus on selles osas mõnevõrra vastuoluline, sest kui juba vähemalt ühele osale nimetatud dokumendist on HD-s viidatud, ei saa enam järeldada, et eelprojekt või eskiis ei olnud HD osaks. RHS § 31 lg-s 2 ei ole antud ammendavat loetelu sellest, milline teave peab hankedokumentides sisalduma. Seega tuleb viidatud projektdokumentatsiooni vaadelda ühtlasi ka HD koostisosana. Kuna ekslik on seisukoht, et AS Infragate Eesti poolt koostatud projektdokumentatsioon ei kuulunud hankedokumentide hulka, tuleb vaidlustuskomisjoni vastavasisulistel kaalutlustel põhinev otsus tühistada. Asjaolu, kas projektdokumentatsiooni nimetada selle mahtu ja täpsust arvestades eskiisiks või eelprojektiks või eelprojekti tunnustega tööks, ei ole määrav, sest

§ 30

lg 1 kohaselt ei või omanikujärelevalvet teostada isik, kes on sama ehitist projekteerinud (s.o eesmärk välistada järelevalve teostamine iseenda varasema tegevuse üle). AS Infragate Eesti varasema osaluse üle käesoleval juhul vaidlust olla ei saa. OÜ Tõrva Veejõud palus hüvitada õigusabikulud 4095 € ja riigilõivu 639,11 €. AS Infragate Eesti palus jätta õigusabikulud välja mõistmata, sest sisuliselt on hankija haldusorganiks, või neid vähendada, mõistes välja üksnes kuni 1200 €. OÜ Tõrva Veejõud kui suhteliselt väikese töötajaskonnaga äriühing ei ole võrreldav klassikalise haldusorganiga, kes peaks olema võimeline ennast üldjuhul kohtus ise esindama ning kelle menetluskulud tuleks seetõttu jätta välja mõistmata. Arvestada tuleb ka seda, et vaidlustuskomisjoni poole pöördus AS Infragate Eesti, mis tähendab, et vaidlus ei käivitunud hankija initsiatiivil ja esindaja kasutamist ei saa hankijale otseselt ette heita. Kulude kantuse üle vaidlus puudub. Haldusasja mahtu ja keerukust arvestades peab kohus põhjendatuks mõista AS-lt Infragate Eesti OÜ Tõrva Veejõud kasuks välja 3439,11 € (sh riigilõiv). Väljamõistetava summa suurusjärk on võrreldav AS Infragate Eesti enda õigusabikuludega käesolevas asjas (2700 €) ning ka keskmise maksuvaidlusega (vt nt Riigikohtu 04.12.2009 otsus nr 3-3-1-75-09; 01.06.2011 otsus nr 3-3-1-20-11; 20.10.2011 otsus nr 3-3-1-54-11). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. AS Infragate Eesti palub apellatsioonkaebuses (ja ringkonnakohtule 13.04.2012 esitatud täiendavates seisukohtades) halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Tõrva Veejõud kaebus rahuldamata. Halduskohus on RHS § 38 lg 2 p 4 kohaldanud ebaõigesti. RHS § 38 sätestab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise alused ammendavalt ning säte puudutab üksnes hankemenetlust.

§ 30

lg-s 1 sätestatud omanikujärelevalve teostamise keeld ei ole kuidagi seotud hankemenetluses osalemisega, vaid hankelepingu täitmisega. RHS § 38 lg 2 p 4 puhul on kumulatiivseks lisatingimuseks, et pakkujale peab olema saanud teatavaks info, mis annab talle hankemenetluses eelise teiste pakkujate ees. Kui selline eelis puudub, ei ole pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks alust. Vaidlustuskomisjon ega halduskohus ei ole tuvastatud, et apellandi ja hankija väidetava seose tõttu oleks AS-le Infragate Eesti saanud teatavaks mingi eelist andev info. Seetõttu ei ole normi rakendamiseks vajalik faktiline koosseis täidetud ja apellant kõrvaldati RHS § 38 lg 2 p 4 alusel hankemenetlusest õigusvastaselt. Täiendavate kõrvaldamise aluste ettenägemine või omavoliline laiendamine ei ole lubatud. Euroopa Kohtu lahenditele nr T-345/03, C-21/03 ja C-34/03 tugineva Rahandusministeeriumi selgituse kohaselt on õigusvastane kõrvaldada pakkujat automaatselt hankemenetlusest pelgalt hankijaga varasemalt koostöö tegemise tõttu, andmata isikule võimalust tõendada, et ta ei ole koostöö käigus omandanud infot, mis annaks talle riigihankel konkurentsieelise.

§ 30

lg-s 1 sätestatud piirangut ei saa realiseerida RHS § 38 lg 2 p 4 alusel, vaid selline erinõue tulnuks RHS § 41 lg 3 kohaselt sätestada hanketeates pakkuja kvalifitseerimistingimusena. Antud juhul hanketeates sellist erinõuet märgitud ei olnud. Seega isegi juhul, kui apellandi suhtes kohalduks

§ 30lg-s 1 6

(20)3-12-119 sätestatud piirang, puuduks hankijal õiguslik alus tema hankemenetlusest kõrvaldamiseks või kvalifitseerimata jätmiseks. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud ka

§ 30lg-t 1.

Nimetatud sättest tuleneva kitsenduse kohaldamine saab olla põhjendatud vaid juhul, kui omanikujärelevalve teostaja on koostanud varem samale ehitisele ehitusprojekti

§ 18

mõttes ja koostatud eelprojekt on tervikuna olnud siduvaks aluseks järgnevatele projekteerimistöödele. Isegi kui

§ 30

lg-st 1 tulenev piirang saaks olla aluseks pakkuja kõrvaldamiseks RHS § 38 lg 2 p 4 järgi, oleks kõrvaldamine antud juhul siiski õigusvastane, sest AS Infragate Eesti ei ole varasemalt koostanud omanikujärelevalve objektiks olevatele ehitistele eelprojekte

tähenduses ja AS Infragate Eesti poolt koostatud „eelprojekt“ ei olnud siduvaks aluseks varasematele projekteerimis-ehitustöödele, vaid üksnes informatsiooniks, sest projekteerijad said pakkuda välja ka omapoolseid lahendusi. Määruse nr 67 § 5 lg-st 3 tulenevalt on üheks eelprojekti tingimuseks selle siduvus järgnevates etappides. Dokumenti, mis ei ole siduvaks aluseks järgneval projekteerimisel, ei saa käsitada eelprojektina.

§ 30

lg-s 1 sätestatud piirangu kohaldamiseks ei piisa sellest, kui isik on varasemalt teostanud mingis osas projekteerimistöid, kuid ei ole koostanud ehitusprojekti. Asjas ei ole tuvastatud, et AS Infragate Eesti poolt koostatud dokumendid vastasid ehitusprojekti nõuetele. Hankija ega kolmas isik ei ole ümber lükanud vaidlusaluses „eelprojektis“ puuduste olemasolu ega tõendanud selle nõuetekohasust. AS Infragate Eesti varasema töö „eelprojektiks“ nimetamine tulenes tellija tegevusest, mida apellant ei pidanud tol hetkel määravaks. AS Infragate Eesti täitis lepingu nr 418-06 vastavalt tellija nõuetele, pidamata vajalikuks vaielda tellijaga selle sõnastuse üle. Kuivõrd nõuded eelprojektile kehtestati alles 17.09.2010 määrusega nr 67 ja puudus ka

§ 30

lg-s 1 sisalduv piirang, ei saanud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus hinnata dokumentide vastavust eelprojektile esitatavatele nõuetele. Dokumendi vastavust õigusaktides sätestatud tingimustele tuleb hinnata selle sisu, mitte pealkirja järgi. Riigihanke tulemusena hakatakse omanikujärelevalvet teostama alles koostama hakatava projekti ja selle alusel teostatavate ehitustööde üle, mitte AS Infragate Eesti poolt 2008. või 2010. aastal koostatud väidetava „eelprojekti“ üle, mistõttu ei ole

§ 30lg 1 sätestatud piirangu kohaldamine põhjendatud.

