← Eesti

3-11-1176/25

Obsah (4)§ 4§ 15§ 12§ 31

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1176 Otsuse kuupäev 28.10.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Oilmarket esindaja v.adv. Kaimo Räppo kaebus Mak

§ 4lg 1 p.

1 kohaldamises ning kohaldanud ekslikult Võlaõigusseadusest tulenevaid sätteid ja jätnud tähelepanuta Asjaõigusseadusest tulenevad sätted. Maksuhaldur on ekslikult leidnud, et kaebuse esitaja poolt OÜ-le Sveso Investments üle antud kütuseveok ja haagis anti üle vara tasuta võõrandamise eesmärgil, millest tulenevalt on maksuhaldur määranud kaebuse esitajale käibemaksu 117 500 krooni. Vaatamata eelnevale märgib OÜ Oilmarket, et ta on otsustanud vaidlusaluse vara lõplikult võõrandada, millest tulenevalt tekib OÜ-l Oilmarket vara võõrandamisest käive. Kaebaja märgib, et eelnev ei tähenda nõustumist maksuhalduri poolt esitatud maksuotsuse põhjendustega käibe tekkimise kohta kütuseveoki ning haagise üleandmisel. OÜ Oilmarket kinnitab, et ta täidab oma käibemaksuseadusest tuleneva kohustuse käibe tekkimisel vastavalt

