Obsah (4)

§ 252§ 121§ 110§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1059 Haldusasi A.S. esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Van

§ 252lg 7; 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. 23.05.2012 saabus Tallinna Halduskohtule A.S. esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 21.05.2012 käskkirja nr 612-d täitmise peatamiseks.
2. Tallinna Vangla 21.05.2012 käskkirjaga nr 612-d määrati kinnipeetav A.S.le distsiplinaarkaristus Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.3.7 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. A.S. esitas 23.05.2012 Tallinna Vanglale vaide nr 5-15/22288, milles ta vaidlustab Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 21.05.2012 käskkirja nr 612-d. A.S. taotleb vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist seni kuni menetlused toimuvad.
3. 24.05.2012 kohtule esitatud vastuses palub Tallinna Vangla jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla leiab, et konkreetsel juhul ei ole haldusakti täitmise peatamine vajalik avaliku huvi ega kolmanda isiku õiguste kaitseks. Seega on vajalik hinnata, kas haldusakti täitmise peatamine on vajalik A.S. õiguste kaitseks. Riigikohtu 17.06.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-17-04 on kohus leidnud: „Esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele. Esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Samas kohaldatakse esialgset õiguskaitset sageli olukorras, kus faktilised asjaolud ei pruugi olla lõpuni selged. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub kindlasti alus, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.“ Käesoleval juhul nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest, et A.S. kasutas vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel solvavat väljendit. Rikkumist kinnitavad neli vanglateenistuse ametnikku. Samas tunnistab A.S. menetluse käigus 10.05.2012 kirjutatud seletuskirjas osaliselt ka ise rikkumist, märkides, et isegi, kui ta kasutas sellist väljendit, siis ei ole see solvav. kasutas vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel ebatsensuurset väljendit. Samuti nähtub menetluse materjalidest, et A.S. on peale protokolliga tutvumist sellele märkinud: „Oletegi värdjad!“. Distsiplinaarmenetluse käigus on tõendatud, et A.S. rikkus vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 punktis 1 ja Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ punktis 14.3.7 sätestatud nõuet mitte kasutada solvavaid väljendeid. Tallinna Vangla leiab, et antud distsiplinaarasja faktilised asjaolud on selged, vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ning A.S. taotlus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamiseks ei ole põhjendatud. 4.

§ 121

lg 5 kohaselt kehtib esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld kuni kohtuotsuse või kaebuse tagastamise või asja lõpetamise määruse jõustumiseni, kui kohus ei määra lühemat tähtaega. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Võib juhtuda, et kaheksa kuuga ei läbi käesolev kohtuvaidlus kõiki kohtuastmeid, mistõttu ei tule kaheksa kuu jooksul ka jõustunud kohtulahendit. Kui kohus kohaldaks A.S. poolt soovitud viisil esialgset õiguskaitset ja kohtuvaidlus kestaks kauem, kui täitub kaheksa kuud distsiplinaarkaristuse määramisest, ei oleks Tallinna Vanglal üldse võimalik A.S.le määratud distsiplinaarkaristust täitmisele pöörata. Selleks, et kinni peetavale isikule distsipliinirikkumise eest mõistetud karistus oleks mõjus ja täidaks oma eesmärki, tuleb kinnipidamisasutuses igale distsipliinirikkumisele reageerida vahetult. Kinnipeetavale distsipliinirikkumise eest määratud karistuse täitmist saab pidada märkimisväärseks avalikuks huviks, kuna distsiplinaarkaristuse määramine distsipliinirikkumise korral on vangistuse eesmärkide saavutamisel ilmselgelt olulise tähtsusega. Avalikes huvides on, et vangistuse eesmärgid saavutataks ning vangistuse ajal asuks kinni peetav isik õiguskuulekale teele, et siis vangistusest naasta ühiskonda õiguskuuleka isikuna. Samuti on distsiplinaarkaristuse vahetu täideviimine vajalik vangla üldise julgeoleku tagamiseks, andes kinni peetavatele isikutele teada, et igasse distsipliinirikkumisse suhtutakse vanglas sallimatult. Vanglateenistuse poolt kinni peetavate isikute distsipliinirikkumistele kohene reageerimine aitab tagada ka vangla üldist julgeolekut. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõikest 21 tasutakse haldusasjas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 12,78 eurot. Kaebuse esitaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist maksevõimetuse tõttu. 6. Kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu 04.10.2010 lahend nr 3-3-1-64-10) arvestatakse halduskohtumenetluses isiku maksejõuetust hinnates üksnes neid sissetulekuid ja väljaminekuid, mis jäävad kaebaja õigusi piiravast haldusaktist või toimingust teadasaamise ja halduskohtule kaebuse või riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamise vahelisse perioodi. Kusjuures ka pärast riigilõivu tasumist peab kaebajale jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. 7. Tallinna Vangla 25.01.2012-24.05.2012 K-raha väljavõttest nähtuvalt on kaebuse esitaja isikuarvel 0,09 eurot, kuni kaebuse esitamiseni arvele rahalisi laekumisi toimunud ei ole.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Kohtule esitatud andmetest on ilmne, et kaebuse esitajal riigilõivu tasumiseks rahalised vahendid puuduvad ning ta tuleb riigilõivu tasumisest vabastada esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 2 8. Vabastades A.S. esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse siiski rahuldamata.

§ 249

lõikest 1 tulenevalt võib kohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohtu

1. detsembri 2001 määruses haldusasjas nr 3-31-67-01 ja
2. aprilli 2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et hilisem võimalus kahju hüvitamiseks ei välista iseenesest tagajärgede pöördumatust. Samuti on Riigikohus leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks pole alust, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kohus leiab, et käesolevas menetlusetapis ei saa kaebust ehk pidada küll täiesti perspektiivituks, ent selle eduväljavaateid ei saa hinnata ka headeks. Käskkirja täitmisele pööramise tagajärjel paigutatakse kaebaja kartserisse ning iseenesest on see tagajärg pöördumatu, ent mitte sel määral, et seda hiljem kuidagi heastada võimalik ei oleks. Neid tõdemusi kõrvutades peab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamist mittevajalikuks. Vaidlusalune käskkiri näib nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud. Tallinna Vangla on kohtule edastanud ka distsiplinaarmenetluse materjalid, millest nähtuvalt kasutas A.S. solvavaid väljendeid vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel ning samuti ka peale protokolliga tutvumist. Igati usutavad ja loogilised ka vaidlusaluses käskkirjas viidatud 4 vanglaametniku selgitused kambris viibinud kinni peetava isiku ebaviisaka käitumise kohta. Neil asjaoludel peab kohus kaebust äärmiselt väheperspektiivikaks ning leiab, et määratud karistuse täitmisele pööramisega kaasnev kaebajat kahjustav tagajärg ei ole sedavõrd intensiivne ja karm ega hiljem korvamatu, et seda sellise kasinate eduväljavaadetega kaebuse puhul vältima peaks. Määratud karistuse kohene täitmisele pööramine on aga oluline karistuse mõjususe seisukohast – mida pikem on ajavahemik teo toimepanemise ning karistuse kandmise vahel, seda vähem suuda karistatu seostada tegu ja karistust ning seda väiksem on karistuse soovitud mõju. 9.

§ 252

lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Kadriann Ikkonen kohtunik 3