KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2012, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-2572 Haldusasi Narva Lennukeskus MTÜ kaebu

mõttest ei saa kaebaja arvates algatada kahte detailplaneeringut ühele ja samale krundile. Kaebuse esitajale on arusaamatu, milliste faktide alusel on haldusorgan teinud järelduse, et esitatud vaie on põhjendus finantseerida ja korraldada keskkonnamõju strateegilist hindamist. Üheski dokumendis ei ole Narva Lennukeskus MTÜ avaldanud soovi korraldada nii detailplaneeringu läbiviimist kui keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist. 5. Kaebaja peab alusetuks vallavalitsuse väidet, et Narva Lennukeskus MTÜ ei ole saanud volitust lepingute sõlmimiseks ning et sõlmitud lepingud olid kaebaja algatuseks korraldada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist ning tehtud kulutused ei ole adresseeritavad vallavalitsusele. Kaebaja rõhutab, et Narva Lennukeskus MTÜ on vastavalt

-le Olgina lennuvälja detailplaneeringu suhtes huvitatud isik. Huvi on tingitud: - Olgina lennuvälja pikaajalise rentimise ning antud objekti investeeringute tegemise faktist; - tehtud tööst lennuvälja arendamise, arendamise perspektiivide ja suundade arvestuste ning nendega seotud teenuste alal. Vallavalitsus keeldub osutamast vajalikku kaasabi keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisse kaasatud spetsialistidele ning senini on väljastamata detailplaneeringu lähteülesanne Vaivara Valla ehitusmääruse § 5 lg 3 rikkumisega. Vallavalitsus keeldub arvesse võtmast Narva Lennukeskus MTÜ huvi detailplaneeringu eduka vastuvõtmise suhtes, eesmärgiga realiseerida enda plaane Olgina lennuvälja arendamisel, mis on vastuolus

§ 4lg 2 p 2.

Vallavalitsus on mitmetes haldusaktides osundanud sellele, et MTÜ Narva Lennujaam, milles osalevad vallajuhid, on sisuliselt Olgina lennuvälja detailplaneeringu huvitatud isikuks. Kaebaja järeldab eeltoodust, et vallavalitsuse juhtidel on isiklikud põhjused takistada Narva Lennukeskus MTÜ-l osalemast lennuvälja detailplaneeringus. Narva Lennuvälja nimetatud ametiisikud on ühelt poolt siis menetlusosalised ning sisuliselt HMS § 11 lg 1 p 3 mõttes menetlusosalise esindajateks. Kaebaja leiab, et vallavalitsuse juhid on kohustatud end taandama haldusmenetluse käigus, kuid seda ei tehtud – seega rikuti HMS § 10 lg 1 p 1,

2. Kaebaja palub tunnistada Vaivara Vallavalitsuse 07.06.2011 korraldus nr 125 kehtetuks täies ulatuses. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Vastustaja leiab, et kaebus tuleks HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. Kui kohus leiab, et kaebust tuleb siiski sisuliselt lahendada, puuduvad vastustaja arvates õiguslikud võimalused selle rahuldamiseks.
4. Vastustaja rõhutab, et detailplaneeringu finantseerimine ei ole kaebaja õigus ega vabadus. 3 Vastustaja märgib, et Soldina ja Tõrvajõe külade territooriumil, mida kaebaja kasutab, asuva maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks avalduse esitamise õigus tuleneb kaebajale

§ 10lg 1.

Vastavalt nimetatud sättele võib iga isik teha planeeringu koostamise ettepaneku. Vastustaja ei näinud esialgu põhjust MTÜ Narva Lennukeskus avaldusel planeeringu koostamise algatamisest keelduda ning algatas 19.11.2010 korraldusega nr 253 Olgina Lennuvälja maa-ala detailplaneeringu. Õigusliku võimaluse finantseerimisküsimuse lahendamiseks annab

§ 10

lg 6, mille kohaselt võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks § 10 lg 8 p 1 tegevuse ulatuses. A priori loetakse huvitatud isikuks detailplaneeringu algatamist sooviv isik. Kuigi

annab võimaluse delegeerida detailplaneeringute koostamise õigus asjast huvitatud isikutele, ei ole see huvitatud isiku õigus ega vabadus, millele seadus annaks kaitse. Vastustaja leiab, et formaalsest korralduse osast ei saanud kummalegi poolele tekkida mingeid õigusi ega kohustusi (vastustaja viitab Riigikohtu lahendile haldusasjas 3-3-1-51-07 ja selgitusele

§ 10

lg 6 1 osas), sest ilma vastava lepinguta ei saa kohalik omavalitsus nõuda isikult projekti rahastamist, samuti ei saa isikul tekkida ilma vastava halduslepinguta mingeid nõudeid kohaliku omavalitsuse vastu. Sellist lepingut aga antud juhul sõlmitud ei ole. 9. Selgusid asjaolud, mis lepingu sõlmimise seadusest tulenevalt välistavad, samuti asjaolud, millest tulenevalt ei oleks kaebajalt detailplaneeringu rahastamise nõudmine õiglane: - planeeringu koostamise korraldamise õiguse üleandmise välistavad

§ 10lg 61 p 1 ja Ke

HJS (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse) § 6 lg 1 p

1. Lisaks selgitab vastustaja, et isegi kui praktikas antakse üle detailplaneeringu finantseerimise õigus, siis ei tähenda märgitu seda, et kohalik omavalitsus saaks üle anda ka talle seadusega pandud kontrolli funktsiooni. Kuna pooltevaheline haldusleping puudub, siis on tegemist kaebaja poolt omaalgatuslikult tellitud dokumentidega, mis on asjassepuutumatud ning muuhulgas mille kulude kandmise riisiko on üksnes ja ainult kaebajal endal.
2. Kohaliku omavalitsuse kohustus on vaadelda iga detailplaneeringut kooskõlas avalike huvide ja detailplaneeringut algatada soovinud isiku eesmärkidest laiemalt. Kuigi vallavalitsus algatas vastava planeeringu, ei tähenda see seda, et kohalik omavalitsus peaks või tohiks arvestada ainult kaebaja soove ning nägemusi. Vastustaja leiab tuginedes RK 27.01.2010 otsusele 3-3-1-79-09, et isegi mitte detailplaneeringu algatamine ei ole kohaliku omavalitsuse kohustus, veelgi vähem on seda selliste menetluslike küsimuste otsustamine nagu nt kas kohalik omavalitsus kohaldab

§ 10lg 6 sätestatud võimalust või mitte.

1. Kohalikul omavalitsusel tuleb kaaluda avalikke ja erahuvisid, mida vastustaja käesoleval ajal on ka teinud. Kõnealuse detailplaneeringu menetlemise käigus on selgunud, et avalik huvi võib olla oluliselt laiem kaebaja huvidest ning kaebaja huvide realiseerumine ei pruugi olla reaalne, millest tulenevalt oleks kaebaja suhtes ebaõiglane, kui kohalik omavalitsus suunaks kogu finantseerimise kaebajale.
2. Vastustaja leiab, et kaebajal ei saa olla mingit õigustatud ootusi lennuvälja suhtes. Vastustaja rõhutab, et ei ole ühtegi kaebaja subjektiivset õigust või vabadust, mida vallavalitsuse 07.06.2011 korraldus nr 125 rikuks või piiraks. Kuigi igaühel on

§ 10

lg 1 tulenevalt õigus teha planeerimise koostamise algatamise ettepanek, ei anna vastava ettepaneku tegemine isikule mingeid täiendavaid õigusi. Kuna Vaivara vallavalitsuse 4 07.06.2011 korraldusega ei ole rikutud ühtegi MTÜ Narva Lennukeskus õigust ega piiratud tema vabadust, ei saa kaebajal olla kohtuss pöördumise õigust. 14. Vastustaja märgib alternatiivselt, et kui kohus otsustab asja siiski menetleda, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Vallavalitsuse 07.06.2011 korraldus nr 125 on väljastatud lähtuvalt kohalikule omavalitsusele antud kaalutlusõigusest, mille otstarbekuse üle ei saa kohus otsustada. Samuti puudub isikul subjektiivne õigus nõuda, et kohalik omavalitsus kohaldaks

§ 10

lg 6 sätestatud võimalust.

§ 10lg 6 sätestatud võimaluse üle otsustab üksnes kohalik omavalitsus.

Arvestades

§ 10lg 61 p 1 ja Ke

HJS § 6 lg 1 p 13 regulatsioone ei saagi kohalik omavalitsus

§ 10lg 6 sätestatud võimalust kohaldada.