§-le

  1. Lähtudes eelnevast leiab kaebaja, et vaidlustatav maksuotsus ei vasta HMS §-le 54, olles nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane. Eelkõige on rikutud isiku ärakuulamisõigust ning hinnatud valesti tõendeid. Samuti on maksuhaldur eksinud kehtiva õiguse kohaldamisel. Eelnev on kokkuvõttes toonud kaasa nii sisuliselt vale ja õigusvastase kui ka formaalselt õigusvastase maksuotsuse. Eelneva tõttu taotleb kaebuse esitaja vaidlusaluse maksuotsuse täies ulatuses kehtetuks tunnistamist (tühistamist) ja menetluskulude väljamõistmist. Vastustaja seisukohad Vastustaja peab OÜ Oilmarket kaebuses Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 14.12.2010 maksuotsuse nr 12-2.3/6117-47 tühistamiseks esitatud väiteid põhjendamatuteks ja vaidleb neile vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaevatav maksuotsus on sisuliselt õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur on märkinud, et kaebuse esitaja oli teadlik, et kontrollakt väljastatakse talle elektrooniliselt ning võib eeldada, et isik sai selle ka kätte, kuid ei saatnud maksuhaldurile kinnitust kättesaamise kohta. Kuna kaebuse esitaja kontrollakti kättesaamist ei kinnitanud, väljastas maksuhaldur 02.12.2010 kontrollakti teistkordselt posti teel väljastusteatega. Eriarvamuse esitamise tähtajaks oli kontrollaktis määratud 09.12.
  2. Seega isegi kui kaebuse esitaja sai kontrollakti kätte hiljemalt 03.12.2010, jäi eriarvamuse esitamiseks aega 6 päeva. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Oilmarket juhatus liige Sepo Kuri neljal korral maksuhalduriga kohtunud ning seletusi andnud 26.08.2010, 06.09.2010, 23.09.2010 ja 07.10.
  3. Lisaks sellele on kaebuse esitaja korduvalt esitanud täiendavaid dokumente ja vastanud täiendavatele küsimustele. Maksuhaldur on teinud mitmeid kontrolli tähtaja pikendamise otsuseid, kus on märgitud nii kontrolli hetkeseis kui ka planeeritavad edasised toimingud. Seega on maksuhaldur kaebuse esitajat kogu menetluse vältel menetluse käiguga kursis hoidnud ning isikul on olnud võimalus kontrollitoimikuga tutvumiseks ja omapoolsete seisukohtade esitamiseks ka enne kontrollakti koostamist. Ka oli kaebuse esitajal võimalus kasutada menetluses juriidiliste teadmistega esindaja abi, kui ta tunnetas selleks vajadust. Eeltoodust nähtub, et kaebuse esitajat on menetluse käiguga kursis hoitud ning talle olid kontrolli käigus selgunud faktilised asjaolud teada juba enne kontrollakti saamist. Seega oli kaebuse esitajal juba menetluse käigus võimalik oma seisukohti kujundada ning neid maksuhaldurile esitada. Maksuhaldur on maksuotsuses toonud välja tõendid, mis kinnitavad, et OÜ Best oil , OÜ Victum Kaubandus ja OÜ Arnika Pluss ei omanud kontrollitaval perioodil reaalset majandustegevust ja ei saanud seega kaebuse esitajale kütust müüa. OÜ Best oil alustas kütuseäri valdkonnas tegevust alles
  4. aasta maikuus, s.o üks kuu enne väidetavaid tehinguid kaebuse esitajaga. OÜ Best oil juhatuse liikmel Vergo Sternil puudusid varasemad kogemused ja sidemed kütuseäris. Vergo Sterni teadmised valdkonnast olid äärmiselt puudulikud (näiteks ei teadnud Vergo Stern, milline on kütuse sertifikaat ja millised andmed seal kajastuvad) ning huvi äriühingu tegevuse suhtes minimaalne. Äriühingul puudus 2010 juunikuus majandustegevus. OÜ Victum Kaubandus alustas kütuseäri valdkonnas tegevust alles
  5. aasta maikuus, s.o üks kuu enne väidetavaid tehinguid kaebuse esitajaga. OÜ Victum Kaubandus juhatuse liikmel Rannus Mäsakil puudusid varasemad kogemused ja sidemed kütuseäris. Rannus Mäsaki teadmised valdkonnast on puudulikud (näiteks Rannus Mäsak ei teadnud, milliste andmetega aruandeid pidi osaühing vedelkütuse käitlejana esitama ja kui suur on aktsiisimaks) ja huvi äriühingu tegevuse vastu minimaalne (näiteks osaühingul puudus raamatupidamisarvestus ja Rannus Mäsak ei teadnud, millisest registrist äriühing kustutati). OÜ Victum Kaubandus juhatuse liige ei osanud anda väidetavalt kaebuse esitajaga toimunud tehingute ning kütuse ostmise-müümise kohta usaldusväärseid seletusi. Lisaks esineb äriühingul rida tunnuseid, mis viitavad varifirmale. OÜ Arnika Pluss alustas kütuseäri valdkonnas tegevust alles
  6. aasta maikuus, s.o üks kuu enne väidetavaid tehinguid kaebuse esitajaga. OÜ Arnika Pluss juhatuse liikmel Meelis Koolmel puudusid varasemad kogemused ja sidemed kütuseäris. Meelis Koolme teadmised valdkonnast on olematud (näiteks ei teadnud juhatuse liige, kust kütust osta saab, samuti ei ole juhatuse liige teadlik äriühingutest, kelledega osaühing väidetavalt tehinguid on teinud.) ja juhatuse liige tegutses Nikolai Gontšarovi juhiste alustel. Ka OÜ Arnika Pluss pangakontosid kontrollis tegelikult Nikolai Gontšarov. Nimetatud isik hoiab maksuhaldurile teabe andmisest kõrvale ning ei ole maksuhalduri korduvatest korraldustest hoolimata seletusi andnud. Lisaks omab OÜ Arnika Pluss varifirmale iseloomulikke tunnuseid. Seega kontrollimenetluse käigus kogutud tõendite pinnalt nähtub, et kuna kaebuse esitaja ei ostnud kaupa OÜ-lt Best oil, OÜ-lt Victum Kaubandus, OÜ-lt Arnika Pluss ega ka mõnelt teiselt äriühingult väljaspool aktsiisiladu, siis on OÜ Oilmarket kauba soetanud ise OÜ Mazeikiu Nafta Trading House, AS-i Kroodi Terminal, AS-i Maardu Terminal ning OÜ Petroil PVTK aktsiisiladudest. Nimetatud kohtadest said kaebuse esitaja ostjad kauba ka kätte. Vastustaja peab oluliseks märkida, et

§ 4

lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus.