Apellant ei ole koostanud Tõrva linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustöödele siduvaks aluseks olevat eelprojekti

mõttes. AS-ga Valga Vesi 31.07.2006 sõlmitud lepingu nr 418-06 alusel koostatud dokumente tuleb nende üldisuse tõttu käsitada eskiisina ning neid ei saa lugeda eelprojektiks

§ 2lg-te 4 ja 5 ning määruse nr 67 §-de 10 ja 16 mõttes.

Hankija ei ole tõendanud, et eskiis vastaks määruse nr 67 §-s 10 toodud eelprojekti nõuetele. Eskiisil puuduvad andmed side- ja elektrikaablite asukohtade kohta. Seega ei hõlmanud eskiis eelprojekti jaoks nõutavaid geodeetilisi uuringuid ega ka kõiki vajalikke geoloogilisi uuringuid. AS Infragate Eesti

  1. a-l koostatud eskiisi ei saa edasiseks projekteerimistööks enam kasutada, kuna selle aluseks olnud uuringud teostati
  2. a-l ja on tänaseks aegunud. Seetõttu ei ole vaidlusalune eskiis enam ajakohane ja seda ei saa edasistes projekteerimisetappides kasutada, veel vähem saaks see olla projekteerijale siduvaks aluseks. Järgmisele projekteerimis-ehitustööde teostajale peab olema siduvaks aluseks kogu varasem eelprojekt, mitte üksnes (mitteaegunud) osa sellest. Kui apellandi koostatud „eelprojekt“ ei ole siduvaks aluseks järgnevatel projekteerimistöödel, ei saa tekkida ka huvide konflikti. Koostatud eskiisil puudus ka mistahes arhitektuurne lahendus (arhitektuurse osa joonised olid kohustuslikud tulenevalt majandusja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“ §-st 3 ja määruse nr 67 § 10 lg-st 4) ja hoonete rajamise tehnoloogiline kirjeldus (veetöötlusjaamade, puhastite ja pumplate hooned), samuti ei olnud käsitletud piiranguid, teeninduskujasid, transpordikoridoride paiknemist ega muid spetsiifilisi 7

(20)3-12-119 nõudeid. Eskiis ei vasta eelprojekti nõuetele, sest ei sisalda piisavat informatsiooni ehitusloa väljastamiseks, kommunikatsioonivaldajatelt kooskõlastuste saamiseks ja järgnevateks projekteerimise staadiumiteks. Eskiisi joonistel kasutatud mõõtkava 1:2000 ei vasta Tõrva linna ehitusmääruse § 27 lg 2 p-dele 2 ja
  1. Tõrva Linnavalitsuse 10.02.2012 kiri nr 9-1/103 ei tõenda eskiisi vastavust eelprojekti nõuetele ning tegemist ei ole ka objektiivse tõendiga, sest Tõrva linn on OÜ Tõrva Veejõud ainuomanik. Tellija üldtingimuste kohaselt oli tulevase projekteerimis-ehitustöövõtja, mitte AS Infragate Eesti ülesanne koostada ehitusloa väljastamise aluseks olevatele nõuetele vastav ehitusprojekt ja selle joonised. Tõrva Linnahoolduse Asutuse ja AS Infragate Eesti vahel 01.04.2010 sõlmitud lepingust nr 61.1/7 ei tulene, et apellant oleks pidanud koostama eelprojekti (või muutma eelnevalt koostatud eelprojekti). Selle lepingu alusel üleantud dokumentatsiooni näol on tegemist
  2. a-l koostatutega vähemalt sama üldisel tasemel joonistega, osa jooniseid on isegi mõõtkavas 1:5000 ja 1:
  3. Tähtsust ei oma, et määruse nr 34 § 12 lg 6 p-s 1 viidatud lisa 2 kohaselt peab eelistatud alternatiivi tehniline lahendus olema esitatud eelprojekti tasemel. Õigusaktides sellel ajal eelprojektile esitatavad nõuded puudusid. Kohtumenetluses on hankija hakanud tuginema ka RHS § 38 lg 2 p-s 4 toodud esimesele alternatiivile, väites, et „eelprojekt“ on käesoleva omanikujärelevalve riigihanke hankedokumentide osaks. Vaidlustuskomisjon ega halduskohus ei tuvastanud, et AS Infragate Eesti koostatud „eelprojekt“ oleks olnud täies mahus hankedokumentide osaks ja siduvaks aluseks
  4. aastal läbiviidud projekteerimis-ehitustööde riigihangetes viitenumbritega 116174, 116189 ja
  5. Seega ei ole kohus tuvastanud võimaliku huvide konflikti olemasolu. Viidatud riigihangete HD osas III „Tellija tingimused“ on märgitud, et tellija tingimuste lisaks on AS Infragate Eesti koostatud dokument „Valga maakonna veemajandusprojekti 2003/EE/16/P/PA/012 Tõrva linna Tellija eritingimused“ ja teostusmõõdistuste andmetabel. Seejuures on rõhutatud tellija tingimuste ülimuslikkust. AS Infragate Eesti koostatud „eelprojekt“ ei ole olnud siduvaks aluseks projekteerimisehitustööde hangetel, vaid mõeldud üksnes informatiivsena. AS Infragate Eesti poolt koostatud töö 418-06 ei olnud kogumahus siduv lähtealus ja eelprojekt AS-le K&H (pankrotis) edasiste projekteerimistööde teostamisel. Ühestki õigusaktist ei tulene, et põhiprojekti saaks koostada üksnes eelprojekti alusel ning eelprojekt oleks põhiprojekti koostamise eelduseks. Hankija tugines alles halduskohtu istungil sellele, et AS Infragate Eesti koostatud „eelprojekt“ on käesoleva omanikujärelevalve riigihanke nr 128310 hankedokumentide osaks (HD osa III p 1.5, lepingu tingimuste lisa A). Lepingu tingimuste lisa A ei saa tõendada, et AS Infragate Eesti poolt koostatud „eelprojekt“ oli hankedokumentide osaks varasematel projekteerimisehitustööde riigihangetel. Nimetatud lisa ei tõenda sedagi, et vaidlusalune „eelprojekt“ oleks osa käesoleva riigihanke hankedokumentidest. Lisa A p-s 1.5 on loetletud dokumendid, mille hankija annab hankelepingu täitmisel üle edukale pakkujale, kellega sõlmitakse hankeleping. Tegemist ei ole seega HD osaga, vaid hankelepingu täitmiseks kasutada antavate dokumentidega, mis väljastatakse hanke võitjale. Nimetatud dokumente ei ole avaldatud riigihangete registris ega edastatud pakkujatele, mistõttu ei ole tegemist HD osaga. Hankedokumendid on üksnes need hanke alusdokumendid, mis antakse kõigile huvitatud isikutele hankes osalemiseks. See, kui hankija võimaldab konkreetsel pakkujal teatud dokumentidega eraldi tutvuda, ei muuda neid hankedokumentideks. Kuna HD osa III p-s 1.5 loetletud dokumendid ei ole HD osaks, ei saa väita, et AS Infragate Eesti oleks osalenud HD koostamisel. Halduskohus on ebaõigesti järeldanud, et apellandi koostatud „eelprojekt“ on käesoleva riigihanke hankedokumentide osaks. 8
(20)3-12-119 Halduskohus võrdsustas menetluskulude väljamõistmisel hankija küll õigesti haldusorganiga, kuid hankija menetluskulude apellandilt väljamõistmisega on halduskohus muutnud varasemat praktikat, mille järgi mõistetakse haldusvälise õigusabiteenuse kasutamise kulud välja üksnes juhul, kui kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Hankija töötajate arv ei oma asjas tähtsust, vaid oluline on see, et hankijaks on avalikes huvides tegutsev isik, kes on täielikult linna omandis ja täidab avalikke ülesandeid. OÜ Tõrva Veejõud on viinud peale käesoleva läbi veel 11 valdavalt ehitusalast riigihanget, mistõttu ei välju vaidlus hankija tegevuse raamidest ja välise õigusabi kasutamine ei olnud möödapääsmatu. Alternatiivselt palub apellant väljamõistetavate menetluskulude suurust vähendada ja mõistlikuks võib pidada summat ca 1000 €, lisaks riigilõiv.
  1. OÜ Tõrva Veejõud vaidleb kirjalikus vastuses (ja ringkonnakohtule 17.04.2012 esitatud täiendavates seisukohtades) apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kümme Valga maakonna kohaliku omavalitsuse üksust (sh Tõrva linn) soovisid
  2. aastal viia ühiselt ellu Valgamaa veemajandusprojekti, viimaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemid vastavusse Euroopa Liidu (EL) direktiivide ja Eesti õigusaktidega. Omavalitsuste huve esindav AS Valga Vesi sõlmis 31.07.2006 AS-ga Eesti Veevärk Konsultatsioon (praegune ärinimi AS Infragate Eesti) lepingu, mille objektiks oli konsultandi teenuste osutamine vastavalt EL ühtekuuluvusfondi toetusprojektile „Tehniline abi Valgamaa veemajanduse ühtekuuluvusfondi projektitaotluse koostamine“. Lepingu koosseisu kuulus ka tehniline ülesanne, mille tulemusena pidid valmima ehitiste tehnilised eelprojektid. AS Infragate Eesti eelprojekti staadiumile vastavast tööst pidi saama kõigi teiste projektide alus, millest teised projektid pidid lähtuma. Ka AS Infragate Eesti ise on 30.10.2006 projektitaotluste koostamise algaruandes märkinud ja mõistnud, et üheks projekti peamiseks väljundiks on eelprojekt koos vastavate uuringute ja joonistega. Lepingu täitmise tulemusena valmis 22.07.2008 Tõrva linna EL ühtekuuluvusfondi toetuse taotlus (nn ÜF 1), mis sisaldab muu hulgas teostatavusuuringut koos tehnilise eelprojektiga, milles on kirjeldatud tellija üldtingimused projekteerimiseks ja ehitustööde läbiviimiseks (126 lehel) ning tellija eritingimused (44 lehel) koos ametkondade ja kinnistuomanike kooskõlastustega, lisaks asendiplaanid. AS Infragate Eesti on seni pidanud ka ise oma valminud tööd eelprojektiks ning samale on viidatud Valgamaa veemajanduse ühtekuuluvusfondi projektitaotluse koostamise 22.09.2008 lõplikus arenguaruandes, kus märgiti, et eelprojekti alusel saab läbi viia projekteerimis-ehitustööde hanked. Esialgne projekt oli Tõrva linna omaosaluse mahu piiratust arvestades võimalik ellu viia üksnes osaliselt. Ehitushindade langemisest tulenevalt oli hiljem võimalik koostada täiendavate tööde projekt (nn ÜF 2), mille koostas 01.04.2010 sõlmitud lepingu alusel samuti AS Infragate Eesti. Vastav töö valmis 01.10.2010 ning hõlmas kogu Tõrva linna ja lisaks ka Helme valla haldusterritooriumil asuva Pokardi asumi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamist. Toetustaotluse alusel tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastamisotsuse, mille alusel võib Tõrva linn viia läbi lisahanked ja ehitada välja kogu Tõrva linna ja Pokardi asumi vee- ja kanalisatsioonitorustiku. ÜF 1 osas on projekteerimistööd suuremas osas lõppenud ja käesoleva hanke ese puudutab vaid ÜF 2 raames teostatavaid projekteerimistöid, mille osas on alusdokumendiks AS Infragate Eesti 01.10.2010 töö (vt HD osa III „Tellija tingimused“ lisa 1 „Valga maakonna veemajandusprojekti 2003/EE/16/P/PA/012 Tõrva linna Tellija eritingimused, Tööde kirjeldus“; lepingu tingimuste lisa A p 1.5). ÜF 2 projekti raames tehtavad tööd pidid juba õigusaktidest tulenevalt sisaldama eelprojekti (vt määruse nr 34 § 12 lg 6 p 1 ja selles viidatud lisa 2 alajaotuse I p 74). Seda, et vastav töö koostati eelprojekti tasemel, kinnitab väga selgelt ka AS Infragate Eesti koostatud dokument ise ning selle vastavust esitatud nõuetele on kontrollinud ka projekti rakendusüksus ehk SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Puudub põhjus eeldada, et rahastamisotsuse 9
(20)3-12-119 tegemisel oleks seadust rikutud. AS Infragate Eesti töö raames valminud eelprojekt on olnud aluseks projekteerimis- ja ehitustööde hangetele nr 116174, 116189 ja 116190 ning seda on selgelt käsitatud järgnevate etappide aluseks võetava eelprojektina. Seega ei ole AS Infragate Eesti osas võimalik minna mööda

