Obsah (5)

§ 19§ 20§ 24§ 88§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-17325 M P i h

§ 19

lg 1 ja 2 kohaselt on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja ehk testaator teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi ning testamendi teeb testaator isiklikult.

§ 20

lg 1 alusel võib testament olla kas notariaalne või kodune, kusjuures sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kodune testament olla kas tunnistajate juuresolekul tehtud või omakäeliselt kirjutatud.

§ 24

lg 1 järgi võib testaator teha koduse testamendi kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta, kusjuures omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Hageja on esitanud hagi väites, et testament on tühine, kuna see ei ole kirjutatud testaatori poolt ehk testament ei vasta

§ 24lg 1 sätestatule. Ts

ÜS §-st 83 lg 1 kohaselt on tehing tühine kui tehingu tegemisel ei ole järgitud seaduses sätestatud vormi, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 10. Käesoleva tsiviilasja raames riiklikult tunnustatud ekspertide Helle Randmäe ja Eve Kristjuhani poolt teostatud käekirjaekspertiisi akti nr 11E-DK0034 kohaselt on 08.06.2009 G. B nimelt kirjutatud testamendi koopia aluseks olev käsikirjaline tekst tõenäoliselt kirjutatud G. B poolt. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja väide, mille kohaselt ei ole vaidlusalune testament kirjutatud G. B poolt, õige ja on ümber lükatud eelpoolnimetatud ekspertide arvamusega. Ükski hageja poolt esitatud dokumentaalne tõend ei lükka ümber ekspertide arvamust sellest, et G. B on 08.06.2009 omakäelise testamendi koostanud, mistõttu tuleb hageja nõue testamendi tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Ka hageja väide, mille kohaselt on ebaloogiline, et G. B tegi 5 kuud enne oma surma omakäelise testamendi kostja kasuks, olles varem teinud notariaalse testamendi hageja kasuks, ei muuda G. B poolt koostatud omakäelist testamenti tühiseks.

§ 88

lg 1 kohaselt võib testaator testamendi või mõne selle osa igal ajal tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga. Eeltoodu alusel jättis kohus põhihagi rahuldamata. 11. Kohus leidis, et ka vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja seisukoht, et hageja oli eksimuses kui ta esitas notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks G. B poolt 01.10.2004 koostatud notariaalse testamendi alusel, ei ole õige. TsÜS § 92 lg 1 sätestab, et eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Sama paragrahvi teised lõiked sätestavad millal on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul ja millal saab eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada. Hageja ei olnud eksimuses kui ta esitas notarile avalduse sooviga võtta vastu G. Bst järelejäänud pärand testaatori poolt 01.10.2004 tehtud notariaalse testamendi alusel, vaid talle ei olnud teada, et G. B oli oma hilisema omakäelise testamendiga tühistanud varem hageja kasuks tehtud notariaalse testamendi. Asjaolud, kes ja mida testaatori surma järgselt pärivad, selguvadki pärimismenetluse käigus notari juures või vaidluste puhul kohtus. Eeltoodust tulenevalt oli hageja poolt notarile avalduse esitamine sooviga G. Bst järelejäänud pärand vastu võtta 01.10.2004 notariaalse testamendi alusel õiguspärane tegevus pärimismenetluse alustamiseks G. Bst järelejäänud pärandi suhtes. Notari poolt välja antav pärimistunnistus ei ole õigustloov dokument. Alates 01.01.2009 toimub

§ 116

kohaselt pärandi vastuvõtmine kas otsese tahteavalduse tegemisega notarile pärandi vastuvõtmiseks või pärandi vastuvõtmisest mitteloobumisega loobumistähtaja jooksul, mistõttu pärast 01.01.2009 avanenut pärandit selle valdamisega ja kasutamisega vastu võtta ei saa.

1. Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jättis kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud notari asendaja K Pa kirjad hagejale ja R Ble; kostja elukohatõendi Jõelähtme Vallavalitsusest; OÜ Brajerm äriregistri kaardi; G. B arstliku surmateatise; G. 3 B ja R. B abielutunnistuse; kostja poolt esitatud Ida-Tallinna Keskhaiglale hageja poolt 11.10.2009 esitatud avalduse, milles ta palus G. B lahangut mitte teostada; sest nimetatud tõendid ei tõenda hagi ega vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid ega ka põhihagile ja vastuhagile esitatavaid vastuväiteid.
2. Tulenevalt asjaolust, et kohus andis 16.09.2010 määrusega hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks hagi esitamisel ja vabastas ta riigilõivu tasumisest summas 43 000 krooni ja kohustas ülejäänud 42 000 krooni tasuma osamaksetega 1500 krooni kuus ning kohus jättis põhihagi rahuldamata, jäi hageja riigilõiv TsMS § 190 lg 2 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 sätestatust jäid hageja kanda ka eksperdikulu ja tema esindajatasu.
3. Tulenevalt asjaolust, et kohus andis oma 12.09.2011 määrusega vastuhagi järgi kostjale menetlusabi riigilõivu tasumiseks hagi esitamisel ja vabastas ta riigilõivu tasumisest vastuhagi esitamisel, kuid kohus jättis vastuhagi rahuldamata, jäi kostja TsMS § 190 lg 2 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ja palub teha selles osas uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
5. Kohus jättis asjas tähtsust omavad tõendid tähelepanuta ning samuti on ilmnenud uued tõendid, mis said hagejale teatavaks pärast asja lahendamist maakohtus.
6. 29.03.2011 ekspertiisiaktis on kirjas, et koopia aluseks olev vaidlustatud tekst on tõenäoliselt kirjutatud G. B poolt, kuid kuna vaidlustatud tekst on esitatud koopiana, ei ole võimalik määrata kirjutamiskiirust, rõhku, seisakupunkte ja parandusi, ning kategoorilise arvamuse andmine ei ole võimalik. Hageja on seisukohal, et just kategooriline arvamus omab asjas tähtsust, sest koopia põhjal ei andnud ekspertiis tulemust, mida saaks antud asjas lugeda tõendiks. Ekspertiisiaktis puudus arvamus, kas pärandaja kirjutas omakäeliselt kirjutatud testamendile alla isiklikult. On selgelt näha, et testament on koostatud viiest erinevast osast ehk on kokku monteeritud, mida ei ole aga ekspertiisaktis kajastatud. 22.09.2011 kohtuistungil väitis kostja, et pärandaja kirjutas omakäelise testamendi autos juhi kõrvalistmel istudes. Samas on üldteada, et autos põlve peal kirjutades muutub käekiri, kuid testamenti on püütud kirjutada täpselt pärandaja käekirja jäljendades, mida ei ole ekspertiisaktis kajastatud, sest seda fakti ei olnud varem teada (ekspertiisi teostamise ja kohtuistungi vahe oli pool aastat). See asjaolu omab asjas tähtsust.
7. Kostja on 22.09.2011 kohtuistungil väitnud, et omakäeline testament oli tema juures kodus säilitamisel. Samas selgus hagejale pärast kohtuotsust, kui ta käis notaribüroos pärandvara toimikuga tutvumas, et kostja oli notarile kirjutanud omakäelise avalduse, kus oli ta märkis, et sai isa G. B omakäelise testamendi isa perekonnatuttava käest, kes elab Kohtla-Järvel. Seega on kostja valetanud nii notarile kui ka kohtule.
8. Samuti on kostja valetanud 22.09.2011 kohtuistungil, et G. B peab augustis kartulid üles võtma ja siis on palju tööd. Samas ei ole G. B juba 2006.a alates kartuleid maha pannud, mida tõendab 09.11.2011 AS Aatmaa teatis. See asjaolu tõendab, et kostja ei tea midagi pärandaja elust. Seega ei ole kostja G. B kokku saanud ega temaga rääkinud, veel vähem saanud temalt omakäeliselt kirjutatud testamendi.
9. 14.04.2010 koos hagiavaldusega esitas hageja esindaja fakti, et tal on olnud kostjaga varasemaid kokkupuuteid Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-08-12933 ning kus kostja samuti püüdis pettuse teel vabaneda vastutusest võltsides kliendilepingut. Kui kostja on varasemalt korduvalt teostanud võltsimisi ja sellele on juhitud kohtu tähelepanu, siis oleks pidanud kohus ka seda asjaolu arvestama, kuid maakohus on jätnud nimetatud fakti kui tõendi põhjendamatult tähelepanuta. 4
10. 22.09.2011 kohtuistungil on kostja väitnud, et G. B kirjutas omakäelise testamendi tema juuresolekul. Võltsimiskahtlust võimendab kostja tegevus, millele on hageja ka 26.01.2011 vastuses tähelepanu juhtinud. Kostja esitas notarile 11.02.2010 sundosa saamise avalduse ja 05.03.2010 oma isa kirjutatud omakäelise koduse testamendi. Kui kostja teadis omakäelise testamendi olemasolu, siis miks ta esitas alguses sundosa saamise nõude. Maakohus on jätnud nimetatud fakti kui tõendi põhjendamatult tähelepanuta.
11. Antud tsiviilasjas on üheks tõendiks kostja poolt esitatud G. B poolt 08.06.2009 koostatud omakäelise testamendi koopia. Vastavalt TsMS § 277 lg-le 1 on hageja dokumendi ehtsuse vaidlustanud. 29.03.2011 ekspertiisiakti tulemuste põhjal ei saadud teha järeldust, et dokument (testamendi koopia) on ehtne. Seetõttu ei ole alust võtta nimetatud dokumenti kui tõendit asja materjalide juurde. Hageja esitas kohtule ka vastavasisulise taotluse TsMS § 277 lg 4 alusel. Kuna kohus eksitas hagejat ja väitis, et nimetatud hageja poolt esitatud dokument on hagi aluseks olev tõend ja ilma milleta ei ole põhihagi võimalik arutada ning kui kohus taotluse vastu võtaks, peaks hageja hagist loobuma, siis loobus hageja taotlusest. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, kuna nimetatud dokument oli hoopis kostja poolt kohtule esitatud. Kohus on rikkunud õigusnormi jättes kohaldamata TsMS § 277 lg
13. Kostja väitis 22.09.2011 kohtuistungil, et ta helistas G. Ble ja suhtles temaga ajavahemikul 2001-2008 telefoni teel umbes 3 korda kuus. Samas väitis, et pärast testamendi kirjutamist ta enam isaga ühendust ei saanud ega kohtunud. Ta ei saanud ühendust, kuna helistas isale valel numbril, sest number oli talle valesti meelde jäänud. Kostja ütlused on vastuolulised, sest kuidas saab telefoni number minna meelest pärast 8.a järjepidevat helistamist. Samas viie kuu jooksul kostja ei muretsenud selle üle, et ta ei saa G. Bga ühendust ja ei sõitnud tema juurde, kuigi ta teadis, et kodune testament aegub ja et seda peaks kindluse mõttes notari juures kinnitama. Maakohus ei ole pööranud nimetatud olulisele faktile kui tõendile põhjendamatult tähelepanu. Vastus apellatsioonkaebusele
14. Kostja vaidles apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega hagi tuleb rahuldada.
16. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele, mida kohus peab vastavalt TsMS § 232 lg 1 nõuetele hindama igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kolleegium ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hinnanud ebaõigesti läbiviidud kohtuliku ekspertiisi tulemusi ja teinud neist vaidluses oluliste asjaolude üle otsustamisel ekslikud järeldused. 27.