§ 15

lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 20% maksustatavast väärtusest, välja arvatud kõnesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 sätestatud juhtudel.

§ 15

lg 3 p 12 kohaselt on käibemaksumäär 0% aktsiisilattu paigutatud aktsiisikaubal, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost välja toimetamist, v.a aktsiisikauba toimetamine ühest aktsiisilaost teise. Maksuhaldur on järeldusel, et tegelikkuses ei ole kaebuse esitaja ja OÜ Best oil, OÜ Victum Kaubandus ja OÜ Arnika Pluss vahel tehinguid toimunud. Kaebaja on nimetatud äriühingute nimel väljastatud arvetel kajastanud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas ning jätnud kütuseveoki ja haagise OÜ-le Sveso Investments tasuta üleandmiselt käibemaksu tasumata. Kohtu seisukohad Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Asja materjalide kohaselt on maksuhaldur raamatupidamisdokumentide põhjal kindlaks teinud, et OÜ Oilmarket on juunikuus 2010 soetanud kütust kokku 3.201.938 liitrit summas 38.550.919.- krooni. OÜ Oilmarket juhatuse liikme Sepo Kuri selgituste kohaselt tegeleb OÜ Oilmarket kütuse vahendamise ja transportimisteenuse osutamisega. Transporditeenuse osutamiseks on OÜ-l Oilmarket olemas kütuseveok ja järelhaagis, mis on panditud teisele ettevõttele. Sepo Kuri seletuste kohaselt on tema tööks otsida odavamat kütust ja seda kallimalt edasi müüa. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et OÜ Oilmarket on esitanud juunikuus 2010 käibedeklaratsioonis valeandmeid, deklareeris OÜ-de Best oil, Victum Kaubandus ja Arnika Pluss nimel väljastatud arvetele kajastatud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas ning jättis kütuseveoki ja haagise OÜ-le Sveso Investments tasuta üleandmiselt käibemaksu tasumata. Kontrolli tulemuste kohta on maksuhaldur väljastanud kontrollakti nr. 12.2-3/6117-44 30.11.

