3-11-382/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-382 Otsuse kuupäev 12.september 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi AS Astri kaebus Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni 29.07.2010 kirjaga nr PVV 14-5/26607-2 ning 18.11.2010 kirjaga nr PVV 14-5/26607-4 projekteerimistingimuste kooskõlastamisest keeldumise tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 23.august 2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja - AS Astri esindaja advokaat Janar Kuus, vastustaja – Keskkonnaameti esindajad Maiu Paloots, Pille Saarnits ja Priit Voolaid ning kaasatud isiku – Otepää Vallavalitsuse esindaja Neeme Sild Resolutsioon

1. Jätta AS Astri kaebus rahuldamata.
2. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 12.septembrist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 12.oktoobril 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. AS Astrile kuulub Valga maakonnas, Otepää vallas, Nüpli külas Väike-Kellamäe kinnistu (katastritunnusega 63602:002:0654). Väike-Kellamäe kinnistu asub Otepää looduspargi piiranguvööndis.
4. AS Astri esitas Otepää Vallavalitsusele taotluse, milles palus väljastada projekteerimistingimused Otepää vallas Nüpli külas Väike-Kellamäe maaüksusele elamu ja abihoone ehitamiseks. Otepää Vallavalitsus edastas 28.06.2010 kirjaga nr 13-2.15/1110 projekteerimistingimused kooskõlastamiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaamet saatis Otepää Vallavalitsusele 29.07.2010 kirja nr PVV 14-5/26607-2, millega keeldus nõusoleku andmisest Väike-Kellamäe maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamiseks. Otepää Vallavalitsus saatis Keskkonnaametile 06.10.2010 kirja nr 13-2.15/1824, milles palus Keskkonnaameti eitav seisukoht ümber vaadata seoses muutunud olukorraga Kellamäe kinnistul. Keskkonnaamet saatis Otepää Vallavalitsusele 18.11.2010 kirja nr PVV 14-5/26607-4, milles jäi oma varasemas keeldumises esitatud põhjenduste juurde.
5. AS Astri sai Otepää Vallavalitsuse 11.01.2011 kirja nr 13-2.15/47, milles teda teavitati Keskkonnaameti 29.07.2010 kirjast nr PVV 14-5/26607-2 ja 18.11.2010 kirjast nr PVV 145/26607-4, kätte 13.01.2011, seega saabus eelnimetatud kirjade peale kaebuse esitamise tähtaeg 14.02.
6. Kaebus Tartu Halduskohtule esitati 14.02.2011, seega tähtaegselt. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
7. AS Astri esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada nii Keskkonnaameti 29.07.2010 kiri nr PVV 14-5/26607-2 kui ka 18.11.2010 kiri nr PVV 14-5/26607-4 kui haldusaktid ja välja mõista vastustajalt kohtukulud kogusummas 1215,97 eurot. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusaktid on ebaseaduslikud ja põhjendamata. Kaebaja hinnangul piiratakse äärmiselt intensiivselt kaebaja PS § 32 sätestatud omandiõigust, sest tal ei võimaldata oma omandit vabalt kasutada. Kaebaja hinnangul ei ole üksnes pärandmaastiku ja loodusväärtuste säilitamine sobivad ja piisavad kaalutlused projekteerimistingimustele kooskõlastuse mitteandmiseks. Ja järeldab, et järgides neid kaalutlusi tuleks piiranguvööndis keelata igasugune ehitustegevus ning leiab ise ka, et juhul kui ehitamine ja ehitise kasutamine ei too kaasa looduslike väärtuste hävimist, peavad keeldumiseks olema kaalukad põhjendused. Kaebaja on seisukohal, et Eestimaa Looduse Fondi ekspertide poolt Otepää looduspargi kaitseeeskirjale koostatud ekspertiisis on öeldud, et Otepää looduspargi põhifunktsioon on kõrgustiku kompleksne, kuid suhteliselt leeberežiimiline kaitse, mille rakendamine ei tohiks kaasa tuua probleeme kohalikule elanikkonnale. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole kaalunud ehituslike tingimuste seadmise võimalust, vaid välistanud ehitamise võimaluse, leides, et kuigi LKS § 14 lg 3 annab Keskkonnaametile tingimuste esitamise õiguse, ei ole kooskõlastamise menetluses tingimusi, millega oleks saanud tagada nii kaebaja kui ka Keskkonnaameti huvid ja ei oleks rikutud kaebaja PS § 32 sätestatud omandiõiguse puutumatuse põhimõtet. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
8. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda, kuna vaidlustatud menetlustoiming on õiguspärane nii formaalselt kui ka sisuliselt. Keskkonnaamet on seisukohal, et tegemist ei ole ei eelhaldusaktiga ega haldusaktiga, vaid Keskkonnaameti menetlustoimingut saab käsitleda haldusaktina vaidlustamise aspektist lähtudes, sest haldusakti andja (projekteerimistingimuste väljastaja on kohalik omavalitsus) ei saa otsustada Keskkonnaameti nõusolekuta, tegevuse lubamist. Kohtupraktika on kujunenud selliselt, et lubatakse ka Keskkonnaameti menetlustoimingu vaidlustamist sarnaselt haldusakti vaidlustamisega. Vastustaja on kõiki asjaolusid kaaludes jõudnud seisukohale, et Väike-Kellamäele ei ole võimalik anda nõusolekut projekteerimistingimustele kaebaja soovitud asukohta hoonestusala moodustamiseks ja ehitamiseks. Ehitusala moodustamine Väike-Kellamäe kinnistule kahjustab Otepää looduspargi kaitse-eesmärkide saavutamist ja LKS § 14 lg 2 kohaselt ei saa kaitseala 2 valitseja kooskõlastada tegevust, mis vajab valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eemärkide saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. KAASATUD ISIKU – OTEPÄÄ VALLAVALITSUSE SEISUKOHAD
9. Otepää Vallavalitsus ei pea võimalikuks anda erialaste teadmistega ametnike puudumise tõttu sisulist hinnangut Väike-Kellamäe kinnistul spetsiifilistes looduskaitset puudutavates küsimustes, vaid üksnes vaidlustatud Ameti Põlva-Valga-Võru regiooni haldusaktide õigusvastasuse või õiguspärasuse küsimuse suhtes üldisemalt ja nõustuvad kaebajaga selles, et tegemist on looduskaitseala valitseja diskretsiooniotsusega. Vallavalitsus kaasatud isikuna leiab, et Ameti haldusaktides puuduvad kaalutlused selle kohta, millisel moel on kaebajal võimalus omandiõigust realiseerida ja võimalik temale kuuluvat kinnisasja hoonestada. Esitatud põhjendusi looduskaitseala piiranguvööndis ei pea kaasatud isik mistahes ehitustegevuse keeldumiseks piisavateks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
10. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt asub Väike-Kellamäe kinnistu Nüpli külas, Kellamäe nõlval hajaasustusega piirkonnas. Maakatastri andmetel on Väike-Kellamäe kinnistu pindala 4,13 ha, maa sihtotstarve 100% maatulundusmaa, mis koosneb metsamaast (2,84 ha), haritavast maast (0,32 ha) ning looduslikust rohumaast (0,97 ha). Metsata ala asub kinnistu loodenurgas ning on käesolevaks ajaks osaliselt kattunud puittaimestikuga. Väike-Kellamäe kinnistul ei ole ajalooliselt paiknenud hoonestusalasid. Soovitud hoonestusala paikneb Väike-Kellamäe kinnistu keskosas, loodusliku rohumaa ja metsamaa piiril. Looduskaitseseaduse (LKS) § 12 lg 1 kohaselt määratakse kaitseala kaitsekord kaitse-eeskirjaga. Vaidlust ei ole selles, et Väike-Kellamäe kinnistu paikneb Otepää looduspargi piiranguvööndis, kus tegevust reguleerib Otepää Looduspargi kaitse-eeskiri, mis on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 18.03.1997 määrusega nr 63 „Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine“ (edaspidi Kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskirja p 1 kohaselt on looduspargi põhieesmärk Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. Kaitse-eeskirja p 21 kohaselt on Otepää looduspargi piiranguvöönd looduspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurimaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. Kaitseala on moodustatud riigi huvist lähtudes säilitamaks selliseid alasid, mistõttu on sätestatud selliste alade säilitamiseks ka ehitustegevuse piiramine.
