← Eesti

3-11-906/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-906 Otsuse kuupäev

  1. oktoober 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AS Tari kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 1.aprilli 2011 otsuse nr 12.2-9/10752 tühistamiseks ja Põlva Vallavalitsuselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5116,20 eurot Asja läbivaatamise kuupäev
  2. oktoober 2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS Tari, esindaja vandeadvokaat Marko Paabumets Vastustaja Põlva Vallavalitsus, esindajad Andres Aavastik ja Leo Urm Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  3. november
  4. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  5. Põlva Vallavalitsus korraldas 2009 aastal riigihanke (nr 113880) Mammaste LasteaedAlgkooli laienduse ehitusprojekti koostamiseks. Hanketeate kohaselt oli hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks madalaim hind. Põlva Vallavolikogu
  6. aprill 2009 otsusega nr 160 kinnitati konsultatsiooniteenuse lähteülesanne Mammaste Lasteaed-Algkooli laiendamiseks.
  7. 27.mai 2009 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitasid pakkumuse 3 pakkujat - AS Tari, AS Resand ja Innopolis Insenerid OÜ. AS Tari pakkumus oli madalaima hinnaga. 1
  8. Põlva Vallavalitsuse
  9. juuni 2009 korraldusega nr 197-k jäeti AS Tari kvalifitseerimata põhjusel, et ehituskohaga tutvumist ei olnud Mammaste Lasteaed-Algkooli majandusjuhataja juures registreeritud.
  11. juunil 2009 esitas AS Tari vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi: vaidlustuskomisjon).
  13. juuni 2009 otsusega nr 138-09 rahuldas vaidlustuskomisjon AS Tari vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks Põlva Vallavalitsuse otsuse AS Tari kvalifitseerimata jätmise kohta.
  14. Põlva Vallavalitsuse
  15. juuli 2009 korralduse nr 251-k p-s 2 kvalifitseeriti kõik kolm pakkujat, kaasa arvatud AS Tari; korralduse p-s. 3 tunnistati vastavaks AS Resand pakkumine; p-s 4 lükati tagasi Innopolis Insenerid OÜ ja AS Tari pakkumised; p-s 5 tunnistati edukaks AS Resand poolt esitatud pakkumus. AS Tari pakkumus lükati tagasi põhjusel, et AS Tari pakkumus ei vasta hankedokumentides esitatud tingimustele. Hankeleping AS-ga Resand sõlmiti 21.juulil 2009.a.
  17. juulil 2010 esitas AS Tari Riigihangete vaidlustuskomisjonile kahju hüvitamise taotluse.
  18. aprilli 2011 otsusega nr 12.2-9/10752 jäeti AS Tari kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
  19. 08.04.2011 esitas AS Tari kaebuse Tartu Halduskohtule Põlva Vallavalitsuselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5116,20 eurot. Kaebuse põhjendused
  20. Kaebuse esitaja on seisukohal, et talle on riigihanke nr 113880 raames tekitatud kahju, mille väljamõistmist reguleerib riigivastutuse seadus. Kaebaja ei ole nõus vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et hankija 21.07.2009 korraldus AS Tari pakkumuse tagasi lükkamise kohta ei ole õigusvastane. Vaidlustuskomisjon on ekslikult tuvastanud faktilise asjaolu, et AS Tari pakkumus ei lähtunud AS Resandi poolt väljatöötatud eskiisprojektist. Pakkumuse koostamisel just esitatud eskiisprojektist lähtuti, sealt saadi teada töö ligikaudne maht ja sisu. Pakkumuse koostamiseks tuli võrrelda Mammaste LasteaedAlgkoolis planeeritavaid töid analoogsete objektidega. OÜ Advokaadibüroo In Jure 09.07.2009 kirjas on kinnitatud autoriõiguste puudumist sel ajahetkel (s.o 09.07.2009), kuid see ei tähenda, et pakkumuse koostamisel ei lähtutud eskiisprojektist. Ilma eskiisprojektist saadud informatsioonita ei oleks olnud võimalik tööde sisu ega mahtu hinnata ja pakkumust esitada. Pakkumus ei ole eel- ega põhiprojekt, vaid hinnang sellele, missugune on põhiprojekti koostamise kulu ning hinnangu andmisel lähtus AS Tari AS Resandi eskiisprojektist. AS Tari pakkumus vastas hanke tingimustele. AS Tari esindaja 09.07.2009 kiri ei ole samastatav tehtud pakkumusega, pakkumus esitati
  21. aasta maikuus. Pakkumusele järgnev kirjavahetus ei kuulu pakkumuse juurde.