  1. Maksuhaldur andis OÜ-le Oilmarket kontrollaktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral eriarvamuse esitamise tähtajaks 09.12.
  2. Vastavalt 29.11.2010 kokkuleppele kaebuse esitajaga saatis maksuhaldur kontrollakti e-posti aadressile. Kuna kaebuse esitaja kontrollakti kättesaamist e-posti teel ei kinnitanud, saatis maksuhaldur 02.12.2010 kontrollakti kaebuse esitajale juriidilisel aadressil Rävala pst 8 A
  3. Kaebuse esitaja pidi saama kontrollakti kätte 03.12.
  4. 09.12.2010 on taotlenud OÜ Oilmarket eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamist. Maksuhaldur jättis kaebuse esitaja taotluse 10.12.2010 otsusega nr 12.2-3/6117-46 rahuldamata. Kaebuse esitaja ei esitanud maksuhalduri poolt määratud tähtajaks eriarvamust. 10.01.2011 esitas kaebuse esitaja maksuhalduri 10.12.2010 otsuse nr 12.2-3/6117-46 peale vaide, milles taotles otsuse kehtetuks tunnistamist. Maksu-ja Tolliamet jättis 16.02.2011 vaideotsusega nr 6-1/20-2 vaide rahuldamata. 14.12.2010 väljastas maksuhaldur maksuotsuse nr 12.2-3/6117-47, millega määras OÜ-le Oilmarket täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku summas 7 827 683 krooni. Maksuhaldur leidis, et kaebuse esitaja on esitanud maksustamisperioodil juuni
  5. a käibedeklaratsioonis valeandmeid, deklareerides OÜ Best oil, OÜ Victum Kaubandus ja OÜ Arnika Pluss nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas ning jättis kütuseveoki ja haagise OÜ-le Sveso Investments tasuta üleandmiselt käibemaksu tasumata. 14.01.2011 esitas kaebuse esitaja 14.12.2010 maksuotsuse peale vaide. 22.02.2011 vaideotsusega nr 6-1/32-2 jättis Maksu- ja Tolliamet vaide rahuldamata. Maksuhaldur on tuvastanud, et eelnimetatud äriühingud ei omanud kontrollitaval perioodil reaalset majandustegevust ja ei saanud kaebajale kütust müüa. Maksuotsuses on fikseeritud äriühingute juhatuse liikmete selgitused asja kohta, mis on olnud tõendusmaterjaliks maksuhaldurile selle kohta, et kütuse ostu-müügi tehinguid ei ole tegelikult toimunud.
  6. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et OÜ Best oil on müünud kaebajale juunis 2010 kütust kokku 335.906 liitrit summas kr. 4.019.110.-. Alates 12.05.2010 sai äriühingu nimeks OÜ Best oil. mille omanik ja juhatuse liige on Vergo Stern. Äriregistri andmetel on nimetatud äriühing kütuse ostu ja müügiga tegelev firma. Maksuhaldur on viinud ajavahemikul 17.08.2010 kuni 16.11.2010 läbi nimetatud äriühingus käibemaksu tagastusnõude kontrollimise maksustamisperioodi juuni 2010 kohta ja tuvastas, et OÜ Best oil ei olnud juunis 2010 tegutsev äriühing, mistõttu ei saanud ta kütust kaebajale müüa. Maksuhaldur on Vergo Stenilt seletused võtnud, mille kohaselt ta kinnitas, et ei ole varem kütuseäriga tegelenud ja samuti ei olnud V. Sternile selge, kuidas kütuse hind kujuneb ning ta ei olnud huvitatud kütuse päritolust. Maksuhaldur on raamatupidamisdokumentide alusel teinud kindlaks, et OÜ Best oil on juunis 2010 soetanud kütust uuelt tulijalt kütuseäris see on OÜ-lt Agro Petrol (äriühingu juhatuse liige Margus Koppel) Nimetatud äriühing on omakorda soetanud kütust AS Kroodi Terminal (edaspidi Kroodi terminal) aktsiisilaos OÜ-lt Mazeikiu Nafta Trading House. OÜ Best oil kontrollimise käigus on tuvastatud, et OÜ Agro Petrol ei ole reaalselt tegutsev äriühing, mis välistab kütusemüügi OÜ-le Best oil. Seega on maksuhaldur asunud õigesti maksuotsuses seisukohale, et OÜ Agro Petrol ei ole tegelikkuses tegutsev äriühing ning ei saanud seega OÜ-le Best oil ega ka ühelegi teisele äriühingule kütust müüa. Maksuhaldur on märkinud, et Vergo Sterni seletustest nähtuvalt liigub kütus Kroodi terminali aktsiisilaost otse lõpptarbijale. Ka kütuseveo organiseerib ja selle eest maksab lõppklient. Selgitamaks välja, kes on olnud Kroodi terminaalis kütuse tegelikud saajad, väljastas maksuhaldur 