← Eesti

3-11-525/20

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-525 Otsuse kuupäev 27.12.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Mati Sepp´ kaebus Harku ja Muru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 780 eurot. Asja läbivaatamise kuupäev 06.12.2011, avalik kohtuistung menetluskonverentsina Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Mati Sepp; Harku ja Murru Vangla , esindaja Merit Jõgi. Resolutsioon Jätta Mati Sepp´a kaebus haldusasjas 3-11-525 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 26.01.

  1. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus 03.03.2011 on Mati Sepp pöördunud Tartu Halduskohtu poole Harku ja Murru Vangla vastu 850.- euro nõudes. Asja materjalide kohaselt on 21.05.2010 teostatud Harku ja Murru Vangla spordisaalis kinnipeetavate isiklike asjade läbiotsimist ning kinnipeetav Mati Sepp´a lt on äravõetud mitmeid esemeid, mille kuuluvuses puudus vanglateenistujatel kindlus. 24.09.2010 esitas kinnipeetav vaide, milles taotles temalt äravõetud esemete tagastamist ning isiklike asjade nimekirja korrastamist. Muru Vangla on vaideotsusega 5-3/126-2 29.10.2010 teinud vangistusosakonnale ettekirjutuse kontrollida kinnipeetavalt äravõetud esemete kuuluvust ning viia vastavusse isiklike asjade nimekiri tegelikkusega. 29.11.2010 vastati Mati Sepp´ale, et läbiotsimise käigus kontrollimiseks võetud esemed on hävitatud. Mati Sepp on pöördunud kahju nõudega Harku ja Murru Vangla poole , milles nõuab 12.945 krooni (827,33 eurot) materiaalse kahju hüvitamist seonduvalt Murru ja Harku Vanglas kaotsiläinud esemetega. Kahjuhüvitamise nõudele vastamise otsustuses 22.03.2011 nr. 1-10/303 on otsustatud Mati Sepp´ale hüvitada talle tekitatud kahju summas 59,99 eurot. Hüvitatud on alljärgnevad esemete maksumus: pesukauss 5 euro, ämber 5,5 euro, pesulõksud 0,18 euro, sõrmkindad 19,17 euro, sall 12,78 euro, doomino 11,50 euro , kiirköitjad 0,75 euro ja kella patarei 5,11 euro ulatuses. Kohus on teinud 13.06.2011 kaebuse käiguta jätmise määruse ning palunud täpsustada kahju nõude suurust ning kohustatud tasuma kaebuselt riigilõivu. 21.06.2011 on kaebuse esitaja esitanud määruskaebuse ning märkinud kahjunõude summaks 780 eurot. Kaebaja on märkinud, et Harku ja Murru Vanglal on hüvitamata kaebajale kahjusumma käekella Swatch osas, mille maksumus on 780 eurot. Kohtumäärusega 27.06.2011 on Mati Sepp´a kaebus Harku ja Muru vangla vastu kahju hüvitamise nõudes 780 eurot võetud menetlusse ja küsitud vanglat kaebusele vastust. Kohtuasi on antud üle teisele kohtukoosseisule seonduvalt asja menetlenud kohtuniku pensionile siirdumisega ning asja menetluse jätkamise kohta on tehtud kohtumäärus 04.08.