11. Vaidlust ei ole selles, et AS Astri esitas Otepää Vallavalitsusele taotluse väljastada projekteerimistingimused Otepää vallas Nüpli külas Väike-Kellamäe maaüksusele elamu ja abihoone ehitamiseks. Kaitse-eeskirja p 24 alap 3 kohaselt on piiranguvööndis looduspargi valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste püstitamine. Seega on looduspargi valitsejale antud kohustus ja pädevus kaaluda ehitamise võimalikkust looduspargi territooriumil, piiranguvööndis. 3 Antud juhul oli kaalutlemisel vajalik analüüsida Otepää looduspargi kaitse-eesmärke ja konkreetse taotluse sisu eripära. Kohus nõustub vastustajaga, et Keskkonnaamet on kõikides oma kirjades – 17.04.2009 kiri nr PVV 14-5/5517 (tl 81), 27.10.2009 kiri nr PVV 6-6/25597-3 (tl 82), 29.07.2010 kiri nr PVV 145/26607-2 (tl 8-9) ja 18.11.2010 kiri nr PVV 14-5/26607-4 (tl 11-13) esitanud dokumendid, milledes on avatud Otepää looduspargiga seotud määratlemata õigusmõisteid, lähtudes asjaolust, et Keskkonnaameti ülesandeks on tagada Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. Kõik kirjades nimetatud dokumendid on käsitletavad toimingu teostamise tinginud faktiliste asjaoludena. Kohtu arvates on Keskkonnaamet oma kaalutluses lähtunud pärandkultuurmaastiku säilitamise vajadusest üldiselt kui ka konkreetse juhtumi eripära arvestatavatest kaalutlustest õigesti ja jõudnud kõiki asjaolusid kaaludes õigele seisukohale, et Väike-Kellamäele ei ole võimalik anda nõusolekut projekteerimistingimustele kaebaja soovitud asukohta hoonestusala moodustamiseks ja ehitamiseks, kuna ehitusala moodustamine kahjustab Otepää looduspargi kaitse-eesmärkide saavutamist.
12. Kohus ei nõustu kaebajaga, et antud juhul piiratakse äärmiselt intensiivselt kaebaja PS § 32 sätestatud omandiõigust, sest tal ei võimaldata oma omandit vabalt kasutada. PS § 32 sätestab küll, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid samas sätestab ka, et omandi valdamisel võib seadus sätestada kitsendusi. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seega omandi vaba valdamist, kasutamist ja käsutamist kitsendab õiguslikult selline regulatsioon, mis ei võimalda omandiõigust vabalt teostada. Seadusi, mis piiravad omandiõiguse vaba teostamist, on küllaltki palju, sh looduskaitseseadus. LKS § 1 lg 1 kohaselt on looduskaitse eesmärgiks kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. Seda eesmärki teenib ka Otepää looduspark, mille ala on riigil huvi säilitada ning kus seetõttu on ehitustegevuse piiramine paratamatu. Seadus on ette näinud, et avalik huvi võib kaaluda üles omaniku huvi, vastasel korral kaoks ära kaitse-eesmärgi tähendus ja sellega seoses kogu looduspargi kaitse mõte. Kohtu arvates ei saa isikul olla õigustatud ootust, et tal on igal juhul õigus ehitada. Kuna antud juhul on Väike-Kellamäe kinnistu sihtotstarve 100% maatulundusmaa, mille kasutamisele piiranguid seatud ei ole, samuti ei paikne kinnistul õuemaad ega varasemat hoonestusala, siis kohus ei saa nõustuda kaebajaga selles, et ehitamise nõusoleku andmisest keeldumine maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistule oleks äärmiselt intensiivne isiku subjektiivsete põhiõiguste rikkumine. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna maatulundusmaa sihtotstarbelisele kasutamisele olulisi piiranguid ei seatud, siis ei ole nad põhiseadusest tulenevat omandiõigust oluliselt piiranud.