30.09.2010 korraldused Kroodi terminali T-saatelehtedelt nähtuvalt kütust vedanud äriühingutele. Maksuhaldur väljastas korraldused OÜ-dele Arowana Trans, Estoil Trans, Harexol Grupp, Kapristar, Press Group, Rebeks, Swedoil, Texor, Trimpex Consult ja Õliplus ning ASdele Trektal, Go Oil, Mahta Kütus ja Olerex. Maksuhaldur on tuvastanud, et ükski nendest nimetatud äriühingutest ei kinnitanud tehinguid OÜ-dega Agro Petrol ja Best oil. OÜ Oilmarket juhatuse liige Sepo Kuri sõnutsi ei huvitanud teda kütuse liikumine, vaid ainult kvaliteet ning kütuse üleandmise juures ta ei viibinud ning kütuse üleandmise kohta dokumente vormistatud ei ole. Sepo Kuri sõnutsi on ta kütuse eest tasunud OÜ-le Best oil nii enne kütuse saamist kui ka pärast kütuse saamist. OÜ Best oil ei ole käitunud kütuse ostust ja müügist huvitatud äriühinguna, OÜ Best oil oli väidetavalt müünud kütust väljaspool terminaali, kuid ei ole tellinud kütusevedu ning ei ole koostanud ostu-müügiga seonduvaid dokumente. Kontrollimise tulemusena on maksuhaldur õigesti asunud seisukohale, et OÜ Best oil ei oma iseseisvat majandustegevust, mistõttu on väljastatud fiktiivsed dokumendid, et jätta muljet tehingute toimumisest.
  7. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et OÜ Victum Kaubandus eksisteerib äriühinguna äriregistris 22.09.2009, varasemalt on äriühing kandnud ärinime Artson KV & Building OÜ. Maksuhaldur on tuvastanud, et nimetatud äriühingu juhatuse liige Rannus Mäsak ei ole varem kütuseäriga tegelenud, äriregistri andmetel tegeleb nimetatud firma kütuse ostu- ja müügiga. R. Mäsaku sõnutsi on kütuseäri hästi tasuv äri. OÜ Victum Kaubandus alustas kütuseäri valdkonnas tegevust alles
  8. aasta maikuus, s.o üks kuu enne väidetavaid tehinguid kaebuse esitajaga. OÜ Victum Kaubandus juhatuse liikmel Rannus Mäsakil puudusid varasemad kogemused ja sidemed kütuseäris. Rannus Mäsaki selgitusi hinnates ei ole R. Mäsak osanud konkreetselt öelda, milliseid andmeid arved kajastavad ning kinnitas 17.09.2010 seletuses, et ei ole koostanud kütuse müügi kohta igapäevaselt dokumente ning ei ole viibinud kütuse üleandmise juures ega vormistanud volitusi. Maksuhalduri küsimusele, mis põhjusel on R. Mäsak arvetel kinnitanud maksude tasumise kohta, vastas R. Mäsak, et ei tea, miks on arved allkirjastanud ning ei tea asja kohta midagi öelda. Kokkuvõttes on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Victum Kaubandus juhatuse liige ei osanud anda väidetavalt kaebuse esitajaga toimunud tehingute ning kütuse ostmise-müümise kohta usaldusväärseid seletusi. Rannus Mäsak võis üldsõnaliselt kirjeldada OÜ Victum Kaubandus väidetavalt toimunud äritegevust, ent ei osanud maksuhaldurile selgitada äritegevuse ega väidetavalt kaebuse esitajaga toimunud tehingutega seotud üksikasju ega detaile. Juhul, kui OÜ Victum Kaubandus oleks reaalselt tegutsev äriühing ja tehingud oleksid kaebuse esitajaga ka tegelikkuses toimunud, oleks osaühing võimeline täpsustama ka tehinguga seotud asjaolusid nagu millise hinnaga ta kütuse soetas, kuidas toimus kütuse väljastamine terminalist, kas osaühingul oli lisaks kaebuse esitajale veel kliente jne. Rannus Mäsak ei teadnud aga sedagi, kas kaebuse esitajaga on sõlmitud leping, kes lepingu koostas ja milliseid tingimusi leping sisaldas. Samuti ei teadnud Rannus Mäsak, kas osaühing väljastas väidetavalt toimunud tehingute eest kaebuse esitajale ka arveid või mitte ning kust pärinesid andmed, mis arvetele kanti. Lisaks esineb OÜ Victum Kaubandus juures rida tunnuseid, mis on iseloomulikud varifirmale. Äriühing ei ole juriidilisel aadressil kättesaadav, äriühingul puudub raamatupidamisarvestus ja töötajad, äriühing ei ole esitanud majandusaasta aruandeid, alates
  9. aasta juulikuust ei ole äriühing käivet deklareerinud, juhatuse liige ei ole äriühingu tegevusest teadlik,