§ 30lg-s 1 sätestatud keelust.

Mistahes formaalsetele nüanssidele tuginemine ei muuda fakti, et AS Infragate Eesti on koostanud eelprojektid mh kogu Tõrva linna ja Pokardi asumi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemide vastavusse viimiseks EL direktiivide ja EV normatiivaktidega, eelprojektide alusel on osaliselt toimunud järgnev projekteerimine ja ehitamine, veel tegemata projekteerimine ja ehitamine saab toimuma Infragate Eesti AS eelprojektide alusel, mis on olnud hankedokumentide osaks nii käesolevas kui varasemates hangetes. Halduskohus on RHS § 38 lg 2 p 4 õigesti kohaldanud, lähtudes muu hulgas vaidlustuskomisjoni senisest praktikast. Apellandi seisukoht on selles osas formaalne ja sellest tulenevalt ei peaks hankija pöörama üldse tähelepanu sellele, kas edukaks tunnistamise korral saaks pakkuja üldse asuda sõlmitavat hankelepingut täitma.

§ 30

lg-s 1 sätestatud piirangut arvestamata saaks pakkuja võimaluse teostada töid, mida seadus tal muidu teha ei lubaks, samuti oli apellant juba pakkumuse esitamise hetkel varasema kokkupuute tõttu eelisseisundis, saades objektiivsemalt hinnata hanke mahtu ja täitmisega seotud riske. Apellandi nägemuse kohaselt puudukski hankijal võimalus kõrvalda hankemenetlusest äriühing, kellega ei saaks hiljem

§ 30

lg 1 tõttu lepingut sõlmida, kui hankija ei ole seda otseselt kvalifitseerimistingimustes ette näinud. Otseselt pahatahtlik on pakkumuse esitamine, kui isikule endale on teada põhjused, mis välistavad hankelepingu sõlmimise. RHS § 38 lg 2 p 4 sõnastus ei ole tõepoolest õnnestunud, kuid ebakõla on ületatav tõlgendamise teel. Omanikujärelevalve teostaja erapooletuse nõue tuleneb lisaks majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2011 määruse nr 7 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ § 3 lg-st 1. Hankedokumentide koosseisu ja olemasolu üle käesolevas hankes puudus varasemalt poolte vahel vaidlus, halduskohus on selles küsimuses õigesti viidanud RHS § 31 lg-le 2 ja lugenud HD osa III p-s 1.5 loetletud dokumendid olemuselt HD osaks. Pakkumuse tegemisel tuli eelnimetatud dokumentidega arvestada ning nende mahtu arvestades oli põhjendatud ja otstarbekas võimaldada dokumentidega soovi korral tutvuda hankija juures. AS Infragate Eesti on enda koostatud dokumentatsiooni seni eelprojektiks nimetanud ka ise. Apellant on professionaal, kes pidi mõistma, et kui temalt tellitakse eelprojekt, siis nimelt seda soovitaksegi ja valmiv töö peab sellele ka vastama. Apellandi varasem töö ei ole sedavõrd oluliste puudustega, nagu ta püüab väita, vaid see vastab eelprojekti nõuetele (st määruse nr 67 §-st 10 tulenevatele nõuetele). Apellandi tööks oli vaieldamatult projekteerimine. Projekt jääb projektiks ka siis, kui see ei vasta mõnele konkreetsele tingimusele. Samuti ei muuda mingi õigusnormi hilisem muudatus koostatud projekti „eskiisiks“. Tõrva Linnavalitsus kui pädev ametiasutus on 22.03.2012 kirjas nr 9-1/179 veelkord kinnitanud, et vaidlusalune projekt vastab kõigile nõuetele ning vajadusel olnuks sellele võimalik väljastada ka ehitusluba. ÜF 2 taotlus sisaldas samuti AS Infragate Eesti koostatud eelprojekte. Apellandi poolt koostatud eelprojekt oli aluseks ÜF 1 järgnevatele projekteerimise staadiumitele ning saab ka olema aluseks ÜF 2 järgnevatele projekteerimise staadiumitele. Hankija nõustub selles osas kolmandate isikute vastuväidetega apellatsioonkaebusele ega korda neid. Vaidluse asjaolusid arvestades oli OÜ Tõrva Veejõud õigusabikulude osaline AS Infragate Eesti kanda jätmine igati õiglane ja põhjendatud. Hankija nõustub halduskohtuga, et teda ei saa võrrelda haldusorganiga, kes peab oma igapäevategevuse raames olema võimeline end kohtus ise esindama. Vastupidist praktikat ei saa järeldada ka haldusasjas nr 3-10-2348 tehtud otsusest. Viide hankija poolt läbiviidud mitmetele hangetele on ainetu, sest enamjaolt on 10