  22. Kaebuse esitaja on seisukohal, et AS Tari pakkumuse tagasilükkamise üheks aluseks oli autoriõiguste kokkuleppe puudumine AS Resand töö nr 0903 osas. Nõue, mille kohaselt tuleb pakkujatel omandada eskiisprojekti autoriõigus AS-lt Resand, ühelt pakkujalt, ei ole kooskõlas RHS § 3 punktis 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille 2 kohaselt on hankija kohustatud kohtlema pakkujaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning seda on tuvastanud ka vaidlustuskomisjon 01.04.2011 otsuses.
  23. Põlva Vallavalitsus on tuginenud 21.07.2009 korralduses nr 251-k asjakohatutele argumentidele, mistõttu on nimetatud korraldus motiveerimata. Korraldus nr 251-k on sisuliselt õigusvastane Põlva Vallavalitsuse poolse diskretsiooni kuritarvitamise tõttu, kuivõrd haldusorgan on arvestanud asjassepuutumatute argumentidega. Põlva Vallavalitsus ei ole taganud riigihanke läbipaistvust, kontrollitavust ja riigihankes osalevate isikute võrdset kohtlemist, rikkudes nii RHS § 3 punkte 2 ja
  25. Õigusvastase haldusaktiga AS Tari pakkumuse tagasilükkamisega on otseselt rikutud AS Tari huve ning õigusi, AS Tari taotleb tekitatud kahju ning pakkumuse esitamisega seotud kulude hüvitamist. AS Tari lähtus pakkumuse tegemisel juhatuse liikme poolt kinnitatud eelarvest, esitatud pakkumuses oli arvestatud 10% suuruse, s.o 59 200,00 kroonise kasumiga (projekteerimistööde eelarve, käibemaksuta). Kuivõrd hankeleping sõlmiti AS-ga Resand, jäi kasum AS-l Tari saamata. Põlva Vallavalitsuse 21.07.2009 õigusvastase korraldusega nr 251k on tekitatud AS-le Tari kahju saamata jäänud tulu näol summas 4464,61 eurot (69 856,00 krooni, s.o 59 200,00 krooni + käibemaks 18%). Hankija on rikkunud riigihanke läbiviimist reguleerivaid sätteid, ebaõigesti lükanud tagasi AS Tari pakkumuse ning tunnistanud parimaks AS Resand pakkumuse. Madalaima hinnaga pakkumise tegi AS Tari, mistõttu oleks riigihanke läbiviimise sätete korrektse järgimise korral sõlmitud hankeleping just AS-ga Tari. Pakkumuse koostamise kuludeks (käibemaksuta) oli 651,59 eurot (käibemaksuta 8640,00 krooni, koos käibemaksuga 10 195,20 krooni). Vastustaja vastuväited
  26. Vastustaja on seisukohal, et Põlva Vallavalitsuse 21.07.
  27. a korraldus nr 251-k on seaduslik ning sisuliselt põhjendatud, mistõttu puudub Põlva Vallavalitsuse poolne õigusvastane käitumine kaebuse esitaja suhtes ning nõue temale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamisest ei saa kuuluda rahuldamisele.
  28. AS Tari kui pakkumuse tegemisest huvitatud isik sai Tellijalt kätte hanketeate PVV HK14 koos hankedokumentidega ja lisadega, millistes on selgelt ja üheselt mõistetavalt märgitud, et tööde teostamise aluseks on muuhulgas ka Eskiisprojekt, AS Resand töö nr
  29. Olemasolevate tõendite baasil on võimalik üheselt aru saada, et AS Tari kui pakkumuse tegemisest huvitatud isik pidi olema teadlik Tellija poolt seatud projekteerimistööde ühest põhitingimusest - projekteerimisel lähtuda Eskiisprojektist nr 0903, samuti ta nõustus seda tingimust pakkumuse tegemisel aluseks võtma. 15 . OÜ Advokaadibüroo In Jure kirjas 09.07.
  30. a teatab AS Tari Põlva Vallavalitsusele, et nemad ei kavatse kasutada olemasolevat eskiisprojekti, vaid projekteerivad uue. Järelikult oli AS Tari pakkumuse esitamise staadiumis kindlal seisukohal, et MLA laienduse ehitusprojekti väljatöötamisel ei võta nad aluseks hankedokumentidega seatud tingimust lähtumist Eskiisprojektist nr 0903, millise aluseks võtmisega nad olid eelnevalt nõustunud ning et nemad töötavad välja hoopiski alternatiivprojekti. Selle tõttu ei vastanud ASi Tari pakkumus hanketeate p.II. 1.9 tingimustele, millise järgi alternatiivpakkumiste tegemine oli keelatud. Seega Põlva Vallavalitsusel puudus õigus ja ka võimalus ASi Tari pakkumuse vastavaks tunnistamiseks, sest see oli vastuolus hanketeate ülalmärgitud sätetega ning RHS 3 § 47 lg.2 alusel oli Põlva Vallavalitsusel ainult üks võimalik tegutsemisvariant - ASi Tari pakkumus tagasi lükata.