  10. aasta juunikuu eest deklareeritud käibemaks summas 9 452 859 krooni on maksuhaldurile seniajani tasumata.
  11. OÜ Arnika Pluss on registreeritud äriregistris 25.04.
  12. Alates 26.08.2010 on juhatuse liikmeks Erich Korjus. Enne seda oli äriühingu juhatuse liikmeks Meelis Koolme. Äriühingu tegevusalaks on kütuse ost ja müük. Maksuhaldur on märkinud, et OÜ Arnika Pluss ei ole esitanud aruandeid tema poolt 01.07.2010 kuni 31.08.2010 käideldud kütuse ja kütuse jääkide kohta. Alates 13.10.2010 on OÜ Arnika Pluss majandustegevuse registrist kustutatud ettekirjutuse korduva täitmata jätmise tõttu. OÜ Arnika Pluss jättis maksuhalduri korralduse täitmata, millega kohustati andma teavet OÜ Oilmarket ja OÜ Arnika Pluss vahel toimunud tehingute kohta. OÜ Arnika Pluss alustas kütuseäri valdkonnas tegevust alles
  13. aasta maikuus, s.o üks kuu enne väidetavaid tehinguid kaebuse esitajaga. OÜ Arnika Pluss juhatuse liikmel Meelis Koolmel puudusid varasemad kogemused ja sidemed kütuseäris. Meelis Koolme teadmised valdkonnast on olematud, näiteks ei osanud juhatuse liige anda selgitust, kust kütust osta saab, samuti ei ole juhatuse liige teadlik äriühingutest, kelledega osaühing väidetavalt tehinguid on teinud , juhatuse liige tegutses Nikolai Gontšarovi juhiste alustel. Ka OÜ Arnika Pluss pangakontosid kontrollis tegelikult Nikolai Gontšarov. Nimetatud isik hoiab maksuhaldurile teabe andmisest kõrvale ning ei ole maksuhalduri korduvatest korraldustest hoolimata seletusi andnud. Maksuhaldur on märkinud, et OÜ Arnika Pluss omab varifirmale iseloomulikke tunnuseid. Osaühing ei ole juriidiliselt aadressilt kättesaadav, juhatuse liige ei oma äriühingu tegevuse üle kontrolli, vaid on üksnes allkirjastanud dokumente, juhatuse liikme poolt volitatud isik ei ole maksuhaldurile kättesaadav, osaühingul puudub raamatupidamisarvestus ja töötajad. Osaühingu pangakontole laekunud raha on sularahas välja võetud või üle kantud Nikolai Gontšaroviga seotud äriühingutele. Maksuhaldur on maksuotsuses välistanud ka võimaluse justkui oleks kaebuse esitaja soetanud kütuse väljapoolt aktsiisiladu mõnelt teiselt äriühingult. Seega nähtub kontrollimenetluse käigus kogutud tõendite pinnalt, et kuna kaebuse esitaja ei ostnud kaupa OÜ-lt Best oil, OÜ-lt Victum Kaubandus, OÜ-lt Arnika Pluss ega ka mõnelt teiselt äriühingult väljaspool aktsiisiladu, siis on OÜ Oilmarket kauba soetanud ise OÜ Mazeikiu Nafta Trading House, AS-i Kroodi Terminal, AS-i Maardu Terminal ning OÜ Petroil PVTK aktsiisiladudest. Nimetatud kohtadest said kaebuse esitaja kauba ka kätte.
  14. Oilmarketi poolt panditud varaga seonduva kohta on maksuhaldur tuvastanud , kuna OÜ Oilmarket sõidukile ja haagisele ei olnud võimalik seada registerpanti, on maksuhaldur seisukohal, et nimetatud vara kuulub OÜ Oilmarket poolt kommertspandilepingu alusel panditud vallasvara hulka. Seega puudus OÜ-l Oilmarket vajadus muuta autoregistris sõidukile ja haagisele kommertspandi seadmiseks nende omanikku. Maksuhaldur on seisukohal, et kuna OÜ Oilmarket on soetanud juunis 2010 kütust kokku 38.550.919.- krooni eest, oli tal ka ilma kütuseveoki ja haagiseta piisavalt vara , et tagada OÜ-lt Lloyd Investments saadud laenu seisuga 30.06.2010 summas 1.587.000.- krooni. Kütuseveoki ja haagise üleandmisel OÜ-le Sveso Investments ei ole tegemist pandi seadmisega OÜ Oilmarket kütuseveokile ja haagisele, vaid nimetatud vara tasuta võõrandamisega. 28.04.2010 on kaebaja ja OÜ Llyod Investments sõlminud arvelduskrediidi ja faktooringu kokkuleppe ning 03.05.2010 on kaebaja ja OÜ Sveso Investments vahel sõlmitud kommertspandileping, millest tulenevalt on maksuhaldur järeldanud, et seatud kommertspant ulatus ka veokile ja haagisele ning on tuvastanud, et tegemist on veoki ja haagise tasuta võõrandamisega OÜ-le Sveso Investments. Seega kuulub kaebuse esitajal