  2. Kohus on määranud kohtuistungi kohtumäärusega 09.09.
  3. Kaebuse esitaja seisukohad ja taotlused Kaebaja väidete kohaselt puudub tal arusaam, miks talle pole hüvitatud kogu kahju. Kaebaja ei nõustu 55.99 euro kahjunõude hüvitamisega, kuna kell Swatch maksis 780 eurot, mis on vangla poolt hüvitamata. Kaebaja märgib kaebuse täienduses, et ka teisi äravõetud esemeid ei olnud isiklike asjade nimekirjas, mis vangla poolt hüvitati, kuid kella keeldutakse hüvitamast, kuna see on väärtuslik. Kohtuistungil selgitab kaebaja, et kui ta Murru Vanglasse tuli, oli tal käekell rahakoti vahel, mille andis vanglaametnikule, mis tõenäoliselt hävitati koos teiste esemetega. Kaebaja märgib, et kell Japonia on tal olemas, kuid see ei ole töökorras ning vahepeal puudusid prillid, et näha millise kella margiga on tegemist. Kaebaja on teinud ise nimekirja asjade loetelu kohta, kus järgneb punktile 39 punkt 41 ning punkt 40 on vahelt kadunud, kaebaja arvates on vangla dokumente võltsinud ning punkti 40 all oligi nimetatud kaebaja kaotsiläinud kell Swatch. Nimetatud käekella suhtes ei ole vangla ühtegi märget teinud. Kaebuse esitaja nõuab vanglalt 780 euro hüvitamist vangla poolt hävitatud käekell Swatch eest. Vastustaja seisukohad Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vangla märgib, et käekell Swatch kuuluvust ei ole õnnestunud tuvastada kuna puuduvad märked selle kohta, et kaebajal oleks vanglas seda marki kell olnud. M. Sepp´al on 26.09.2001 võetud arvele kell Japonia ning osaliselt on mõned märked kella „Asahi“ kohta. Isegi kui taotleja väide vastab tõele, et tema vanglasse tulemise ajal ei pandud kõik asju kirja, siis hilisemalt on korduvalt kõiki kinnipeetavate isiklikke asju läbi otsitud ning kirja pandud. 2008 aastal pandi kõik kinnipeetavate valduses olnud esemed arvestuskaartidele ja elektroonilisse andmebaasi kirja kahel korral. Esiteks, siis kui jõustus vangla sisekorraeeskirjade muutus, mis sätestas kinnipeetavatele lubatud isiklike esemete kogukaaluks kuni 30 kg. Siis kaaluti ning pandi kirja kõik kinnipeetava valduses olnud esemed sealhulgas ka need, mis mingil põhjusel varem kirjas polnud. Teist korda toimus isiklike esemete, peamiselt isiklike riiete kokku kogumise ja lattu paigutamise eesmärgil, täiendav läbivaatamine ja kirjapanemine 2008 aasta juunis kui Murru Vangla kinnipeetavatele muutus kohustuslikuks vangla riietus. Kui kaebajal oleks see kell olemas 2 olnud, oleks see kell kaebaja varana ka arvele võetud. Antud juhul puudub tõend selle kohta, et kaebajale väidetavalt vaidlusalune kell kuulus. Vangla sisekorraeeskirja § 57 lõige 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade loas vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Sama korra § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse. Tulenevalt VSKE § 57 lg 1 on põhimõtteliselt kaks õiguspärast viisi vanglas asjade saamiseks, need on esemed , mis on isikul kaasas vanglasse saabumisel või kinnipeetav soetab need vangla vahendusel. M. Sepp´a isikliku varana ei ole kunagi olnud arvel käekella „Swatch“. Seega oli tegemist kaebajale keelatud esemega, mille vanglateenistus võis ära võtta ning õigusaktides sätestatud korras hävitada. Kõnealuse käekella tegelik väärtus on vanglale teadmata, väärtuse kellale on määranud kaebaja ise, maksumust ei ole tõendatud. Kohtu seisukohad Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Mati Sepp on esitanud Tartu Halduskohtusse kaebuse Murru Vangla poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 780 eurot. Kaebaja sõnul võttis vastustaja ära temale kuuluva kella Swatch ning hävitas selle. Kaebaja soovib kella hüvitamist. Alates 15.01.2011 on uueks vangla nimeks Harku ja Murru Vangla. Seega on kohtuvaidluses vastustaja pooleks Harku ja Murru Vangla. 21.05.2010 teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära Mati Sepp´a isiklike asjade juurest (väljatoodud vaid esemed, mille hüvitamist/tagastamist M. Sepp nõudis) punane pesukauss, beeži värvi ämber, pesulõksud, sõrmkindad 3 paari, kiirköitjad, sall, doomino ja kella patarei ning käekell Swatch. Mati Sepp on esitanud vanglale kahjunõude ning kahju hüvitamise nõudele vastamise otsustusega 1-10/303 22.03.2011 on otsustatud Mati Seppa´le hüvitada tekitatud kahju summas 59,99 eurot (pesukauss 5 euro, ämber 5,5 euro, pesulõksud 0,18 euro, sõrmkindad 19,17 euro, sall 12,78 euro, doomino 11,50 euro , kiirköitjad 0,75 euro ja kella patarei 5,11 euro ulatuses). Harku ja Murru Vangla käskkirjaga 31.03.2011 nr. 22 on otsustatud hüvitada