Vastustaja 07.06.2011 korraldus nr 125 on tehtud lähtudes

kohalikule omavalitsusele antud diskretsioonist. Kohus saab vaid kontrollida, kas otsuse tegemisel on järgitud nii menetluslikke kui sisulisi aspekte, sh kas on kontrollitud HMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 2 tulenevaid nõudeid, kas ei ole väljutud kaalutluse piiridest ega tehtud kaalutlusvigu.

1. Vastustaja leiab, et antud juhul ei esine ühtegi õigusrikkumist, mis annaks aluse vallavalitsuse 07.06.2011 korralduse nr 125 tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
3. Kaebuse esitaja Narva Lennukeskus MTÜ palub kaebuses tunnistada kehtetuks Vaivara Vallavalitsuse 07.06.2011 korraldus nr
4. Kaebaja on esitanud kohtule tühistamiskaebuse HKMS (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsioon) § 6 lg 2 p 1 ja (alates 01.01.2012 kehtiva redaktsiooni) § 37 lg 2 p 1 mõttes. Kaebaja on kaebuses märkinud ka seda, et Vaivara Vallalavalitsuse vaideotsus (korraldus nr 211 04.10.2011) on õigusvastane ning tuleb tühistada täies ulatuses. Sõnaselget nõuet kaebaja ei esitanud, kuid kohus peab vajalikuks selgitada, et kaebuse esitamise ajal (kuni 31.12.2011) kehtinud HMS redaktsiooni § 87 lg 2 p 3 andis võimaluse vaidlustada vaideotsust üksnes juhul kui vaideotsusega rikuti isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seetõttu vaideotsuse vaidlustamine käesoleval juhul on välistatud ning kohus jätab sellekohased väited kaebuses tähelepanuta.
5. Kaebus on kohtule esitatud 02.11.2011, seega kuni 31.12 2011 kehtinud HKMS redaktsiooni kehtivuse ajal. 01.01.2012 jõustunud HKMS redaktsiooni rakendussätetest (§ 283 lg 1) tulenevalt tehakse kaebuse lubatavus kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes.
6. Vastustaja leiab, et Narva Lennukeskus MTÜ kaebus tuleb jätta HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Vastustaja leiab, et detailplaneeringu finantseerimine ei ole kaebaja õigus ega vabadus. Vastavalt

§ 10lg 1 võib iga isik teha planeeringu koostamise ettepaneku.

Õigusliku võimaluse finantseerimisküsimuse lahendamiseks annab

§ 10

lg 6, mille kohaselt võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks § 10 lg 8 p 1 tegevuse ulatuses. Kuigi

5 annab võimaluse delegeerida detailplaneeringute koostamise õigus asjast huvitatud isikutele, ei ole see huvitatud isiku õigus ega vabadus, millele seadus annaks kaitse.