§ 12

lg 3 alusel veoki ja haagise soetusmaksumuse alusel tasumisele käibemaks summas 117.500.- krooni. Raamatupidamise dokumentidest nähtuvalt on kaebaja soetanud põhivarana kütuseveoki Volvo FH12 maksumusega 400.000.- krooni ja haagise AM maksumusega 187.500.- krooni. 5. Kohus nõustub siinjuures vastustajaga, et Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 kohaselt ei võeta arvesse näilikku tehingut maksustamise seisukohalt , kuna näilik tehing on tehtud teise tehingu varjamiseks, milleks kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et OÜ Oilmarket ei soetanud kütust kontrollitaval perioodil OÜ-delt Best oil, Victum Kaubandus ja Arnika Pluss, kuna kontrollitaval perioodil puudus nimetatud äriühingutel majandustegevus. Riigikohus on asunud seisukohale (3-3-1-73-10), et kui tuvastatakse müüja reaalne majandustegevuse puudumine, on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, et ostja teadis või pidi teadma, et müüjal tegelikult majandustegevus puudub. Seega on käibemaksukohustuse puhul oluline tehingu teise poole tuvastamine. Käibemaksuseaduse § 29 lg 3 p. 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

§ 31

lg 1 kohaselt arvutatakse teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba soetamise ja teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha sama seaduse § 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel. Kokkuvõttes on kaebaja saanud kütust edasimüügiks soetada ainult terminalides ning sisendkäibemaks on liigselt deklareeritud OÜ-de Victum Kaubandus, Best oil ja Arnika Pluss rekvisiitidega arvetel kajastatud käibemaksu osas summas 7.710.183.- krooni Samuti on kaebaja jätnud 20% määrusega maksustatava käibe hulgas deklareerimata kütuseveoki ja haagise soetusmaksumuse ja sellelt tasumisele kuuluva käibemaksu summas 117.500.- krooni. Seega kuulub OÜ-l Oilmarket maksustamisperioodil 2010 juuni käibemaksu täiendavaks tasumiseks summa 7.827.683.- krooni.