13. Kohus ei saa nõustuda kaebajaga, et vastustaja ei ole kaalutlust teostades lähtunud kaebaja huvidest ehitada kinnistule elamu või et ei oleks kaalutud looduskaitselisi huvisid. Kohtu hinnangul on Keskkonnaamet kaalutlust teostades lähtunud Kaitse-eeskirjast, Otepää kaitsekorralduskavast 2010-2013 ja Otepää looduspargiga seotud uurimustöödest. Kaebaja poolt kohtule esitatud Keskkonnaameti kirjadest nähtuvalt on kaitseala valitseja kaalunud kõiki looduskaitselisi aspekte ja põhjalikult kaalunud seda, kas piirang on kaitseeesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kaalutlus on teostatud Väike-Kellamäe kinnistuga seoses ja arvesse on võetud kaitseala kaitse-eesmärke, Manglusson OÜ poolt 2010 koostatud tööd „Väike-Kellamäe maaüksuse maastikuarhitektuurne hindamine“(tl 16-45), T.Kalda ja A.Ariku poolt 2010 koostatud tööd „Otepää looduspargi maastikuinventuur“, samuti kaitseala kaitsekorralduskavas toodud põhimõtteid, millest lähtuvalt tuleb säilitada Otepää looduspargile iseloomulikku asustust ja kauneid maastikuvaateid, hoone lähima ümbruse kõrval ka kaugemat ümbrust kogu vaatevälja ulatuses nähtavat maastikku, samuti vältida elamute ja rajatiste ehitamist sihtkaitsevöönditesse ning metsamaale. 4
14. Kohus nõustub vastustajaga, et kaitseala valitseja kohustus on tagada, et säiliks looduspargile omane maastikustruktuur, mistõttu Keskkonnaamet ei saa anda nõusolekut igas soovitud kohas ehitamiseks. Konkreetselt nihutaks Väike-Kellamäe hoonestamine soovitud asukohas linnalise keskkonnana tunnetatava ala piiri Väike-Munamäe spordikompleksist mööda Valga maanteed lõuna suunas ning tegemist oleks Otepää eeslinnastumise ilmingutega. Kohtu arvates seaks Väike-Kellamäe kinnistu hoonestamine Valga maantee ääres ohtu piirkonnale omase maastikupildi ja külastruktuuri säilimise, sest võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt ei saaks sel juhul takistada ka teiste teeäärsete kinnistute hoonestamist, mille tagajärjeks oleks teeäärne ridaküla, mis on Otepää hajaasustusele ebatüüpiline. Kuna Otepää linna laienemise perspektiivid on paika pandud Otepää valla üldplaneeringuga, siis on oluline asjaolu, et Otepää linna laienemist nähakse ette peamiselt Tartu suunal.
15. Kohus nõustub vastustajaga seisukohaga, et kuigi looduskaitseseaduses sisaldub ehitustegevust reguleeriv kord, peab Keskkonnaamet kaitseala valitsejana hea seisma selle eest, et pidevas muutuvuses olev maastik ei kaotaks oma atraktiivsust elukeskkonnana ning seda tehakse läbi kooskõlastuse protsessi, vaadeldes igat juhtumit eraldi, mistõttu ei ole looduspargi kaitse-eeskirjas otstarbekas välja tuua kitsendusi või tingimusi kinnistute kaupa. Ja kuigi antud juhul ei ole Otepää valla üldplaneeringu, Kaitse-eeskirja ega muu õigusaktiga kehtestatud vaidlusalusele kinnistule ehituskeeldu, on selle juhtumi puhul tegemist kaalukate põhjendustega, mis ei võimalda anda nõusolekut Väike-Kellamäe kinnistu hoonestamist.