1. Vastavalt HKMS § 23 lg 3 p 1 võib halduskohus jätta määrusega kaebuse läbivaatamata juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus ei nõustu vastustaja väidetega kaebeõiguse puudumise osas. HKMS § 7 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja on pikaaegne Olgina lennujaama kasutaja /rentnik olles investeerinud objekti, teinud tööd selle arendamise, arendamise perspektiivide ja suundade arvestuste ning nendega seotud teenuste alal. Lennujaama pikaaegse rentnikuna esitas Narva Lennukeskus MTÜ taotluse planeeringu algatamiseks. Planeeringutega kavandatavad ümberkorraldused võivad riivata äriühingute ettevõtlusvabadust, mõjutada nende majandustegevust ja selle tulemusi, mistõttu võib mõju olla nii soodustav kui kitsendav. Riigikohus on rõhutanud, et nii HKMS § 11 lg 31 p 5, HKMS § 23 lg 3 p 1 kui ka HKMS § 33 lg 3 p 5 tuleb sisustada, lähtudes HKMS §-st
2. Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. (Riigikohtu 15.05.2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-9-08) Seega kui kaebuses nimetatud asjaoludel ei saa isiku õiguste rikkumise võimalust ja seega halduskohtusse pöördumise õigust ilmselgelt välistada, siis ei saa halduskohus kaebust tagastada ning seda, kas kaevatav haldusakt tegelikult rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, saab otsustada üksnes pärast asja sisulist läbivaatamist Kuna kohus ei saa antud asjas kaebaja kaebeõiguse olemasolu ilmselgelt välistada, ei ole kohtu hinnangul asja läbi vaatamata jätmine HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel põhjendatud ning kohus lahendab asja sisuliselt.
3. Kaebaja põhiväited on: - Vaivara Vallavalitsuse 07.06.2011 korraldus nr 125 on välja antud HMS § 6 ja § 38 rikkumisega; - vaidlustatud korraldus ei ole õiguspärane HMS § 56 lg 3 tähenduses ning ilmses vastuolus HMS § 64 lg 3; - Vaivara vallavalitsuse 19.10.2010 korralduse nr 235 alusel on Narva Lennukeskus MTÜ 2011.a jaanuar-märts sõlminud lepinguid, millega seoses on kandnud ka kulusid ning on lepingutest tulenevate kohustustega seotud. Korralduse nr 235 muutmine korraldusega nr 125 (vallavalitsuse tegevus) põhjustab aga kahju kaebajale. Kohtule on esitatud Narva Lennukeskus MTÜ ja Redians OÜ vahel 01.03.2011 sõlmitud teenuste osutamise leping nr M-03; leping nr 04012011 projektitööde teostamiseks 04.01.2011 TÜ-ga Merelähedane; 09.03.2011 sõlmitud töövõtuleping OÜ-ga Alkranel. 6 Vastustaja põhiseisukoht on, et vallavalitsuse 19.10.2010 korraldusest nr 235 ei tulenenud kaebajale mingisuguseid õigusi. Kaebajal ei saa olla mingit õigustatud ootusi lennuvälja suhtes. Halduslepingut vallavalitsuse ja kaebaja vahel sõlmitud ei ole, kaebaja on kaebuses viidatu lepingud sõlminud omaalgatuslikult omamata selleks seadusest või halduslepingust tulenevat volitust. Vallavalitsuse 07.06.2011 korraldus nr 125 on õiguspärane ning alust haldusakti tühistamiseks ei ole.
4. Kohalikul omavalitsusel on planeeringutegevuses ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve kui ka taotleja põhjendatud huve. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist. Samas on isik õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt (vt Riigikohtu 06.11.2002 otsust haldusasjas nr 3-3-1-62-02). 23.

§ 3

lg 1 rõhutab, et planeeringute koostamine on avalik ning avalikustamine on kohustuslik, tagamaks huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Vastavalt

§ 4

lg 2 on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; 2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. (

§ 10

lg 1) Kui kohalik omavalitsus on võtnud seisukoha detailplaneeringu vajalikkusest ja detailplaneeringu algatanud, tuleb

§ 10

lg 7 kohaselt asuda detailplaneeringu koostamisele.

§ 10

lg 6 järgi võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks käesoleva

§ 10

lg 8 punktis 1 nimetatud tegevuse (planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine vt

§ 10lg 8 p 1) ulatuses.

24. Kaebaja rõhutab kaebuses, et vastustaja keeldumine lepingu sõlmimisest ja korralduse nr 235 p 3, millega anti kaebajale projekti finantseerimisõigus, muutmine korraldusega nr 125 oli õigusvastane ja alusetu. Riigikohus on selgitanud, kuidas tõlgendada

§ 10

lg 6 osas, mis sätestab, et kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. "Võib sõlmida lepingu" ei tähenda iseenesest kohaliku omavalitsuse õigust nõuda planeeringu koostamisest huvitatud isikult juba algatatud planeeringu koostamise rahastamist ning huvitatud isikul puudub sellisel juhul kohustus planeeringu koostamist rahastada. Huvitatud isikule rahastamise kohustuse panemine saab kolleegiumi arvates toimuda vaid enne planeeringu algatamist vastava lepingu sõlmimisega. (Riigikohtu otsus haldusasjas 3-3-1-51-07 p 11) Eeltoodud tõlgendusest teeb kohus järelduse, et Vaivara Vallavalitsusel ei olnud kohustust kaebajaga halduslepingut sõlmida ning kaebajal selle sõlmimist nõuda. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et Vaivara Vallavalitsuse korraldus nr 253 andis kaebajale õiguspärase 7 ootuse. Viidatud korralduse p 3 tuleneb, et „ Vaivara Vallavalitsus nõustub planeeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmisega asjast huvitatud isikule „. Kohus leiab, et korralduse viidatud punktist ei tulene kaebajale õiguseid ega kohustusi. Siduvate õiguste /kohustuste tekkimise aluseks oleks poolte vahel sõlmitud haldusleping, mida Vaivara Vallavalitsuse ja Narva Lennukeskus MTÜ vahel sõlmitud ei ole. Halduslepinguta ei saa kohalik omavalitsus nõuda huvitatud isikult projekti rahastamist ning huvitatud isik seega ka arvestada rahastamise võimaluse /õigusega. Õige on vastustaja seisukoht, et

§ 10lg 6 sätestatud võimaluse üle otsustab üksnes kohalik omavalitsus.

