, mis sätestas kinnipeetavatele isikutele uue suitsetamise korralduse.
lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enam hoida enda juures tubakatooteid ja suitsetamistarbeid. Tartu Vanglas ei ole ühelgi kinni peetaval isikul lubatud hoida enda juures tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Vangla ei ole V. Ahast diskrimineerinud, kuna samalaadne rikkumine on karistatav sõltumata kinnipeetava rahvusest, rassist, nahavärvusest, soost, keelest, päritolust, poliitilistest või muude veendumustest, samuti varalisest ja sotsiaalsest seisundist või muudest asjaoludest. V. Ahase väited PS § 10, § 11, § 13 ja § 15 rikkumisele on arusaamatud. V. Ahasel ei ole takistatud kohtusse pöördumist ega seeläbi oma õiguste kaitsmist. V. Ahas on seisukohal, et temale määratud karistus on ebaproportsionaalne. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse karistuse määramisel arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärgiks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Karistuse määramisel on arvestatud, et vaide esitajal on 22 kehtivad distsiplinaarkaristust. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitajat on Tartu vangla inspektor-kontakt peaspetsilist-üksuse juhi ülesannetes 11.07.2011 käskkirjaga karistatud kartserisse paigutamisega selle eest, et 05.07.2011 jalutuskäigult tulles omas ta aluspükste vahel kaheksat sigaretti Next, mis olid mähitud kahte ajalehe pakikesse. Nähtuvalt kaebusest ja ka Tartu Vanglale esitatud vaidest (tlk.15), ei vaidlusta kaebaja asjaolu, et tal oli 05.07.2011 jalutuskäigult tulles aluspükstesse peidetud 8 sigaretti. Peale vaide käiguta jätmist on V.Ahas esitanud vastustajale vaide, taotledes käskkirja tühistamist põhjusel, et määratud distsiplinaarkaristus on liialt ränk ning ta pole nõus sellistel asjaoludel kartserikaristust kandma. Ka kohtule esitatud kaebuses märgib V.Ahas, et vastustaja karistas teda ebaproportsionaalselt. Samuti märgib V.Ahas kohtule esitatud kaebuses, et Eesti Vabariigis ei ole suitsude omamine ja tarbimine keelatud. Tulenevalt kohustuslikust kohtueelsest menetlusest saab kohus hinnata vaidlustatud käskkirja õigsuspärasust ulatuses, milles on kaebaja eelenevalt esitanud vaide vanglale. Kuna kaebaja on Tartu vanglalae esitatud vaides vaidlustanud 11.07.2011 käskkirja ainult karistuse ebaproportsionaalsusest tulenevalt, saab ka kohus hinnata käskkirja ainult selles osas. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt kaebajale määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne. Kaebajale on määratud kartseriskaristus 10 ööpäeva. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärgiks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Nähtuvalt käskkirjast, on karistuse määramisel arvestatud, et kaebajal on eelnevalt 2 22 kehtivat distsiplinaarkaristust, seega on kaebaja süstemaatiline distsipliini rikkuja vanglas. Seejuures on suitsetamistarvete enda juures hoidmise ja selleks mitte ettenähtud kohas suitsetamise eest kaebajat karistatud 5 korral. Vaatamata eelnevatele karistustele on kaebaja jätkanud samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna varasemad alla 10 päevalised kartserikaristused ja noomitused ei ole kaebajale mõju avaldanud, oli põhjendatud määrata kaebajale karistuseks kartserisse paigutamine 10 päevaks. Kõiki neid asjaolusid on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas analüüsitud, seega on tegemist vastustaja poolt kaalutletud otsusega. V. Ahas on nii vaides kui kohtule esitatud kaebuses seisukohal, et suitsude omamine ja tarbimine ei ole keelatud ning kui vangla võimaldaks päevas rohkem suitsetamas käia, siis ta ei rikuks vangla kodukorda. Kohus märgib, et V. Ahas on kinnipeetav, ning tal tuleb arvestada oma igapäevase elu korraldamisel, sealhulgas hüvede saamisel kõikide vangistust reguleerivate õigusaktidega.
lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus hoida enda juures tubakatooteid ja suitsetamistarbeid. Vanglas ei ole keelatud suitsetamine ega sigarettide hoidmine, kuid see peab toimuma vastavalt vangla poolt kehtestatud korrale.
Riigikohus on 07.09.2009 otsuses nr 3-3-1-5-09 märkinud, et vangistuse sisu on isikult vabaduse võtmine, st teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi)õigusi. Vangistust ei ole õige mõista üksnes füüsilise liikumisvabaduse piiranguga. Kinnipeetava kogu eluolu seostatakse vanglaga – tema vabadus allutatakse vangistusseadusest tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimisele. Ühtlasi määrab vangistusseadus ka kinnipeetava põhiõiguste piiramise mahu. Kaebaja on märkinud, et vastustaja poolt rikuti ka Põhiseaduse § 10, 11, 12, ja 13, kuid samas puudub kaebaja poolne selgitus, kuidas ja milliseid kaebaja põhiõigusi vastustaja rikkus. Seetõttu puudub kohtul ka vajadus Põhiseaduse vastavate sätete analüüsimiseks. Nagu märgitud, on kaebaja vaidemenetluses vaidlustanud käskkirja ainult karistuse raskuse osas. Kaebaja on kaebuses märkinud, et karistuse määramisega tekitati talle nii moraalset kui materiaalset kahju. Kohus jätab antud väite tähelepanuta, kui antud kaebusesse mittepuutuva. Kaebaja on taotlenud ainult käskkirja tühistamist, kahju hüvitamise taotluse korral tuleb kaebajal läbida samuti eelnev iseseisev kohtueelne menetlus. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata, vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja proportsionaalne. Käskkirja tühistamiseks alus puudub, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata. Eda Muts kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.