§ 24

lg 1 järgi võib testaator teha koduse testamendi kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Sama sätte kohaselt peab testaator testamendi kehtivuseks lisaks ka testamendile ise alla kirjutama. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et ekspertiis on tehtud vaidlusaluse 08.06.2009 omakäelise testamendi koopiale. Eksperdid on testamendi koopia pinnal andnud testamendi käekirjalisele tekstile tõenäoliselt jaatava hinnangu, kuid testamendil oleva allkirja ehtsusele ei ole eksperdid testamendi originaali puudumise tõttu olnud võimelised 5 hinnangut andma (II kd, tl 46-51). See aga tähendab, et puudub vajalik tõend selle kohta, et pärandaja on testamendile alla kirjutanud. Kuna kõnealusel juhul ei ole võimalik tuvastada, kas testamendi koopial olev allkiri on kirjutatud pärandaja poolt, ei saa kolleegiumi arvates kostja poolt esitatud testamendi koopiaga lugeda tõendatuks, et pärandaja on teinud kostja poolt väidetud tahteavalduse. Testamendi originaal on maakohtu menetluses tsiviilasjale lisatud pärimistoimikust tuvastamata põhjusel kaduma läinud. 28. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehing tühine kui tehingu tegemisel ei ole järgitud seaduses sätestatud vormi, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti ning vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna

§ 24

lg 1 nõuab sõnaselgelt, et kodune testament peab olema kirjutatud omakäeliselt ja sellel peab olema ka pärandaja allkiri, siis on kolleegiumi hinnangul nimetatud sätte mõte välistada pärimine koduse testamendi alusel juhul, kui testament seaduses sätestatud nõuetele ei vasta.

24 lg 1 sätestatud kohustuslike vorminõuete tõttu ei ole pärandaja poolt koduse testamendi tegemise tõendamine võimalik muude tõenditega, kui üksnes seaduse nõuetele vastava testamendi endaga. Seega ei oma asjas kogutud muud tõendid, poolte seisukohad ega kostja selgitused testamendi tegemise asjaolude kohta testamendi puudumise tõttu tõenduslikku tähendust.

1. Pärandaja poolt kostja pärijaks tunnistamise tahteavalduse puudumise tõttu puudub alus väiteks, et pärandaja on muutnud 01.10.2004 notariaalse testamendiga tehtud tahteavaldust pärandada oma vara hagejale. Eeltoodu põhjal on hageja nõue kostja poolt esitatud pärandaja omakäelise testamendi tühisuse tuvastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi tuleb aga jätta samal põhjusel rahuldamata.
2. Hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb nii maakohtu- kui apellatsioonimenetlusekulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
3. TsMS § 190 lg-te 1, 2 ja 3 alusel kuulub kostjalt riigi tuludesse välja mõistmisele riigilõiv 2 748,20 eurot (43 000 krooni), millest hageja oli menetlusabi korras hagi esitamisel Harju Maakohtu 16.09.2010 määruse alusel vabastatud (I kd, tl 201-202) ning riigilõiv 5 426,10 eurot, millest kostja oli vastuhagi esitamisel menetlusabi korras Harju Maakohtu 12.09.2011 määruse alusel vabastatud (II kd, tl 104-106 ja 118). Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 6