  31. AS Tari märkis Riigihangete Vaidlustuskomisjonile
  32. juulil
  33. a esitatud kahju hüvitamise taotluses, et hankedokumentidest ei tulenevat, et pakkuja peab lähtuma olemasolevast eskiisprojektist; nende tõlgenduse järgi on hankelepingu üheks osaks ka eskiisprojekti koostamine; hanketeates ei olevat seatud tingimust, mille kohaselt pakkujad ei tohi kõrvale kalduda eskiisprojektist; uue eskiisprojekti koostamine olevat hanketingimustega kooskõlas, kuna hankelepingu objektiks on ka arhitektuuriteenuste osutamine.
  34. AS Tari oma 08.04.
  35. a kaebuses halduskohtule p.2.5 ja p.2.6 on märkinud, et kõnealuses riigihankes tuli pakkumuse koostajal juhinduda muuhulgas ASi Resand tööst nr
  36. Seega, AS Tari on muutnud oma seisukohta vaidluse peamise sisulise asjaolu suhtes ning nõustub Põlva Vallavalitsusega selles osas, et pakkujal tuli juhinduda Lähteülesande Lisa nr 1 „Juhend. Tehnilised nõuded Mammaste Lasteaed-Algkoolile" üheks alusdokumendiks olnud Eskiisprojektist. ASi Resand töö nr
  37. Seega on AS Tari oma 08.04.
  38. a kaebuses halduskohtule p.2.7 esmakordselt välja tulnud seisukohaga, et nemad oma pakkumuse koostamisel just Eskiisprojektist nr 0903 lähtusidki. Kohtu põhjendused ja otsus
  39. RHS § 117 lg 3 (RHS kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioon) sätestab, et pärast hankelepingu sõlmimist võib kahju hüvitamise taotluse esitada vaidlustuskomisjonile taotleja või pakkuja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-7 nimetatud dokumendi tõttu. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 01.04.2011 otsusega nr 12.2-9/10752 jäeti AS Tari kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Kuigi kaebuse esitaja ei ole otseselt taotlenud vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamist, on sisuliselt RHS §-st 129 tulenevalt tegemist vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamise ja kahju hüvitamise kaebusega. Halduskohtusse saab kaebusega pöörduda pärast kohtueelse menetluse läbimist. Tulenevalt riigihangete regulatsiooni eripärast on vastustajaks halduskohtus mitte vaidlustuskomisjon, vaid riigihanke läbiviinud organ, kuna vaidlustuskomisjon ei ole halduskohtus menetlusosaline.
  40. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei ole võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmisega või taastamisega.
  41. AS Tari kahju hüvitamise taotluse kohaselt on õigusvastaseks otsuseks, mille tõttu jäi kaebajaga hankeleping sõlmimata, Põlva Vallavalitsuse (hankija) 21.07.2009 korraldus nr 251-k osas, millega lükati tagasi AS Tari pakkumus ja tunnistati edukaks AS Resand pakkumus. Korralduse p-s 1 lükkas hankija AS Tari pakkumise tagasi põhjusel, et pakkumus ei vasta hankedokumentides esitatud tingimustele. Seega on antud asjas vajalik tuvastada asjaolu, kas kaebaja pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane või mitte.
  42. Lihtmenetlusega riigihankes „Mammaste Lasteaed-Algkooli laienduse ehitusprojekti koostamine“ pakkumuse koostamisel tuli pakkujatel juhinduda hanke alusdokumentidest: hanketeade, lähteülesanne ja tehnilised nõuded. Selles osas vaidlust ei ole. Lähteülesande p-s 4 2 on tööde teostamise alusdokumentidena märgitud: detailplaneering, AS Resand töö nr 0820; eskiisprojekt, AS Resand töö nr 0903; ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, OÜ Rakendusgeoloogia töö nr 08-072; geodeetiline alusplaan, A & O Maamõõdubüroo töö nr 391/
  43. Seega tuli pakkujatel nii pakkumuse koostamisel kui ka hilisemal tegevusel lähtuda hankija poolt esitatud hankedokumentidest.
