TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-143 Otsuse kuupäev 22.05.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R.O. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 600 euro nõudes seonduvalt kaebaja suhtes käeraudade kasutamisega arvutiruumis Asja läbivaatamise kuupäev 02.05.2012, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta R.O.´ kaebus haldusasjas 3-12-143 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 21.06.
- Asjaolude kirjeldus R.O. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 600 eurot. Kaebaja on märkinud, et ta on soovinud tutvuda kolmel korral, see on 11.11.2011, 16.11.2011 ja 18.11.2011 interneti vahendusel õigusaktidega, mil teda arvutiruumi viidi, kuid kaebajalt ei eemaldatud selleks ajaks käeraudu ning kaebaja pidi viibima arvutiruumis käeraudadega ning ei saanud teha omale märkmeid. Kaebaja on pöördunud kahjunõudega vangla poole, kuna on leidnud, et tema väärikust on alandatud ja tema vabadust on piiratud seonduvalt käeraudade kasutamisega, mida saab korvata ainult rahaliselt. Vaideotsusega 19.01.2012 nr. 3-30/338-1 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ on jäetud kaebaja kahjunõue vaidemenetluses rahuldamata. Kaebaja seisukohad ja taotlused Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist 600 eurot. Kaebaja soovis tutvuda õigusaktidega 11.11.2011, 16.11.2011 ja 18.11.2011 vangla arvutiruumis arvuti vahendusel, kuid vanglaametnik ei eemaldanud kaebajalt käeraudu, mistõttu kaebaja ei saanud sellel ajal midagi kirjutada. Kaebaja on seisukohal, et tema väärikust on alandatud ning kaebaja vabadust on piiratud, mida saab hüvitada üksnes rahas. Kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et vanglavalvurid käituvad tujude järgi või lihtsalt teadmatusest, et kord eemaldatakse käerauad ja kord mitte. Kaebaja märgib ka, et ta on teadlik, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja järgi kasutatakse tema suhtes käeraudu, kuid ei ole reegel, et peaks käeraudu arvutiruumis kasutama. Vastustaja seisukohad ja taotlused Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse põhjenduste kohaselt oli R. O.´ vabadus piiratud Tartu Vangla 11.04.2011 käskkirja nr 1-4/985 alusel, millest tulenevalt oli R. O. suhtes kohaldatud täiendava julgeolekuabinõuna väljaspool elukambrit liikumisel käeraudade kasutamine. Seega olid väljapool elukambrit arvutiruumis viibimise ajal R. O.´ käerauad õiguslikul alusel ning kahju hüvitamiseks alus puudub. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et tema suhtes käeraudade kasutamiseks puudus õiguslik alus. Samuti ei ole kaebaja avaldanud, milline kahjulik tagajärg saabus temale sellest, et tema suhtes arvutiruumis - väljapool oma elukambrit liikumisel käeraudu kasutati. Kaebaja on ainult avaldanud, et käeraudades oli võimatu kirjutada, mida peab enda õiguste piiramiseks. Samas ei ole kordagi kaebaja märkinud, et käeraudade kasutamise tõttu jäi temal vajaliku õigusalase teabega interneti vahendusel tutvumata. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 annab isikule õiguse muuhulgas nõuda mittevaralise kahju hüvitamist haldusorgani poolt õigusvastaselt ja süüliselt vabaduse võtmise eest. Nimetatud norm annab õiguse seega nõuda hüvitust õigusvastase ja süüliselt vabaduse võtmise aga mitte vabaduse piiramise eest. Ruum, kus kinnipeetavad saavad eeluuritavate eluhoones arvutit kasutada on lukustatav ning võib tõesti olla, et valvur, kes kaebajat arvutiruumi saadab hindas olukorda selliselt, et kaebajalt võis arvuti kasutamiseks käerauad eemaldada. Seega hindab kaebajat saatev valvur ise oma tunnetuse järgi kaebaja ohtlikkust , kas käeraudu kambris (ruumis) sees kohaldada või mitte. Arvestades, et kaebaja suhtes kohaldati käeraudu eelkõige põhjusel, et ta võib olla ohtlik just vanglaametnikele, siis on sellise kaalutlusõiguse jätmine arvutiruumis käeraudade kasutamise vajaduse üle ka ilmselgelt põhjendatud. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukohad Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla direktori 19.01.2012 otsusega nr 3-30/338-1 jäeti rahuldamata R.O.