(20)3-12-119 tegemist vähemahukate lihthangetega ja käesolev vaidlus väljub oluliselt hankemenetluse tavapiiridest. 10. Kolmandad isikud Wesico Project OÜ ja KVVK Tööd OÜ paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Omanikujärelevalve hange koosneb ÜF 1 ja ÜF 2 raames planeeritud töödest ning neid ei ole võimalik vaadata lahus. Vaidlustuskomisjon ja halduskohus on RHS § 38 lg 2 p 4 õigesti kohaldanud. Omanikujärelevalvet tegeva ettevõtte ülesandeks on teiste ülesannete kõrval kontrollida ehitusprojekti vastavust nõuetele ja ehituse vastavust ehitusprojektile ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Huvide konflikt

§ 30

lg 1 tähenduses tekiks juhul, kui põhiprojekt või tööprojekt sisaldavad endas puudusi, mis tulenevad eelprojektist. AS-ga Infragate Eesti lepingu sõlmimine oleks vastuolus majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2011 määruse nr 7 § 3 lg-ga

  1. AS Infragate Eesti on koostanud eelprojekti objektidele, mille üle omanikujärelevalvet teostama hakatakse, ning tema poolt koostatud dokumendid on olnud ja saavad olema siduvaks aluseks järgnevate projekteerimis-ehitustööde töövõtjatele, kellel puudub õigus muuta eelprojektis toodud lahendusi ilma inseneri ja tellija kooskõlastuseta ning rahalise muudatuse korral ka rahastaja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus positiivse otsuseta. Tõrva Linnavalitsuse 11.08.2010 korraldusega nr 175 antud projekteerimistingimuste p 3.2 näeb üheselt ette kohustuse arvestada projekteerimisel AS Infragate Eesti tööga nr 418-
  2. AS Infragate Eesti koostatud eelprojekt oli täies mahus ka projekteerimis-ehitustööde riigihangete (viitenumbritega 116174, 116189 ja 116190) hankedokumentide osaks. AS Infragate Eesti omab teiste pakkujate ees eelist, sest olles koostanud eelprojektid, on tal teiste pakkujatega võrreldes oluliselt rohkem informatsiooni. RHS § 31 lg 2 ei sisalda hankedokumentide ammendavat loetelu ning OÜ Tõrva Veejõud HD osa III p-s 1.5 nimetatud dokumente tuleb vaadelda hankedokumentide koostisosana. Kõigil hankes osalejatel oli võimalus nendega tutvuda (RHS § 31 lg 10). Kuna tellija soovis eelprojekti ja nimetas tellitava töö eelprojektiks, siis pidi töö teostaja lähtuma tollal üldlevinud arusaamadest eelprojekti kohta. Ka AS Infragate Eesti ise on oma töid nr 418-06 ja nr 923-10 nimetanud eelprojektideks.

§ 2

lg 4 kohaselt on projekteerimise mõistega hõlmatud tegevused, mille tulemuseks võivad olla kõik ehitusprojekti staadiumid (eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt).

§ 2

lg 5 kohaselt on projekteerimise tulemuseks ehitusprojekt, millest tulenevalt on ehitusprojektina käsitatav muu hulgas iga ehitusprojekti staadium eraldi. AS Infragate Eesti koostatud eelprojekt vastas nii määruse nr 67 §-s 10 kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 70 §-s 6 toodud miinimumnõuetele. Standardi EVS 907:2010 „Rajatise ehitusprojekt“ kohaselt nimetatakse eskiisiks vaba vormistusega kavandite ja neid selgitavate dokumentide kogumit. AS Infragate Eesti poolt koostatud eelprojekt ei olnud aga mingil juhul vaba vormistusega, vaid õigusaktides nõutavas komplektsuses ja mõõtkavas. AS Infragate Eesti poolt kasutatud mõõtkava 1:2000 on miinimumnõue majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.08.2007 määruse nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“ § 4 lg 4 järgi. Reoveepuhasti asendiplaan on koostatud mõõtkavas 1:2000, reoveepuhasti hoone vaated mõõtkavas 1:200, reoveepuhasti hoone plaanid ja lõiked mõõtkavas 1:100. Toodud mõõtkavad vastavad Tõrva linna ehitusmääruse § 27 nõuetele. Tellija üldtingimused ja tellija eritingimused (s.o eelprojekt) kokku moodustavad tellija tingimused FIDIC lepingutingimuste mõistes. AS Infragate Eesti on koostanud eelprojekti (töö nr 923-10) ka ÜF 2 juurde, vastav kohustus tulenes juba määrusest nr 34. Eraldi tõendamist ei vaja, et SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kontrollis enne rahastamistaotluse positiivseks tunnistamist esitatud dokumentide nõuetele vastavust. 11