Mati Sepp´ale isiklike esemete hävitamisega tekitatud varaline kahju summas 59,99 eurot eelnimetatud esemete eest. Käekell Swatch kuuluvust ei õnnestunud tuvastada, kuna puuduvad märkmed selle kohta, et kaebajal oleks üldse kunagi seda marki kella olnud. M. Sepp´al on arvele võetud 26.09.2001 kell Japonia ning teiste kellade osas märge puudub. Kaebaja on märkinud oma avalduses vanglale 31.03.2011, et nõustub kahju hüvitamisega ning möönab, et Swatch kella omamise kohta ei saa ta tõendusmaterjali esitada. Samas märgib kaebaja kohtuistungil, et Murru Vanglasse saabumisel oli tal kell Swatch rahakoti vahel, mille ulatas vanglaametnikule, vanglaametnik ei vaadanud seda ning ei pannud ka kirja, mistõttu on jäänud vaidlusalune kell tähelepanuta. Kohtuistungil märgib kaebaja veel, et ta ei tea milline kell temalt ära võeti, kuna tal puudusid prillid, mistõttu ta hästi ei näinud. 29.10.2010 vaideotsusest nähtuvalt tegi direktor vangistusosakonnale ettekirjutuse kontrollida M. Sepp´alt ära võetud esemete kuuluvust ning vajadusel kanda need isiklike asjade nimekirja ja tagastada või paigutada lattu. 3 Käekell Swatch kuuluvust kaebajale ei tuvastatud, kuna puuduvad märked selle kohta, et kaebajal oleks vanglas seda marki kell olnud. M. Sepp´al on 26.09.2001 võetud arvele kell Japonia ning osaliselt on mõned märked kella Asahi kohta. Vangla on märkinud, et isegi kui kaebaja väide vastab tõele, et tema vanglasse tulemise ajal ei pandud kõiki asju kirja, siis hilisemalt on korduvalt kõiki kinnipeetavate isiklikke asju läbi otsitud ning kirja pandud. 2008 aastal pandi kõik kinnipeetavate valduses olnud esemed arvestuskaartidele ja elektroonilisse andmebaasi kirja kahel korral. Esiteks, siis kui jõustus vangla sisekorraeeskirjade muutus, mis sätestas kinnipeetavatele lubatud isiklike esemete kogukaaluks kuni 30 kg. Siis kaaluti ning pandi kirja kõik kinnipeetava valduses olnud esemed sealhulgas ka need, mis mingil põhjusel varem kirjas polnud. Teist korda toimus isiklike esemete, peamiselt isiklike riiete kokku kogumise ja lattu paigutamise eesmärgil, täiendav läbivaatamine ja kirjapanemine 2008 aasta juunis kui Murru Vangla kinnipeetavatele muutus kohustuslikuks vangla riietus. Kui kaebajal oleks see kell olemas olnud, oleks see kell kaebaja varana ka arvele võetud. Vangla Sisekorraeeskirja § 57 lõige 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade loas vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Kaebaja on ka ise koostanud oma isiklike asjade nimekirja ning ka selles nimekirjas ei kajastu käekell Swatch. Kaebaja on nimekirja koostanud perioodil jaanuar kuni märts 2010 (1-1 osakonnas viibimise aeg) ning kui kaebajal siis seda kella ei olnud, siis pidi ta selle soetama hiljem, kuid enne 21.05.
  4. Kaebajale ei ole 2010 aastal vanglateenistuse poolt lubatud ühtegi käekella. Samuti ei ole kõnealust käekella Murru Vanglas kaebaja isikliku asjana arvele võetud varem. Seega on kõnealuse käekella kuuluvus M. Sepp´ale tõendamata. Vastustaja on märkinud, et vangla hinnangul on kaebaja äravõetud kella saanud vanglas lubamatul viisil (kaaskinnipeetavalt) lootes eseme oma vara hulka pöörata. M. Sepp´a isikliku varana ei ole kunagi olnud arvel käekella Swatch. Seega oli tegemist kaebajale keelatud esemega, mille vanglateenistus võis ära võtta ning õigusaktides sätestatud korras hävitada. Samas on vanglale teadmata kella tegelik väärtus, mille hüvitamist kaebaja taotleb. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kaebajale ei ole kuulunud vanglas kella Swatch, mille äravõtmises ja hävitamises on kaebaja vanglat süüdistanud, seega ei lasu vanglal süülist käitumist kaebaja suhtes ning vangla ei ole saanud ka kaebajale kahju tekitada seonduvalt kaebaja kellaga Swatch. Riigivastutuse seaduse § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas, seega tuleb hüvitamisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise kaebust lahendades peab kohus tuvastama, kas on olemas kahju, kas kaebaja avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming, millega kahju tekitati on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu või haldusakti vahel on põhjuslik seos. Kui üks nimetatud elementidest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele. Antud juhul ei ole vangla kaebaja suhtes süüliselt käitunud ega kaebaja õigusi rikkunud. Kaebus tuleb jätta täielikult rahuldamata , lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
  5. Kohtunik Mare Priks 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.