  1. Mis puudutab menetlusnorme, on kohus seisukohal, et maksuhaldur ei ole rikkunud asja menetlemisel menetlusnorme. Kaebaja on väitnud, et teda ei ole maksuhaldur maksumenetluses ärakuulanud ning liiga lühike oli tähtaeg eriarvamuse andmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on kontrollakt kaebuse esitajale väljastatud 30.11.2010 elektronposti aadressil. Kuigi kaebuse esitaja oli 29.11.2010 avaldanud nõusolekut, et kontrollakt väljastatakse talle e-posti teel krüpteeritult, ei kinnitanud isik kontrollakti kättesaamist. Samas on kaebuse esitaja kõik muud maksuhalduri poolt samal aadressil saadetud e-kirjad kätte saanud. Näiteks on maksuhaldur 11.10.2010 saatnud kaebuse esitajale otsuse käibemaksu tagastusnõude pikendamise kohta. Samal kuupäeval saabus kinnitus otsuse kättesaamise kohta. 01.11.2010 saatis maksuhaldur küsimused, millele on vastatud 02.11.
  2. 29.11.2010 saadetud küsimusele kontrollakti elektroonilise saatmise kohta saabus samal päeval ka nõusolek kontrollakti edastamiseks elektrooniliselt. 10.12.2010 edastas maksuhaldur otsuse eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamata jätmise kohta ning samal päeval saabus kinnitus otsuse kättesaamise kohta. Seega nähtub eeltoodust, et kaebuse esitaja oli teadlik, et kontrollakt väljastatakse talle elektrooniliselt ning võib eeldada, et isik sai selle ka kätte, kuid ei saatnud maksuhaldurile kinnitust kättesaamise kohta. Kuna kaebuse esitaja kontrollakti kättesaamist ei kinnitanud, väljastas maksuhaldur 02.12.2010 kontrollakti teistkordselt posti teel väljastusteatega. Eriarvamuse esitamise tähtajaks oli kontrollaktis määratud 09.12.
  3. Seega isegi kui kaebuse esitaja sai kontrollakti kätte hiljemalt 03.12.2010, jäi eriarvamuse esitamiseks aega 6 päeva. Maksuhaldur on juhtinud tähelepanu asjaolule, et OÜ Oilmarket juhatus liige Sepo Kuri on neljal korral maksuhalduriga kohtunud ning seletusi andnud 26.08.2010, 06.09.2010, 23.09.2010 ja 07.10.
  4. Lisaks sellele on kaebuse esitaja korduvalt esitanud täiendavaid dokumente ja vastanud täiendavatele küsimustele. Maksuhaldur on teinud mitmeid kontrolli tähtaja pikendamise otsuseid, kus on märgitud nii kontrolli hetkeseis kui ka planeeritavad edasised toimingud. Seega on maksuhaldur kaebuse esitajat kogu menetluse vältel menetluse käiguga kursis hoidnud ning isikul on olnud võimalus kontrollitoimikuga tutvumiseks ja omapoolsete seisukohtade esitamiseks ka enne kontrollakti koostamist. Ka oli kaebuse esitajal võimalus kasutada menetluses juriidiliste teadmistega esindaja abi, kui ta tunnetas selleks vajadust. Kaebajat on seega hoitud kursis asja menetlusega ning kaebaja väide, et teda ei ole ärakuulatud, ei ole asjakohane. Samas HMS § 40 lg 3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ärakuulamata, kui puudub vajadus täiendavate andmete saamiseks. Maksuotsus on motiveeritud ning vastab Maksukorralduse seaduse § 95 ning Haldusmenetluse seadustiku § 54 nõuetele.
  5. Kaebuse esitaja on 17.10.2011 (taotluste ja täienduste esitamise viimasel päeval pärast tööpäeva lõppu) esitanud kohtu menetlusposti aadressile täiendavad seisukohad, millele on lisatud kohtuotsus haldusasjas 3-11-553, kus OÜ Best oil oli vaidlustanud maksuhalduri 16.11.2010 maksuotsust nr. 12.2-3/5639-33 ning kohtuotsusega on kaebus rahuldatud. Kaebaja palub võtta kohtulahend asja juurde ning hinnata nimetatud otsuses tuvastatud asjaolusid kogumis käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust omavate tõenditega. Kohus asub siinjuures seisukohale, et tegemist on erinevate halduskaebustega ning igas kaebuses tuleb asjaolusid eraldi käsitleda ning asjale hinnang anda ja kohus ei pea vajalikuks juhinduda haldusasjas 3-11-553 tehtud kohtulahendist. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
  6. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.