Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostja vastu lepingust tuleneva nõude. Töölepingu alusel hagi esitamisel peab hageja tõendama kahju tekkimise ja põhjusliku seose kostja teo ning hagejale tekkinud tagajärgede vahel. Kostja peab vastutuseks vabanemiseks tõendama, et ta täitis õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Hagiavaldusest võib aru saada, et hageja tugines eelkõige asjaolule, et kostja ei teostanud riskianalüüsi ja selle tulemusena ei olnud hageja teadlik tööst tulenevatest ohuteguritest, samuti pidi hageja tegema seadusevastaselt ületunnitööd. 3 Tsiviilasi nr 2-11-26534 Hageja hinnangu kohaselt kujunes kutsehaigus hagejal välja töötamise ajal OÜ-s Mobilar ja AS-s Flaccosa, seejuures kostja juures on hageja töötanud ajavahemikus 31.08.2004 – 23.08.2007. Kutsehaiguse kujunemise aja suhtes on hageja esitanud tõendina töötervishoiuarsti teatise kutsehaiguse diagnoosimisest. Maakohus märkis õigesti, et teatis ei ole usaldusväärne tõend kutsehaiguse väljakujunemise aja kohta, kuna sellest ei nähtu andmeid, mille alusel on sellise järelduseni jõutud. Tööinspektsioon teostab kutsehaigestumise uurimisi, selline uurimiskokkuvõte on ka hageja suhtes tehtud (tl 82-84), kuid ka nimetatu ei ole usaldusväärne tõend kutsehaiguse tekkimise aja ja põhjuste väljaselgitamisel, sest põhineb samuti töötaja poolt esitatud andmetel ja uurimist pole läbi viinud meditsiiniliste eriteadmistega isik. Samas ei selgitanud maakohus hagejale, millised on kohased tõendid kahju ja põhjusliku seose tõendamiseks. On võimalik, et hageja on ise pidanud viimaste tööandjate juures töötamist kutsehaiguse kujunemise perioodiks. Kutsehaigusega seonduvad vaidlused on meditsiiniliselt ja õiguslikult keerukad ning kannatanud ei suuda sageli ise selgitada, millised võisid olla kutsehaigust põhjustanud ohutegurid. Hageja on oma väidetes jäänud üldsõnaliseks, väites, et kutsehaiguse põhjustasid sundliigutused, täpsustamata aga, milliseid sundliigutusi hageja tegi, nt kas need olid korduvad roteeruvad liigutused, millisele kehaosale sundasendid ja sundliigutused olid suunatud jne. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale, millised tõendid on kohased selles osas hageja väidete tõendamiseks. Eelkõige on kohaseks tõendiks ekspertarvamus ja kohtul on hageja taotlusel õigus korraldada kutsehaiguse väljakujunemise aega ja põhjuseid, aga ka konkreetse tööandja vastutuse ulatust selgitav kutsehaiguse ekspertiis. Vaidlust ei ole selles, et kostja juures riskianalüüsi ei teostatud. Ringkonnakohtu hinnangul peab tööandja riskianalüüsi tegemisel arvestama iga töötaja konkreetseid töötingimusi ja andma vastavaid tööhügieeni- ja ergonoomiaalaseid soovitusi, et töötaja oskaks seetõttu arvestada ohuteguritega ja oma tervist hoida. Asjas esitatud tõendite alusel tuleb maakohtul tuvastada, kas kostja poolt koostatud sisekontrolli tabelid ja töökeskkonna riskide hindamine täitsid selles mõttes oma eesmärki. Kahju tekitaja peab kahju hüvitama juhul, kui sündmus, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et kahju võib kahju ja vastutuse liiki arvestades pidada sündmuse tagajärjeks (põhjuslik seos). Ekspertiisi käigus on võimalik välja selgitada, kas hageja kutsehaiguse väljakujunemise põhjuseks olid sundasendid ja sundliigutused ning ületunnitöö tegemine. Maakohtul tuleb võtta seisukoht, kas kui kostja oleks taganud hagejale vajaliku töökaitsealase juhendamise ja tervisekontrolli, oleks hageja osanud ohtusid märgata ja ka tööandja tähelepanu juhtida oma töös vastavatele asjaoludele, arstid oleksid aga avastanud haigusnähud juba varem, oleks töövõime kaotus hagejal kas olemata jäänud või väiksem. Nimetatu tõendaks vastutust tekitavat põhjuslikku seost. Kui kohus tuvastab, et hageja töövõime on vähenenud ning ta on kandnud tervisekahjustuse tõttu kulutusi, on sellega tõendatud vastutust täitev põhjuslik seos. Tähele tuleb panna, et hageja on töötanud enne kostja juurde tööle asumist 32 aastat ekskavaatorijuhina. Kutsehaigus on reeglina hiilivalt kulgev ja hiljem avalduv haiguse liik. Kostja on õigesti märkinud, et samal erialal töötades ja sama tööd tehes pidi hageja ka teiste tööandjate juures olema sundasendites või tegema sundliigutusi. Seega tuleks vaidluse õigeks lahendamiseks kaaluda hagejal ka eelnevate tööandjate kostjatena kaasamist menetlusse. Vähemalt tuleb ekspertiisi tegemisel hageja pikaajalist töötamist eelnevate tööandjate juures ekskavaatorijuhina arvestada. Ringkonnakohus leiab, et hagejat on menetluses esindanud ilmselgelt ebaprofessionaalne esindaja, kes on näidanud ennast asjatundmatuna ja tulnuks menetlusest kõrvaldada (
Hagejale tulnuks anda võimalus uue esindaja võtmiseks (
lg 5) ja selgitada vajaduse korral riigi õigusabi saamise võimalusi, sest vastasel korral jäävad tema olulised huvid kaitseta. Ka apellatsioonkaebusena on hageja esindaja esitanud ühe maakohtu menetluse käigus esitatud vastuse kostja vastusele, milles puudub käsitlus, mis osas rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi või kohaldas valesti materiaalõigust. Kuivõrd ringkonnakohtul puudub hageja vastava taotluse korral võimalus kaasata täiendavalt kostjaid, saadab ringkonnakohus asja uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja edasise menetluse käigus. Reet Allikvere Ele Liiv Iko Nõmm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.