16. Asjassepuutumatud on kaebaja viited Eestimaa Looduse Fondi ekspertide poolt 1996 Otepää looduspargi kaitse-eeskirja eelnõule koostatud ekspertiisile, millest väljavõetud lauses on öeldud, et „kuna kaitseala on planeeritud leeberežiimilisena, ei too kaitse-eeskirja rakendamine tõenäoliselt kaasa probleeme kohalikule elanikkonnale“ ja mida järgnevate lausetega täpsustatakse „kohalike elanike jahindus-, kalastamis- ja marjakorjamistavasid ei tohiks kaitseeeskiri mõjutada; erinevalt paljudest teistest kaitse-eeskirjadest säilib Otepää looduspargis ka võimalus maavarade ja maaainese kaevandamiseks kohalikeks vajadusteks“. Kohus on seisukohal, et AS Astri, kelle poolt tsiteeritud väide iseloomustab kaitse-eeskirja eelnõud tervikuna, mitte Väike-Kellamäe kinnistut, ei kvalifitseeru kohalikuks elanikkonnaks, samuti ei ole kõnealuse lõigu kontekstis ehitustegevusele viidatud. Ja kuigi Kaitse-eeskiri ei kitsenda oluliselt maatulundusmaa sihtotstarbega maa kasutusõigust piiranguvööndis, ei tähenda kaitserežiimi leebus tingimata ootusele vastamist kasutada maad sellele määratud sihtotstarbest erineval eesmärgil.
17. Kohus ei saa nõustuda ka kaebaja väitega, et maastikuarhitekt E.Sonni koostatud VäikeKellamäe kinnistu maastikuarhitektuursest hindamistest nähtuvalt ei muuda hoonestuse rajamine maastikupilti oluliselt halvemaks. Kohus on veendunud, et Väike-Kellamäe kinnistu hoonestamine Valga maantee ääres seaks ohtu piirkonnale omase maastikupildi ja külastruktuuri säilimise ning on seisukohal, et alal, mis erinevates töödes on hinnatud alaks, mida tuleb säilitada pärandmaastikuna, ei ole põhjendatud ehitustegevus.
18. Asjassepuutumatu on ka kaebaja väide seoses Nüpli küla asustusstruktuuriga, millel ei ole kaebaja arvates pärandmaastikule omast ajaloolist väärtust. Otse vastupidi - kohtule esitatud Artes Terrae OÜ (tl 35-104) tööst nähtuvalt kuulub vaidlusalune kinnistu maastikulise tsoneeringu alusel Pilkuse sihtkaitsealale, mille väärtuseks on suhteliselt hästi säilinud vana asustusmuster, mis tuleks säilitada. Samas tuleks alal säilitada ka talude asukohad ja teede paiknemine.
19. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vastustaja oleks võinud kaaluda erinevate arhitektuursete lisatingimuste seadmist, kuid ta pole seda teinud. Kohus nõustub vastustajaga, et 5 kuna kaitseala valitseja ei näinud võimalust kaebaja poolt soovitud asukohta elamu rajamist, siis ei olnud kaitseala valitsejal võimalik seada ka lisatingimusi, mille täitmisel oleks olnud võimalik soovitud kohta elamu rajamine. Lisatingimusi saab anda juhul, kui taotletud tegevust otseselt ei keelata, kuid leitakse, et tegevust ei saa planeerida näiteks soovitud mahus.
20. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Keskkonnaameti toiming, millega Keskkonnaamet keeldus nõusoleku andmisest Väike-Kellamäe kinnistule projekteerimistingimuste väljastamiseks, on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele, mistõttu ei ole kohtul alust tunnistada otsust õigusvastaseks, samuti puudub alus otsuse tühistamiseks, järelikult jätab kohus AS Astri kaebuse rahuldamata. Keskkonnaamet, kaaludes kõiki asjaolusid, jõudis õigele seisukohale, et ka ühe uue hoonestusala planeerimine Väike-Kellamäe kinnistule kahjustab Otepää looduspargi maastikukaitse põhinõudeid ning Kaitse-eeskirja põhieesmärke ja millega kaasnevad muutused maakasutuslikes tingimustes, lõhkudes välja kujunenud asustusstruktuuri ning halvendades väljavaateid maa kasutamiseks vastavalt selle senisele funktsioonile.
21. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Maare Aloe kohtunik 6