Obsah (8)

§ 660§ 661§ 187§ 429§ 428§ 432§ 150§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 07. mai 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-10-43702 Swedbank AS versus Valdo Lipp eelm

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustus

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus. Täiendavad otsustused
2. Seoses menetlus lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel pool riigilõivust s.o 239,67 eurot Swedbank AS-i kontole nr 227000000016 Swedbank AS-s (selgitusse märkida hagi Valdo Lipp vastu), mis laekus Swedbank AS-i kontolt nr 227000000016 Swedbank AS-s 08.09.2010 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber 2900072123; 2.2 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.4 saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele. Selgitused
3. Selgitada: 3.1

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse, kuna kostja tasus võlgnevuse. Kohtu põhjendused Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (

§ 429lg 3).

Arvestades kostja kohtule esitatud avaldust menetluse lõpetamise avalduse suhtes, puudub vajadus kostja täiendavaks teavitamiseks hagist loobumisest.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429lg 1).

Arvestades menetluse asjaolusid on põhjendatud hagist loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist (

§ 150lg 2 p 2).

Arvestades, et pool tasutud riigilõivust on 239,67 eurot, tuleb see hagejale tagastada. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei ole vaja otsustada, sest vastavad taotlused puuduvad. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Silvi Maiste Kohtunik 2