  44. Kohus on seisukohal, et Põlva vallavalitsuse korraldus osas, millega lükati tagasi AS Tari esindaja pakkumus, on õiguspärane. Hanke lähteülesande punktis 2 on märgitud, et tööde teostamise aluseks on lähteülesandes ja selle lisas nimetatud dokumentatsioon ning Tellija poolt Konsultandile üleantavad dokumendid. Üheks üleantud dokumendiks on märgitud lähteülesandes ka eskiisprojekt, AS Resand töö nr
  45. AS Tari on aga 09.07.2009 kirjas hankijale teatanud selgitusena, et mitte mingisuguseid kokkuleppeid eskiisprojekti autoriõiguse kohta ei ole sõlmitud ega sõlmitagi, kuivõrd AS Tari ei kavatse olemasolevat eskiisprojekti kasutada, vaid projekteerib uue (tlk.18). Seega andis AS Tari hankijale teada, et ta ei kasuta ühte lähteülesandes märgitud hanke alusdokumenti. Hanke tingimuste kohaselt oli aga tehniliste lahenduste muutmine keelatud. Kuigi AS Tari on selles kirjas pidanud hankijale vastama eskiisprojekti autoriõiguse eest tasumise küsimuses, on AS Tari vastuses ühemõtteliselt teatanud, et ta ei kasuta olemasolevat eskiisprojekti vaid projekteerib uue. Seda, et kaebaja ei kavatse olemasolevast eskiisprojektist tulevikus lähtuda, on kaebaja kinnitanud ka vaidlustuskomisjonile esitatud kahju hüvitamise taotluses. Nii on AS Tari kahju hüvitamise taotluses olnud seisukohal, et hankelepingu üheks osaks on ka eskiisprojekti koostamine, ning et järgides tehnilisi näitajaid, on võimalik koostada erinevaid eskiise, muutes näiteks hoone välisilmet või ruumide paigutust. Samuti on kaebaja selgitanud, et hanketeates ei ole seatud tingimust, mille kohaselt pakkujaid ei tohi kalduda kõrvale eskiisprojektist, vaid on ette antud tehnilised andmed, mida tuleb järgida, ning et uue eskiisprojekti koostamine on hanketingimustega kooskõlas. Seega on kaebaja hankemenetluses kinnitanud, et tema pakkumus ei lähtunud ega kavatse ka hiljem lähtuda AS Resand poolt väljatöötatud eskiisprojektist.
  46. Eelpooltoodud asjaolud on välja toodud ka vaidlustatud hankija korralduses, millega AS Tari pakkumus tagasi lükati. Nii on vaidlustatud korralduse p-s 4 märgitud, et hankemenetluse raames esitatud pakkumuse koostamisel tuli pakkujal lähtuda olemasolevast eskiisprojektist, millest pidi aru saama ka AS Tari, andes pakkumuse raames vastavad kinnitused. Kuna hanketingimuste kohaselt ei olnud pakkujal õigus koostada uut eskiisprojekti ega muuta ehitise tehnilisi lahendusi ega pakkuda alternatiivseid lahendusi (hanketeade p 1.9), ei vastanud AS Tari pakkumus hanke alusdokumentidele. Seega oli hankija otsus AS Tari pakkumuse tagasilükkamise osas õiguspärane. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on alles kohtule esitatud kaebuses esmakordselt selgitanud, et pakkumuse koostamisel nad lähtusidki eskiisprojektist nr
  47. Pakkumuste vastavaks tunnistamisel tuli hankijal lähtuda olemasolevatest andmetest ja teabest.
  48. Kaebaja on seisukohal, et AS Tari pakkumuse tagasi lükkamise üheks põhjuseks oli autoriõiguste kokkuleppe puudumine AS Resand töö nr 0903 osas. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuigi hankija on kaebajalt 07.07.2011 kirjas küsinud, kas AS-l Tari on pakkujana kokkulepe eskiisprojekti autoriga varaliste õiguste omandamise kohta, ei ole hankija kaebaja pakkumust sellise kokkuleppe puudumise tõttu tagasi lükanud. Vaidlustatud korralduses sellised põhjendused puuduvad. Korralduse p-s 4 on hankija kaebaja pakkumuse tagasilükkamist põhjendanud sellega, et AS Tari pakkumus ei lähtu 5 hankedokumendina esitatud eskiisprojektist ning et soov teostada töö alternatiivse lahendusena ei ole lubatav ning et järelikult ei vasta AS Tari pakkumus hanke tingimustele ja tuleb tagasi lükata. RHS § 47 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustele.
  49. Kuna vaidlustatud korraldus kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise osas on õiguspärane ja kaebaja õigusi ei riku, ei saa kaebaja õigusi rikkuda korraldus ka AS Resand pakkumuse edukaks tunnistamise osas. Kuna kaebaja õigusi ei ole rikutud, ei ole kaebajale ka kahju tekitatud, mistõttu tuleb kaebus jätta HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.
  50. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuistungil teatasid pooled, et menetluskulude väljamõistmiseks taotlusi ei ole. Eda Muts kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.