) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, olles hagiavalduse läbi vaadanud, leidis, et selles esinevad menetlusse võtmist takistavad puudused.. 10.04.2012 korraldava määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja (14 päeva määruse kättesaamisest) puuduste kõrvaldamiseks. 1. Kohus märkis, et hageja nõue ei ole selge.
lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hageja ei ole vaidlustanud täitemenetluse aluseks olevat dokumenti, milleks on kohtulahend. Kohus pidas vajalikuks, et hageja selgitaks, mida ta sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega taotleb ja mida ta loodab esitatud hagiga saavutada. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus selgitas, et Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (ka RKL seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-104-10).. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sai hageja oma tööandja kaudu kätte maksekäsu kohtumääruse 17.01.2012, mida ta seaduses sätestatud aja jooksul (15 päeva) ei vaidlustanud. 30.01.2012 koostas hageja hagiavalduse, mis laekus Harju Maakohtule 08.02.2012. Avaldusest nähtuvalt oli olemas ka alus maksekäsu vaidlustamiseks, sest hageja väidetu kohaselt ei olnud ta tsiviilasjas nr 2-11-17269 maksekäsu kiirmenetluses väljastatud makseettepanekut eelnevalt kätte saanud. Samuti ei olnud hageja TMS § 221 lg 1 ja lg 2 sätestatut järgides märkinud, millised asjaolud olid tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, mis lubaks esitada kohtulahendi sundtäitmiseks vastuväiteid. 2. Hageja ei ole tasunud hagiavalduselt ka ettenähtud ulatuses riigilõivu.
lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt tasuda riigilõivu. Vastavalt
lg 5, loetakse mittevaraliseks hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 3000 eurot.
Käesolevas asjas on hageja märkinud täitmisel oleva nõude suuruseks 1543.50 eurot, mis jääb
lg 1 märgitud hagihinna piiridesse ning kohtul puudus vajadus
Vastavalt riigilõivuseaduse §-le 57 lg 1 ja lisale 1 tuleb hagilt hinnaga 1595 eurot tasuda riigilõivu 319.55 eurot. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 47.93 eurot, mis ei vasta
Seega tuli hagejal täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõude juurde 2 jäämisel tasuda täiendavalt riigilõivu (319.55 – 47.93) = 271.62 eurot. Hageja kinnitas kohtule kohtumääruse kättesaamist 15.05.2012. Kuni käesoleva hetkeni ei ole hageja hagiavalduses esinenud puudusi kõrvaldanud ega palunud ka kohtult puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist, samuti ei ole teatanud puuduste kõrvaldamist takistavatest asjaoludest. Kohus hoiatas hagi käiguta jätmise määruses hagejat, et kohtu määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle hagejale.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
lg 4 tulenevalt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 kohaselt loetakse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Vastavalt
lg 1 p 2 sätestatule, kui avaldust menetlusse ei võeta, tagastatakse tasutud riigilõiv.
lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 26. juunil 2012. a. Nooremreferent Irma Külavee Lea Herne Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.