(20)3-12-119 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on lõppjärelduste osas õige ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
  2. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise alused ja kord on sätestatud RHS §-s
  3. Hankemenetlusest kõrvaldamine võib toimuda igas hankemenetluse staadiumis enne hankelepingu sõlmimist ning hankija peab tegema selle kohta põhjendatud kirjaliku otsuse (RHS § 38 lg 7). RHS § 38 lg-s 2 sätestatud alused ei ole siiski imperatiivsed (erinevalt RHS § 38 lg-s 1 sätestatutest), vaid nende puhul on hankijale antud kaalutlusõigus (ja -kohustus) hinnata pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise põhjendatust, tuues mõistagi välja ka sellekohased argumendid, et tehtud otsus oleks hilisemas vaidlustus- või kohtumenetluses sisuliselt kontrollitav. Kaalutlusõiguse teostamisel on kahtlemata oluline silmas pidada RHS eesmärke ja riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid (RHS §-d 1, 3). Muu hulgas on hankija kohustatud vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti (RHS § 3 p 5). RHS § 38 lg 2 p 4 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke hankedokumentide koostamisel või kes on muul viisil hankijaga seotud ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees. RHS § 38 lg 2 p 4 on praegusel kujul kehtinud alates RHS jõustumisest 01.05.2007, kuid nimetatud säte lisati eelnõusse (X Riigikogu 816 SE) parlamentaarse menetluse käigus ja üksikasjalikke põhjendusi selle punkti sisu ja eesmärkide kohta eelnõu ettevalmistamist kajastavad materjalid ei sisalda. Riigihangete vaidlustuskomisjon on nii käesoleva vaidluse osas tehtud otsuses (10.01.2012 otsus nr 250-11/128310, p 13) kui ka riigihangete registri kaudu avalikult kättesaadavas varasemas praktikas (nt 15.02.2011 otsus nr 14-11/120502, p 8.2.2) lähtunud tõlgendusest, et RHS § 38 lg 2 p 4 alusel pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine eeldab vähemalt ühe järgmise olukorra esinemist: 1) pakkuja pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke hankedokumentide koostamisel; 2) pakkuja pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on muul viisil hankijaga seotud ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees. Apellant on apellatsioonkaebuse p-s 21 viidanud Rahandusministeeriumi poolt e-riigihangete keskkonnas antud selgitusele (https://riigihanked.riik.ee/lr1/web/guest/107), mille järgi RHS § 38 lg 2 p 4 koosneb kahest kumulatiivsest tingimusest: a) isikute samasus ja b) eelise olemasolu. Sellest tulenevalt on Rahandusministeerium märkinud (sh viitega Euroopa Üldkohtu 12.03.2008 otsusele kohtuasjas T-345/03: Evropaiki Dynamiki), et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks on ka RHS § 38 lg 2 p-s 4 sisalduva esimese alternatiivi puhul alust vaid juhul, kui pakkujale on hankedokumentide koostamisel teatavaks saanud info, mis annab talle eelise teiste pakkujate ees.
  4. Ringkonnakohus leiab, et nii keeleliselt kui ka eesmärgipäraselt tuleb RHS § 38 lg 2 p 4 tõlgendada selliselt, et nimetatud sätte alusel pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine eeldab vähemalt ühe järgmise olukorra esinemist: 1) pakkuja pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke hankedokumentide koostamisel ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees; 12
(20)3-12-119 2) pakkuja pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on muul viisil hankijaga seotud ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees. Nii „või“ kui ka „ja“ on rinnastavad sidesõnad, mistõttu eraldab sidesõna „või“ antud sättes üksnes lauseosi, mis paiknevad enne ühendavat sidesõna „ja“, ning viimane lauseosa sätestab lisatingimuse mõlema alternatiivi suhtes. Seega ei piisa RHS § 38 lg 2 p 4 alusel pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks mitte pelgalt tema osalusest sama riigihanke hankedokumentide koostamisel või muust seotusest hankijaga, vaid mõlemal juhul tuleb tuvastada ka see, et nimetatud osalus või seotus andis pakkujale hankemenetluses teiste pakkujate ees tegeliku eelise. Eeltoodud RHS § 38 lg 2 p 4 tõlgendus on kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega, mille osas on kohtupraktikas rõhutatud, et riigihankelepingute sõlmimist reguleerivate direktiividega oleks vastuolus säte, mis keelab hankijaga või hankeobjektiga seotud isikul pakkumuse esitamise absoluutselt, ilma et talle oleks jäetud võimalust tõendada, et konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ei kahjustaks saadud kogemus (sh pakkumise kutse dokumentide ettevalmistamises osalemine) konkurentsi (vt Esimese Astme Kohtu 12.03.2008 otsus kohtuasjas T-345/03, p-d 71, 72; Euroopa Kohtu 03.03.2005 otsus liidetud kohtuasjades C-21/03 ja C-34/03: Fabricom, p 36). Euroopa Kohus on aktsepteerinud, et liikmesriigid võivad näha ette direktiivides nimetamata hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid selleks, et tagada pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuse põhimõtte järgimine, kuid üksnes eeldusel, et sellised meetmed ei ületa eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikku (st peavad vastama proportsionaalsuse põhimõttele). Muu hulgas võib vastuolu esineda teatavate vääramatute (s.o kaalutlust mitte võimaldavate) eelduste ettenägemise korral (vt Euroopa Kohtu 16.12.2008 otsus kohtuasjas C-213/07: Michaniki, p-d 44–49, 69; vt lisaks kohtujurist M. Poiares Maduro 08.10.2008 arvamus samas asjas, p 23; eeltoodud põhimõtet on hiljem korratud ka Euroopa Kohtu 23.12.2009 otsuses kohtuasjas C-396/08: Serrantoni ja Consorzio stabile edili, p 31). Riigihanke ettevalmistavas etapis osalemise ja samas riigihankes osalemise vahelise kokkusobimatusega on soovitud vältida, et ettevalmistustöödes osalenud isik saaks mõjutada riigihanke tingimusi tema jaoks soodsal viisil (muutes tahtlikult või tahtmatult enda jaoks pakkumuse esitamise soodsamaks) või et ta võiks olla oma pakkumuse koostamisel eelisseisundis informatsiooni tõttu, mille ta võis kõnealuse riigihanke sisu kohta nimetatud ettevalmistustöid tehes saada (vt ka liidetud kohtuasjades C-21/03 ja C-34/03 tehtud otsuse pd 29, 30). Mõlemad juhtumid kahjustaksid konkurentsi pakkujate vahel. 14. Käesoleval juhul on AS Infragate Eesti hankemenetlusest kõrvaldamise sisuliseks aluseks olnud aga mitte RHS § 38 lg 2 p 4, vaid hoopis

§ 30lg 1.

Otsuses on RHS § 38 lg 2 p-le 4 viidatud esmajoones põhjusel, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine saab toimuda üksnes RHS-s sätestatud alustel ning puudub sobivam säte, millele viidata. Hankija on pakkuja kõrvaldamise otsuse ja selle kohta pakkujale saadetud teate kohaselt juhindunud riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.09.2010 otsusest nr 156-10/119451, kus sarnases olukorras viidati samuti RHS § 38 lg 2 p-le 4.

§ 30

lg 1 sätestab, et enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist projekteerinud või ehitav isik, välja arvatud

§ 30

lg-s 4 nimetatud juhtudel, kui omanikujärelevalvet on lubatud teha ehitise omanikul endal. Käesolevas asjas ühegi

§ 30

lg-s 4 nimetatud olukorraga tegemist ei ole, mistõttu kohaldub üldreegel, mille järgi ei saa omanikujärelevalve tegijaks määrata muu hulgas isikut, kes on varem sama ehitist projekteerinud.

§ 30lg 1 kehtib praegusel kujul alates 01.05.2009.

Enne seda nägi

§ 13

(20)3-12-119 30 lg 1 ette üksnes keelu, et omanikujärelevalve tegijaks ei või olla sama ehitist ehitav isik. Nimetatud sätet on

eelnõu (IX Riigikogu 805 SE, eelnõu algtekstis § 29 lg 1) seletuskirjas põhjendatud sooviga vältida olukorda, et isik teostaks järelevalvet iseenda tegevuse üle. Samast eesmärgist lähtuti ilmselt ka 01.05.2009 jõustunud muudatuste tegemisel, ehkki seda vastava seaduseelnõu (XI Riigikogu 389 SE) menetlemist kajastavates allikates välja toodud ei ole (st selles küsimuses puuduvad üldse igasugused põhjendused). Ringkonnakohus jagab halduskohtu kõhklusi küsimuses, kas RHS § 38 lg 2 p 4 on ikka kõige kohasem alus

§ 30lg-st 1 tuleneva piirangu rakendamiseks hankemenetluses.

Samas võib nõustuda sellega, et

§ 30

lg 1 peaks oma eesmärki arvestades olema nimelt pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise, mitte tema kvalifitseerimata jätmise aluseks ning ülejäänud RHS § 38 lg-s 2 sätestatud alused oleksid selleks veelgi ebasobivamad. Nagu eespool märgitud, eeldab RHS § 38 lg 2 p 4 rakendamine igal juhul ka pakkujale tekkiva eelise tuvastamist. Käesoleval juhul on tegeliku eelise olemasolu küllaltki küsitav, ehkki sellena oleks ilmselt teatud määral võimalik vaadelda asjaolu, et kui sama ehitist projekteerinud isik teeb ka omanikujärelevalvet, siis puuduks tal vajadus kulutada ressurssi enda poolt varem koostatud projekti nõuetekohasuse hindamisele. RHS § 38 lg-s 2 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamiseks kaalutlust võimaldavate aluste loetelu on olemasoleval kujul siiski ebatäielik ja seadusandjal tasuks kaaluda selle täpsustamist. Pidades sellele vaatamata silmas, et

§ 30

lg 1 näeb ette selge keelu, mis välistaks sama ehitist varem projekteerinud isiku poolt ka hankelepingu alusel omanikujärelevalve tegemise, samuti on

§ 30

lg-s 1 sisalduva piirangu eesmärk (huvide konflikti vältimine) iseenesest kooskõlas pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise regulatsiooni üldise eesmärgiga välistada hankelepingu sõlmimine isikuga, kes ei ole oma individuaalsete omaduste või seisundi tõttu hankelepingu täitjaks sobilik ja kellega hankelepingu sõlmimine oleks seetõttu vastuolus avalike huvidega, siis nõustub ringkonnakohus hankija, vaidlustuskomisjoni ja halduskohtuga, et

§ 30

lg-s 1 sätestatud keelu järgimiseks on õiguspärane kõrvaldada vastava piiranguga seotud pakkuja hankemenetlusest, tuginedes RHS § 38 lg 2 p-le