´ poolt 21.11.2011 esitatud kahju hüvitamise taotlus. Kahju hüvitamist taotles R. O. selle eest, et kolmel korral arvutiruumi kasutamisel ei eemaldatud temalt käeraudu, millega piirati tema vabadust sedavõrd, et see tuleb temale rahaliselt hüvitada. VangS § 69 lg 2 p 5 kohaselt on vanglateenistusel õigus kohaldada kinnipeetava suhtes täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeetmeid, milleks on VangS § 70 lg 1 kohaselt käeraudade, jalaraudade või rahustussärgi kasutamine. Tartu Vangla käskkirjaga 11.04.2011 nr. 1-4/985 kohaldati kaebaja suhtes vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, keelati kehakultuuriga tegelemine, kohaldati eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kohaldati ohjeldusmeetmena käe- ja jalaraudade kasutamist kinnipeetava viibimise ajal väljaspool kambrit (väljaarvatud Vangistusseaduse § 55 lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus) ja vajadusel ametnike sisenemisel kambrisse. Tartu Vangla 06.10.2011 käskkirjaga nr. 1-4/2551 lõpetati kaebaja suhtes vaid väljaspool elukambrit ohjeldusmeetmena jalaraudade kasutamine, kusjuures ülejäänud piirangud jäid kehtima. Kaebaja peab enda õiguste piiramiseks seda, et ta ei saanud arvutiruumis interneti vahendusel õigusaktidega tutvumisel kirjutada, kuna tema suhtes kasutati käeraudu ning kaebajale jäi arusaamatuks , et vahel võis kaebaja viibida arvutiruumis ka ilma käeraudadeta. Kaebaja ei ole väitnud, et tema suhtes käeraudade kasutamiseks puudus õiguslik alus, seega oli kaebaja teadlik käskkirjast, millega talle julgeolekuabinõud kohaldati. Seega oli R. O.´ vabadus piiratud Tartu Vangla 11.04.2011 käskkirja nr 1-4/985 alusel, millest tulenevalt oli R. O.´ suhtes kohaldatud täiendava julgeolekuabinõuna väljapool elukambrit liikumisel käeraudade kasutamine. Seega väljapool elukambrit arvutiruumis viibimise ajal R. O. suhtes käeraudade kasutamist on rakendatud õiguslikul alusel ning kahju hüvitamise nõue on alusetu. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 sisaldab alused, mille puhul võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist – süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumisaladuse rikkumine, au või hea nime teotamine. R. O.´ puhul nimetatud alused puuduvad. Kohus viitab vastustaja selgitusele, milles nähtub, miks vahel kaebaja suhtes käeraudu arvutiruumis kasutati ja vahel mitte. Vastustaja selgituste kohaselt ruum, kus kinnipeetavad saavad eeluuritavate eluhoones arvutit kasutada on lukustatav ning võib tõesti olla, et valvur kes kaebajat arvutiruumi saadab, hindab olukorda selliselt, et kaebajalt võis arvuti kasutamiseks käerauad eemaldada. Samas ei ole õigusvastane valvuri käitumine, kui ta jättis kaebajale arvutikasutamise ajaks käerauad peale. Kaebaja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjas on määratud, et vajadusel võib kaebaja suhtes käeraudu kasutada ka ametnike sisenemisel kambrisse, see tähendab siis, kui kaebaja viibib kambris. Seega teatud juhtudel hindab kaebajat saatev valvur ise oma tunnetuse järgi kaebaja ohtlikkust, kuna valvuritel on kaalutlusõigus otsustamiseks, kas käeraudu kambris (ruumis) sees kohaldada või mitte. Arvestades, et kaebaja suhtes kohaldati käeraudu eelkõige põhjusel, et ta võib olla ohtlik just vanglaametnikele, siis on sellise kaalutlusõiguse jätmine arvutiruumis käeraudade kasutamise otsustamise vajalikkuse üle põhjendatud. Asjaolu, et kaebaja suhtes alati käeraudu ei kasutatud ei saanud tema õigusi rikkuda ning see ei tõenda, et käeraudade kasutamine arvuitklassis oli õigusvastane. Tartu Vangla käskkiri nr. 1-4/985, millega kaebaja suhtes julgeolekuabinõusid kohaldati, on ära toodud veenvad põhjendused, miks kaebaja suhtes on kohaldatud ohjeldusmeetmena käe- ja jalaraudade kasutamist kinnipeetava viibimisel väljaspool kambrit ja vajadusel ametnike sisenemisel kambrisse. Samas ei ole kordagi kaebaja märkinud, et käeraudade kasutamise tõttu jäi temal vajaliku õigusalase teabega interneti vahendusel tutvumata. Kohus peab vangla eeltoodud selgitusi põhjendatuks kaebaja suhtes käeraudade kasutamisel vanglaametniku äranägemisel ning leiab, et kaebaja suhtes ei ole õigusvastaselt käitutud ning kaebajal puudub alus rahalise hüvitise saamiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- Tulenevalt HKMS § 165 lg 2 kohaselt kui kohus jätab kaebuse rahuldamata ja nõustub kaebaja nõude kohta tehtud vaideotsuses toodud põhjendustega, ei pea kohus põhjendusi kordama. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks