lg 2 kohaselt vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš. Seega ei riku kaebaja õigusi asjaolu, et dušš võimaldati kord nädalas ning vanglaametnike tegevus ei ole kuidagi kaebajat alandanud. Inimväärikuse alandamine ei ole ka kaebaja enda tegevusest tulenevalt kaebaja kambrist isiklike esemete ära võtmine ning lühiajaline viibimine minimaalse sisustusega kaameraga kambris. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Vastavalt RVastS §-ile 9 lg 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega jätab RVastS § 9 lg 2 kohtule kaalutlusruumi otsustamaks hüvitise suuruse üle. 3 K. K on halduskohtule esitanud kahju hüvitamise kaebuse seoses 01.01.2010.a Viru Vangla toimingutega: kaebaja kinnitamine käeraudadega 5 tunniks voodi külge sektsioonis R 1 kambris 1151, lõunasöögist ilmajätmine ja tualeti mittevõimaldamine, kaebaja ümberpaigutamine sektsiooni R 1 kambrist 1151 sektsiooni R 2 kambrisse nr 1297, 01.01.2010.a õhtul, isiklike asjade äravõtmine ja nende kambrisse mitteandmine (sussid, sokid, T-särk, pesupulber, nõudepesuvahend, koolitarbed ja mõningad hügieenitarbed), kambris nr 1297 puudusid laud, peegel voodi ning nõudnud Viru Vanglalt kokku 17 000 krooni välja mõistmist. Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse mõiste ja tingimused sätestab Vangistusseadus (
). Julgeoleku tagamist vanglas reguleerib Vangistusseaduse 8. jagu. Julgeoleku tagamine vanglas on vältimatult vajalik selleks, et kindlustada vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamine (
Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete kohaldamisel sätestab
lg 1, mis näeb ette, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.
lg 2 kohaselt vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vangla direktor. Üks vanglas julgeoleku tagamise abinõu on täiendavate julgeolekuabinõude, sealhulgas ohjeldusmeetmete kasutamine.
lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Seega tuleneb, et
lg 1 kohaselt ohjeldusmeetme rakendamiseks ei pea olema juba toime pandud õigusrikkumine, vaid tegemist võib olla ka ennetava meetmega. Sama paragrahvi lg 2 järgi on täiendavateks julgeolekuabinõudeks kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldusmeetmete kasutamine.
lg 1 p 5 võimaldab täiendavate julgeolekuabinõudena kasutada ohjeldusmeetmetmeid. Alates 24.07.2009.a kehtib
Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik.
lg 1 järg võib ohjeldusmeetmena kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise näol võib seega olla tegemist ka ennetava abinõuga, millega püütakse ära hoida õiguserikkumiste toimepanemist ja ohu tekkimist vangla või teiste isikute julgeolekule ning mis põhineb kinnipeetava kavatsuste kohta olemasoleval infol ning tema võimaliku ohtliku käitumise tõenäosuse hindamisel. Vastavalt vangistusseaduse § - le 70 lg 2 võib ohjeldusmeetmete kasutamine kesta kuni 12 tundi. Kinnipeetava suhtes kasutati 01.01.2010.a käeraudadega fikseerimist kella 11.20 – 16.10-ni, kontrollides vahepeal kinnipeetava seisundit. Haldusasja materjalides on 01.01.2010.a koostatud akt ohjeldusmeetmete kasutamise kohta, millega on 04.01.2010.a tutvunud Priit Post. Akti kohaselt otsustas kasutamise Maksim Latõšev, kes on peaspetsialist – korrapidaja. Kirjeldatu alusel pole vaidlust selles
lg 1 kohaselt ohjeldusmeetme rakendamiseks ei pea olema juba toime pandud õigusrikkumine, vaid tegemist võib olla ka ennetava meetmega. Kuid täiendavaid julgeolekumeetmeid võib rakendada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ja see on vangla õigus, mis tähendab, et ohjeldusmeetme kohaldamine iga konkreetse isiku suhtes ja igal konkreetsel juhul peab olema põhjendatud. 4 Ohjeldusmeetme kasutamise põhjendatust ning sellise otsuse õiguspärasust peab olema hiljem ka võimalik kontrollida. See tähendab, et ohjeldusmeetme kohaldamine, kui selline otsus tehakse haldusmenetluse käigus, tuleb vormistada kirjalikult ja motiveeritult.
Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. Vaidlusaluste 01.01.2010.a Viru Vangla toimingute osas, mil kaebaja kinnitati käeraudadega 5 tunniks voodi külge sektsioonis R 1 kambris 1151, 01.01.2010.a õhtul, isiklike asjade äravõtmine ja nende kambrisse mitteandmine (sussid, sokid, T-särk, pesupulber, nõudepesuvahend, koolitarbed ja mõningad hügieenitarbed, kaebaja ümberpaigutamine sektsiooni R 1 kambrist 1151 sektsiooni R 2 kambrisse nr 1297 ei ole vanglateenistuse või siis (edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid ) kõrgema kohalviibiva vanglateenistuse ametniku otsustust selle kohta, et kohaldatakse
lg 4 sätestatud julgeolekuabinõuna ohjeldusmeetmete kasutamist so fikseerimist käeraudadega, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist või eraldatud kambrisse paigutamist. Kohtutoimikus on 04.01.2010.a koostatud Viru Vangla käskkiri nr 2 selle kohta, et „ kella 11.00 paiku erakorralise ümberpaigutuse teostamisel ähvardas kinnipeetav K. K (14.02.1989) panna kambris põlema temale väljastatud voodivarustuse ning lõhkuda kambri aknaklaasi. Kinnipeetav oli hoiatatud ohjedusmeetmete kasutamisest, kuid vaatamata sellele kinnipeetav hakkas lõhkuma kambris oleva vara. Ohjeldusmeetmete (käerauad) kasutamisel, kinnipeetav K. K osutas aktiivselt vastupanu. Intsidenti ajal muutusid rahutuks ka teised P1 eluosakonna kinnipeetavad. “Käskkirjas on kaalutlustena toodud väide, et kaebaja ei olnud 10.12.2009.a rahul tema suhtes teostatud ümberpaigutamisega ähvardades selle teostumise korral panna kambris põlema temale väljastatud voodivarustuse ning lõhkuda kambri aknaklaasi. 04.01.2010 käskkirjaga nr 2 kohaldati kaebajale: „1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, mis seisneb selles, et kinnipeetav D. S'ilt võetakse kambrist ära isiklikud esemed millega on võimalik tekitada tulekahju; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna seal ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 4)eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist „. Nimetatud D. S’ile adresseeritud käskkirja nr 2 /04.01.2010.a on 01.01.2010.a tutvustatud kaebaja K. K’ile allkirja vastu. Kuna vastuoluline käskkiri nr 2 koostati alles 04.01.2010.a, siis halduskohus järeldab, et 01.01.2010.a vaidlustatud ohjeldusmeetmete rakendamise ajal kohaldati kaebuse esitaja suhtes käeraudu, isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamist (sussid, sokid, Tsärk, pesupulber, nõudepesuvahend, koolitarbed ja mõningad hügieenitarbed) õigusvastaselt, vastavat haldusakti vormistamata ja kohaldatud meetme kasutamist põhjendamata. Kuivõrd fikseerimine käeraudadega ja isiklike esemete kasutamise keelamine on õigusvastane, siis on põhjendatud kaebaja kaebused lõunasöögist ja tualeti mittevõimaldamise kohta. K. K taotleb Viru Vanglalt seoses 01.01.2010.a toimingutega (käeraudade õigusvastase kasutamisega jne) tekitatud mittemateriaalse kahju 17 000 krooni hüvitamist. Kaebaja leiab, et vastustaja tegevusega rikuti tema inimväärikust ning põhjustati heaolu langus. Kohus eelnevalt tuvastas vastustaja poolt kaebuse esitaja suhtes vaidlustatud toimingute (käeraudade kasutamise jne) õigusvastasuse. Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda lähtuvalt riigivastutuse seaduse (RVS) § 9 lg-st 1 süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ning siis kui sellega on isikule põhjustatud füüsilist või hingelist valu ja kannatusi (VÕS § 128 lg 5). 5 Fikseerimine käeraudadega on alati üks äärmuslikest julgeolekuabinõudest, mis riivab intensiivselt isiku õigusi ja vabadusi. Põhjendamatu käeraudade kohaldamine võis kaebajale tuua kaasa nii hingelisi kui füüsilisi kannatusi. Pikemat aega käeraudades olek tingib samas teatud sundasendis oleku, piirab isiku kehalist liikumist ning toob kaasa isikule kaasa mittevajalikke ebamugavusi ja füüsilisi kannatusi. Põhjendamatult käeraudade kasutamisega kaasnevad kinnipeetava õiguste olulised piirangud. Tuginedes kohtupraktikas antud seisukohtadele, tuleb inimväärikuse alandamise puhul mittevaralise kahju olemasolu eeldada, ilma et kaebaja peaks seda eraldi tõendama. Vanglas viibiva kinnipeetava õigused ja vabadused on piiratud ja ei ole samastatavad vabaduses viibiva isiku õiguste ja vabadustega, samas peavad kinnipeetavatele olema tagatud tema põhiseaduslikud õigused. Avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus või ametnik vabaneb mittevaralise kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ta ei ole põhjustanud kahju süüliselt. Õigusvastaselt, ilma faktilise ja õigusliku aluseta isiku suhtes ohjeldusmeetmete kasutamine saab toimuda ainult süüliselt. Kohus leiab, et käeraudadega fikseerimist, isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamist ning asjaolu, et kambri nr 1297 sisustuses puudus laud ( Vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 1 p 3) ilma õigusliku aluseta saab lugeda süüliselt inimväärikuse alandamiseks. Antud juhul toimus kaebaja õiguste eriti intensiivne riive 01.01.2010.a. Põhjendatud ei ole kaebaja väited kambri nr 1297 sisustuse osas, et kambris puudus voodi ja peegel. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kambris oli põrandal asuv kõva lavats ning kinnipeetaval on võimalus kasutada ööpäevaringselt voodivarustust, sellega on ümberlükatud kaebaja väide, et kambris puudus voodi, millel magada. Vangla sisekorraeeskirja § 7 ei sätesta toa, kambri ja kartseri sisustusena peeglit. Kohus on seisukohal, et hüvitise nõue 17 000 krooni ei ole põhjendatud. Kuigi käeraudade kasutamine jne võis tekitada füüsilisi ja hingelisi kannatusi, ei tõendatud ühelgi juhul, et kaebajale oleks sellega tekitatud tervisekahjustusi, mis oleks vajanud arstiabi. Hüvitise nõue hingelise valu põhjustamise eest, mis oli tingitud väärikuse alandamisest, on põhjendatud summas 3000 krooni, muus osas jääb kaebus rahuldamata . Ülle Polluks kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.