  2. Apellandi hinnangul ei olnud enne 01.05.2009 võimalik tänasel kujul eelprojektist rääkida, kuivõrd õigusaktid ehitusprojekti staadiume ei eristanud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning peab õigeks teiste menetlusosaliste, vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu lähenemist. Ehkki ehitusseadus ega selle alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrus nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“ eelprojektiga seonduvat tõepoolest eraldi ei reguleerinud, olid ehitusprojekti staadiumid selgelt eristatud Eesti standardis EVS 811:2006 „Hoone ehitusprojekt“ (käesoleval ajal asendab seda standard EVS 811:2012) ning ka eelnevale lisaks koostatud rakendusstandardis EVS 865-1:2006 „Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri“. Asjaolust, et standard ei ole normatiivne õigusakt, ei saa järeldada, et enne 01.05.2009 ei olnud eelprojektist rääkimine võimalik. Vaidlust ei ole selles, et AS-ga Valga Vesi 31.07.2006 sõlmitud lepingu nr 418-06 järgselt AS Infragate Eesti poolt koostatud dokumente on mõlemad pooled varasemalt nimetanud (tehniliseks) eelprojektiks ning tellija soovis saada eelprojekti (vt nt „Osa II. Lisa
  3. Tehniline ülesanne“ p 2.4 – vaidlustuskomisjoni toimik, tl 83 pöördel; „Valgamaa veemajanduse ühtekuuluvusfondi projektitaotluse koostamine. 2003/EE/16/P/PA/
  4. Lõplik arenguaruanne“ p 2.2.2 ja p 3.4.10 – vaidlustuskomisjoni toimik, tl 93 pöördel ja tl 96; „Valga maakonna veemajandusprojekt. 2003/EE/16/P/PA/
  5. Tõrva linn. Tellija eritingimused. Tööde kirjeldus“ p 1.2 ja p 3 – vaidlustuskomisjoni toimik, tl 32 ja tl 51). Iseenesest tuleb apellandiga nõustuda, et mitte igasuguse dokumendi eelprojektiks nimetamine ei anna veel alust selle suhtes

§ 30lg-s 1 sätestatud piirangu rakendamiseks. 14

(20)3-12-119 Seega ei oma ka määravat tähtsust, kas Tõrva Linnavalitsus või SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on vastavat dokumentatsiooni nõuetekohase eelprojektina aktsepteerinud või oleksid valmis seda tegema. Samas ei pea ringkonnakohus õigeks ka seisukohta, et juba mõningane mittevastavus eelprojektile esitatavatele nõuetele välistab

§ 30

lg 1 kohaldamise, mis tähendaks sisuliselt seda, et

§ 30

lg 1 oleks rakendatav üksnes sellise eelprojekti suhtes, mis vastab kõigile seaduses sätestatud nõuetele.

§ 30

lg 1 eesmärk on siiski vältida huvide konflikti tekkimist ning see ei sõltu kuidagi varasemalt koostatud tööle omistatud nimetusest ega selle töö tegelikust vastavusest kehtivatele normidele ja standarditele.

§ 30

lg-st 1 tuleneva keelu võiks kõrvale jätta üksnes juhul, kui vaidlusalune dokument ei saaks oma omaduste poolest ilmselgelt olla aluseks järgnevatele projekteerimise staadiumitele või on muul põhjusel selge, et vastavast dokumendist tegelikkuses edasisel projekteerimisel ja ehitamisel üldse ei lähtuta. Määruse nr 67 § 5 lg-st 3 ei saa järeldada, justkui oleks eelprojekti üheks olemuslikuks tunnuseks selle jäik siduvus hilisemates staadiumites, vaid nimetatud sätet tuleb hinnata koostoimes määruse nr 67 § 16 lg-ga 1, millest tulenevalt on ilmne, et kui ehitusluba taotletakse eelprojekti staadiumis oleva ehitusprojekti alusel, siis peab sellest ka järgneval projekteerimisel ja ehitamisel lähtuma. Seejuures tuleb rõhutada, et

§ 30

lg 1 kohaldamisel tuleb lähtuda projekteerimise suhtes praegusel ajal kehtivatest sätetest ning tähtsust ei oma, et enne 01.05.2009 õigusaktid eelprojekti ei käsitlenud. Seda põhjusel, et huvide konflikti tekkimise võimalus ei olene vähimalgi määral töö nimetusest või töö tegemise ajal kehtinud nõuetest, vaid tegemist on sisulise piiranguga, mille eesmärk on vältida, et isik teeks järelevalvet omaenda varasema tegevuse üle (omanikujärelevalve tegija ülesanded ja volitused ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimisel on sätestatud

§ 30

lg 5 p-s 1 ja lg 6 p-s 1, § 50 lg 1 p-s 1 ja lg 2 p-s 1, samuti majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2011 määruse nr 7 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ § 5 lg 2 p-s 1, § 6 lg 1 p-s 1 ja § 7 lg 1 p-s 1) ning vastava keelu sätestamisel lähtuti seejuures ka teistest samaaegselt tehtud

muudatustest, mis eristasid juba ehitusprojekti erinevaid staadiume.

§ 2

lg 4 kohaselt on projekteerimine ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine, ehitise tehnosüsteemide kavandamine, ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine ning ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.

§ 2

lg 5 sätestab, et projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt.

§ 18

lg 1 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

§ 18

lg 3 nimetab ehitusprojekti võimalike staadiumitena eelprojekti, põhiprojekti ja tööprojekti ning sätestab, et ehitusprojekt koostatakse detailsuses ja ulatuses, mis võimaldab selle järgi ehitusluba väljastada ja ehitada, ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile ning kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Täpsemad miinimumnõuded ehitusprojektile sisalduvad majandusja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruses nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“. Määruse nr 67 § 5 lg 1 kohaselt võib ehitusprojekti koostada kolmes staadiumis: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt ning § 5 lg 3 sätestab, et eelnevas ehitusprojekti staadiumis olev ehitusprojekt koos võimalike lisatingimustega on siduvaks lähteülesandeks järgneva ehitusprojekti staadiumi koostamiseks. Seega saab ja tuleb ehitusprojekti olemasolust rääkida alates eelprojekti staadiumist. Üldised nõuded eelprojektile sisalduvad määruse nr 67 §-s 10. 16. Ringkonnakohus on seisukohal, et AS Infragate Eesti tegevust Valga maakonna ja sealhulgas Tõrva linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamise protsessis ei saa vaadelda pelgalt eskiisi koostamisena, vaid tegemist oli projekteerimisega

§ 2lg-te 15

(20)3-12-119 4 ja 5 tähenduses. Määruse nr 67 § 8 lg 2 kohaselt on ehitise eskiis kavandite ja neid selgitavate dokumentide kogum, mille eesmärgiks on anda tellijale planeeringutega ja ümbritseva ruumiga võimalikult hästi seostatud, erinevaid huve tasakaalustatult arvestav terviklik ruumiline lahendus. Koostatud dokumendid kajastavad konkreetseid lahendusi (vt eelkõige 18.01.2012 esitatud kaebuse lisades nr 9-12 sisalduvaid jooniseid, CD-plaadil – I kd, tl 26-27) ning vastavad vähemasti üldjoontes määruse nr 67 §-s 7 sätestatud ehitusprojekti vorminõuetele. Ringkonnakohus nõustub hankija ja vaidlustuskomisjoniga selles, et AS Infragate Eesti tööde nr 418-06 ja nr 923-10 raames koostatud dokumente tuleb kogumis käsitada eelprojektina ega pea vajalikuks vastavaid põhjendusi üle korrata. 17. Vaidlustuskomisjon rahuldas AS Infragate Eesti vaidlustuse põhjusel, et pole tõendatud, et koostatud eelprojekt oleks olnud ja saab olema tervikuna (kaardimaterjal, tellija üldtingimused ja tellija eritingimused) aluseks edasisel projekteerimisel ja ehitamisel (st AS Infragate Eesti poolt koostatud eelprojekti tunnustele vastavat dokumentatsiooni ei ole hankemenetlustes tegelikkuses eelprojektina käsitletud ega neile ka HD-s viidatud). Halduskohus rahuldas OÜ Tõrva Veejõud kaebuse, leides, et pole võimalik asuda seisukohale, et AS Infragate Eesti poolt koostatud projektdokumentatsioon ei kuulunud hankedokumentide hulka. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et

§ 30

lg-s 1 sätestatud piirangu kohaldamine ei eelda tingimata, et AS Infragate Eesti tööd nr 418-06 ja nr 923-10 peavad olema tervikuna aluseks edasisele projekteerimisele ja ehitamisele, vaid huvide konflikti ohu saaks välistada üksnes tingimusel, et varasemad tööd ei ole kas üldse edasise tegevuse aluseks või on seda üksnes äärmiselt piiratud või ebaolulises ulatuses. Asjaolu, et eelprojektist on lubatud tellijaga kooskõlastatult hilisemates staadiumites kõrvale kalduda, ei tähenda, et eelprojekt poleks edasisel projekteerimisel aluseks. Eelprojekti siduvuse määr ei oma

§ 30lg 1 kohaldamisel olemuslikku tähtsust.

Nimetatud sätet poleks põhjust rakendada vaid juhul, kui oleks näiteks ette nähtud, et kõik eelprojektis tehtud tööd tuleb korrata. Kui esineb siiski võimalus, et küllalt suures ulatuses juhindutakse hilisemal projekteerimisel ja ehitamisel algsest eelprojektist, siis esineks omanikujärelevalve tegijal juba huvide konflikt, kui ta on ise vastava eelprojekti varem koostanud. Vaidlusaluse hankemenetluse (viitenumbriga 128310) hankedokumentide koosseis on HD I osa p-s 3.1 (I kd, tl 204) määratletud järgmiselt: „– I Osa. Juhised pakkujaile (sh vormid) – II Osa. Lepingu tingimused (Kokkulepe, eritingimused, Lisad B ja C) – III Osa. Teenuse ulatus (Kokkuleppe Lisa A). – Kõik enne pakkumuste esitamise tähtpäeva hankedokumendid omandanud isikutele saadetud lisakirjad, millega on muudetud või selgitatud hankedokumente.“ Lepingu tingimuste lisa A (Teenuse ulatus) p-s 1.5 (vaidlustuskomisjoni toimik – tl 100, sama tl 187) on omakorda viidatud olemasolevale dokumentatsioonile, mille tellija annab konsultandile tema ülesannete täitmiseks. Sisuliselt on viimatinimetatud loeteluga hõlmatud kõik AS Infragate Eesti tööde nr 418-06 ja nr 923-10 raames koostatud materjalid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ka HD-st tulenevalt puudub alus väita, et AS Infragate Eesti varasemad eelprojektid ei oleks vähemasti olulises osas käesoleva ja ka järgnevate hankemenetluse raames tellitavate tööde aluseks ja apellandiga hankelepingu sõlmimise korral peaks ta tegema järelevalvet muu hulgas iseenda poolt varem koostatud dokumentatsiooni nõuetele vastavuse osas (vt lepingu tingimuste lisa A p 2.6 esimene taane – vaidlustuskomisjoni toimik, tl 102 ja tl 189). Ringkonnakohus ei nõustu käsitlusega, et viidatud dokumendid on üksnes abimaterjaliks lepingu täitjale. HD osas III, mis on pealkirjastatud kui „Teenuse ulatus“, olemasolevate materjalide loetlemisest saab üheselt 16

(20)3-12-119 järeldada, et viidatud dokumentatsioon piiritleb põhiosas nii konsultandilt soovitava teenuse sisu kui ka mahu, mistõttu ei saa neid hankedokumentide hulgast välistada. Asjaolu, et osa hankedokumentidest ei olnud kättesaadav e-riigihangete keskkonnas, ei muuda neid olematuks.
  1. AS Infragate Eesti on täiendavalt viidanud, et käesoleval juhul tulnuks lähtuda hoopis RHS § 41 lg-st
  2. Nimetatud säte näeb ette, et juhul, kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja kvalifitseerimiseks nõutav, ning pakkuja, kes hanketeates nimetatud erinõuetele ei vasta, jäetakse kvalifitseerimata. Ringkonnakohus on seisukohal, et ehkki RHS § 41 lg-le 3 on apellandi hankemenetlusest kõrvaldamise kohta 02.12.2011 tehtud otsuses nr 1-3/7 (vaidlustuskomisjoni toimik, tl 167169) ja otsuse tegemist kajastavas teates (06.12.2011 kiri nr 6-1.2/221 – I kd, tl 48-49) viidanud ka hankija, ei ole nimetatud säte käesolevas vaidluses tegelikult asjassepuutuv. RHS § 41 reguleerib pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimist.

§ 30

lg-s 1 sätestatud piirangu näol ei ole tegemist pakkuja kvalifitseerimiseks vajaliku erinõudega tema tehnilisele või kutsealasele pädevusele. Asjaolust, et isik on varasemalt omanikujärelevalve objektiks olevaid ehitisi projekteerinud, ei tulene, et isikul puuduksid hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks õigusaktide kohaselt vajalikud litsentsid, registreeringud vms. RHS § 41 lg 3 alusel sai hankija käesoleval juhul hanketeates viidata ja ongi viidanud üksnes

§ 41

lg-st 1 tulenevatele nõuetele ehitusalal tegutsevale ettevõtjale (vt hanke viitenumbriga 128310 hanketeate III osa p 2.1: Eesti äriühingutel peab olema majandustegevuse registri registreering valdkondades „Ehitus“, „Omanikujärelevalve ja ehitus“, „Ehitusjuhtimine“ – vaidlustuskomisjoni toimik, tl 209-211).

§ 41

lg 1 kohaselt on äriühingust ettevõtjal lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, energiaauditeid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise, väljastada energiamärgiseid ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui tal on majandustegevuse registri registreering ja vastavasisuline õigussuhe

§-s 47 nimetatud pädeva isikuga (vastutava spetsialistiga). Asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, et AS Infragate Eesti oleks iseenesest tehniliselt ja kutsealaselt kõigiti pädev hankelepingu järgseid töid (sh omanikujärelevalvet) tegema ning hankija ei ole jätnud teda mitte tehnilise või kutsealase pädevuse puudumise tõttu RHS § 39 lg 3 alusel kvalifitseerimata, vaid kõrvaldas ta hankemenetlusest viitega RHS § 38 lg 2 p 4 tähenduses eelisena käsitatavale huvide konfliktile. Majandustegevuse registrist nähtuvalt (http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=otsiettevotjadetailid&id=10696) on AS-l Infragate Eesti muu hulgas alates 08.01.2003 kehtiv registreering nr EO10845129-0001 ehituse valdkonnas (sh vee- ja kanalisatsioonitööd) omanikujärelevalve tegemiseks. Samuti on apellandil samast ajast olemas registreeringud projekteerimiseks, ehitamiseks ja ehitusjuhtimiseks (vastavalt nr EP10845129-0001, EH10845129-0001 ja EJ10845129-0001). Hankijal ei oleks seetõttu olnud alust AS Infragate Eesti kvalifitseerimata jätmiseks RHS § 41 lg 3 alusel, kuna apellant vastab hanketeates

§ 41lg 1 alusel ettenähtud nõuetele.

Hankija polegi seda teinud, vaid OÜ Tõrva Veejõud kvalifitseeris 21.11.2011 otsusega nr 1-3/6 muu hulgas AS Infragate Eesti, leides, et ta vastab hanketeates sätestatud tehnilise ja kutsealase kvalifikatsiooni nõuetele (vt OÜ Tõrva Veejõud 22.11.2011 kiri nr 6-1.2/209 – I kd, tl 54). 19. AS Infragate Eesti apellatsioonkaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud ka osas, milles halduskohus mõistis pakkujalt hankija kasuks välja menetluskulud, mida OÜ Tõrva Veejõud kandis seoses välise õigusabiteenuse tellimisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei ole hankija õigusabikulusid osaliselt välja mõistes rikkunud kohtumenetluse 17