Vastustaja selgitab, et isegi kui praktikas antakse üle detailplaneeringu finantseerimise õigus, siis ei tähenda märgitu seda, et kohalik omavalitsus saaks üle anda ka talle seadusega pandud kontrolli funktsiooni. Kohus nõustub eeltooduga. Mis puudutab kaebuses viidatud Olgina lennujaama objektiga seotud lepinguid, siis need on kaebaja sõlminud selleks vastavat volitust omamata. Kohus juhib muuhulgas tähelepanu asjaolule, et taotluse vallavalitsusele kolmepoolse lepingu sõlmimiseks esitas kaebaja pärast kaebuses viidatud lepingute sõlmimist. Vastustaja rõhutab, et lepingu sõlmimise võimaluse välistavad

§ 10lg 61 p 1 ja Ke

HJS § 6 lg 1 p

1. Kaebaja selles osas omapoolseid argumente kaebuses esitanud ei ole. Kaebaja viitab üksnes vastuväidetes vaideotsusele, et vallavalitsuse tuginemine viidatud sätetele on ekslik, kuna Olgina lennuvälja maandumisraja pikkus on 1800 m ning seega keskkonnale olulist keskkonnamõju tegevust ei osutata.
2. Kaebaja leiab, et vastustaja on korraldust nr 125 andes on haldusorgan rikkunud uurimispõhimõtet, haldusaktis puuduvad haldusorgani kaalutlused ja põhjendused, mistõttu tuleb korraldus kehtetuks tunnistada. HMS § 6 sätestab uurimispõhimõtte, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Vastavalt HMS § 38 lg 1 on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Sama paragrahvi
3. lõike järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Tulenevalt HMS § 64 lg 3 tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

§ 4

lg 2 p 2 tuleneb kohaliku omavalitsuse kohustus tagada avalike huvide ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine. Kohalikul omavalitsusel tuleb kaaluda avalikke ja erahuvisid, mida vastustaja käesoleval ajal on ka teinud. Vastustaja selgitab, et kõnealuse detailplaneeringu menetlemise käigus on selgunud, et avalik huvi võib olla oluliselt laiem kaebaja huvidest ning kaebaja huvide realiseerumine ei pruugi olla reaalne, millest tulenevalt oleks kaebaja suhtes ebaõiglane, kui kohalik omavalitsus 8 suunaks kogu finantseerimise kaebajale. Kaebaja esitas vallavalitsusele taotluse halduslepingu sõlmimiseks, lepingu sõlmimise kohustust vastustajal ei olnud. Samas on kohalikul omavalitsusel avalike ja erahuvide kaalumiskohustus. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et haldusorgan on vaidlustatud korralduses üksnes põhjendanud detailplaneerimise algatamist, mitte kaebaja taotluse rahuldamist /rahuldamata jätmist. Kohus möönab, et korralduses toodu, et korraldusega nr 253 on juba detailplaneering algatatud ning uuesti algatamise vajadus puudub ning TÜ Merelähelane ei ole registreeritud äriregistris võivad olla ekslikud ja ebatäpsed, kuid nimetatu ei anna alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud korraldusest nähtub piisavalt selgelt vastustaja selgitus ja kaalutlus (avalik huvi- nii MTÜ-s Narva Lennujaam osalemise põhjendus kui rajatise olulisus valla üldise arengu seisukohast ning kaasamaks avalikkust pidas vallavalitsus otstarbekaks planeeringu koostamise finantseerimist valla eelarvest), millest haldusorgan haldusakti väljaandmisel lähtus. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja erahuvi eelistamist avalikule huvile. 26. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Vaivara Vallavalitsuse 07.06.2011 nr 125 on õiguspärane. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus. 27. 01.01.2012 jõustunud HKMS § 285 kohaselt kohaldatakse enne seaduse jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele senikehtinud HKMS sätestatut. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, seega menetluskulud jäävad kaebuse esitaja- Narva Lennukeskus MTÜ –kanda. Vastavalt HKMS § 93 lg 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid ning sama paragrahvi 2.lõike järgi mõistab kohus menetluskulud välja kohtuotsuses. Vaivara Vallavalitsus on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt on vastustaja kandnud õigusabi osutamise eest kulu 1 323 eurot. Mare Krull Kohtunik 9