(20)3-12-119 norme. Riigikohus märkis 26.04.2010 otsuses nr 3-3-1-9-10 (p 15) viitega kolleegiumi varasemale praktikale, et teatud juhtudel ei ole vastustajaks oleva haldusorgani kasuks välise õigusabiteenuse kasutamiseks kantud vajalike ja põhjendatud kulude kaebajalt väljamõistmine välistatud, kuigi see on piiratud mitmete tingimustega (nt välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord) või peavad selleks esinema teatud kaalukad ja erandlikud asjaolud (nt kaebaja pahatahtlikkus või vaidlusaluse küsimuse eriline tähendus õiguskorras). Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul oluline arvestada, et sedavõrd suuremahulise (st kogu Tõrva linna hõlmava) ja mitmeetapilise veemajandusprojekti näol on ilmselgelt tegemist OÜ Tõrva Veejõud igapäevasest tegevusest väljuva küsimusega. Käesolev vaidlus ei ole ka vähemahukas või pelgalt tehnilist laadi ning puuduvad andmed või väited selle kohta, et mõistliku suurusega menetluskulude väljamõistmine võiks olla AS Infragate Eesti suhtes ebaproportsionaalselt koormav. Mõneti sarnases olukorras on ringkonnakohus pidanud menetluskulude hankija kasuks väljamõistmist põhjendatuks ka varasemas praktikas (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2011 otsus nr 3-10-1302, p 16).
  1. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb AS Infragate Eesti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.02.2012 otsus muutmata.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohtus on AS Infragate Eesti taotlenud menetluskulude väljamõistmist kokku 1011,61 € (sh riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluselt 12,78 € – I kd, tl 55 ja tl 135-141). Kuna halduskohus rahuldas OÜ Tõrva Veejõud kaebuse, pidi menetluskulud kandma AS Infragate Eesti. Apellatsiooniastmes on AS Infragate Eesti kandnud menetluskulusid kokku 2991,95 € (sh riigilõiv apellatsioonkaebuselt 639,11 € – I kd, tl 225). Kulude kandmine nii esimese kui ka teise astme kohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse, millega OÜ Tõrva Veejõud kaebus rahuldati, peab menetluskulud kandma AS Infragate Eesti. Seega jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. OÜ Tõrva Veejõud on esimese astme kohtus kandnud menetluskulusid kokku 4734,11 € (sh riigilõiv kaebuselt 639,11 € – I kd, tl 25 ja tl 142-149). Halduskohus mõistis menetluskulud välja üksnes 3439,11 € ulatuses (s.o õigusabikulud 2800 € + riigilõiv 639,11 €) Apellatsiooniastmes on OÜ Tõrva Veejõud kandnud menetluskulusid kokku 3062,50 € (ilma käibemaksuta). Kuivõrd ringkonnakohus jätab AS Infragate Eesti apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jõusse jääb halduskohtu otsus, millega OÜ Tõrva Veejõud kaebus rahuldati, tuleb lahendada ka OÜ Tõrva Veejõud apellatsiooniastmes kantud menetluskulude väljamõistmise taotlus. Riigikohus on viimase aja praktikas korduvalt rõhutanud, et põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes ei saa reeglina olla suuremad kui esimese astme kohtus (vt viimati 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 30), mistõttu tuleb OÜ Tõrva Veejõud kasuks väljamõistetavaid kulusid vähendada, sest apellatsioonimenetluses vaidluse all olevate küsimuste ring ei ole laiem kui esimese astme kohtus. Halduskohus pidas mõistlikuks menetluskulusid vähendada ligikaudu kahe kolmandikuni taotletud summast. Ringkonnakohtu istungil pidas apellant hankija esindaja tööajaarvestust ülepaisutatuks ning mõistlikuks arvestada sama ajakuluga, mis kulus apellandil endal. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud mõista AS-lt Infragate Eesti OÜ Tõrva Veejõud kasuks apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud välja 2000 € ulatuses, mis vastab nii halduskohtu kui ka apellandi poolt põhjendatuks peetud summale. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuivõrd asjas korraldati OÜ Tõrva Veejõud taotlusel ka 18
(20)3-12-119 kohtuistung, siis ei saa vahetult enne kohtuistungit esitatud täiendavate dokumentide, mis üksnes kordasid varasemaid seisukohti, koostamisega seoses tekkinud kulusid pidada ka asja lahendamiseks vältimatult vajalikeks. Seetõttu on menetluskulude ligikaudu kolmandiku võrra vähendamine asjakohane. Kolmandad isikud Wesico Project OÜ ja KVVK Tööd OÜ esimese ega teise astme kohtus menetluskulude nimekirja ega menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud ei ole, mistõttu jäävad kolmandate isikute menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
  1. OÜ Tõrva Veejõud on nii 26.03.2012 vastuses apellatsioonkaebusele kui ka 17.04.2012 esitatud täiendavates seisukohtades palunud ringkonnakohtul tühistada Tallinna Halduskohtu 23.01.2012 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ja mitte keelata hankelepingu sõlmimist riigihankes viitenumbriga
  2. Hankija märgib, et HD osa III p-st 1.4 nähtuvalt tuleb täiendavalt läbi viia viis hanget lõpptähtajaga 31.12.2012 ning kui neid ei jõuta õigeaegselt teha, seab see ohtu projektide rahastamise ja realiseerimise, mis riivab oluliselt avalikku huvi. Ülekaalukas avalik huvi seisneb Tõrva linnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamises, millega ühinemise võimalus puudub täna 2/3 kinnistuomanikel, samuti takistavad varasemalt pooleli jäänud tööd Tõrva linna tänavate teekatete taastamist. AS Infragate Eesti vaidles 13.04.2012 esitatud täiendavates seisukohtades OÜ Tõrva Veejõud esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise taotlusele vastu ja leidis, et selle rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Apellandi hinnangul ei saa esialgse õiguskaitse tühistamise aluseks olla asjaolu, et hankelepingut ei jõutaks vastasel korral tähtaegselt täita, sest tegemist on üksnes hankija majandusliku huviga. Hankija saab ka taotleda projekti abikõlblikkuse tähtaja pikendamist ning säilitada sellega rahastamisvõimaluse. Samuti on hanke korraldamine ilma piisava ajavaruta hankija enda risk. Hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise võimalus ei ole samaväärne võimalusega sõlmida hankeleping, seetõttu kaasneks esialgse õiguskaitse tühistamisega apellandi jaoks pöördumatu negatiivne tagajärg.
  3. Ringkonnakohus märkis käesolevas asjas tehtud 28.03.2012 määruses (p 4) vastuseks OÜ Tõrva Veejõud esialgse õiguskaitse tühistamise taotlusele, et hankeasja menetlemise eeldatavat kiirust arvestades ei pea kohus põhjendatuks HKMS § 253 lg 1 alusel otsustada esialgse õiguskaitse abinõu muutmist või tühistamist juba enne asja sisulist läbivaatamist, vaid HKMS § 253 lg 3 kohaselt tuleb kohtul selle vajalikkust hinnata eelkõige kohtuotsuse tegemise ajal. HKMS § 253 lg 3 näeb ette üldreegli, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Nimetatud sätte sisustamisel peab lisaks arvestama hankeasja eripäraga, sest käesoleval juhul on esialgset õiguskaitset kohaldatud mitte formaalselt halduskohtusse kaebusega pöördunud isiku (hankija), vaid vaidlustaja (pakkuja) taotlusel ja tema õiguste esialgseks kaitseks. Kuivõrd otsus on tehtud AS Infragate Eesti kahjuks, siis tuleb kohtul HKMS § 253 lg 3 kohaselt otsustada ka esialgse õiguskaitse tühistamine. HKMS § 252 lg 3 sätestab, et muu hulgas esialgse õiguskaitse määruse tühistamise määrus jõustub teatavakstegemisest, kui kohus ei ole määranud teisiti. Menetlusseadustikust jääb ebaselgeks, kas see erikord puudutab ka juhtumit, kus kohus HKMS § 253 lg 3 alusel kohtuotsuse resolutsioonis esialgse õiguskaitse abinõu tühistab. Käesoleval juhul peab ringkonnakohus otstarbekaks tühistada Tallinna Halduskohtu 23.01.2012 määrusega nr 3-12119 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (keeld sõlmida hankelepingut riigihankes viitenumbriga 128310) edasiulatuvalt alates 14.05.
  4. Kuivõrd HKMS § 278 lg-st 1 19
(20)3-12-119 tulenevalt on käesoleva otsuse peale Riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks 07.05.2012, on tagatud ka AS Infragate Eesti õiguste tõhus kaitse, sest tal on võimalik taotleda Riigikohtult esialgse õiguskaitse jätkamist ning kõrgemale kohtule jääks ka piisavalt aega vastava taotluse lahendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei kahjusta esialgse õiguskaitse tühistamise lühikeseks ajaks edasilükkamine oluliselt ka edasiste hankemenetluste läbiviimist ja Tõrva linna veemajandusprojekti elluviimise suhtes esinevat kaalukat avalikku huvi. Viive Ligi Virgo Saarmets Ruth Virkus 20
(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.