3-11-1618/27

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1618 Haldusasi M.M.i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
2. märtsi 2011 otsuse nr 12.2-3/4682-3-1 ning Maksu- ja Tolliameti
3. mai 2011 vaideotsuse tühistamise ning ametniku taandamise küsimuse uueks otsustamiseks kohustamise nõuetes. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
4. novembril 2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: M.M. Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Vastustajate esindaja: Marika Salmistu RESOLUTSIOON
5. Jätta M.M.i kaebus rahuldamata.
6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD JA VAIDLUSALUSED OTSUSED
7. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) kontrollis M.M.i maksustavate tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsust perioodil jaanuar 2006 kuni detsember 2007 ning kontrolli läbiviivaks ametnikuks oli määratud vanemrevident Tiiu Salumets.
8. juunil 2009 tegi PMTK M.M.ile maksuotsuse nr 12-2.3/4682-3, mille Maksu- ja Tolliamet vaidemenetluses tühistas. PMTK tegi seepeale
9. septembril 2009 uue maksuotsuse nr 12.2-3/4682-
10. Tallinna Halduskohus tühistas kohtuasjas nr 3-10-258 tehtud otsusega selle maksuotsuse osaliselt ning kohustas PMTK-d tühistatud osas asja uuesti 1 otsustama. PMTK tegi seepeale
11. mail 2011 otsuse nr 12.2-3/4682-13, millega sisuliselt muudeti
12. septembri 2009 maksuotsusega nr 12.2-3/4682-9 määratud maksusumma suurust.
13. mai 2011 maksuotsuse õiguspärasus on käesoleval ajal vaidluse alla haldusasjas nr 3-11-
16. augustil 2009 esitas M.M. PMTK-le taotluse vanemrevident Tiiu Salumetsa taandamiseks. PMTK jättis selle taotluse rahuldamata ning see otsus jäi jõusse ka pärast kohtuliku kontrolli läbimist (haldusasi nr 3-09-2922).
18. märtsil 2011 esitas M.M. PMTK-le teistkordselt taotluse vanemrevident Tiiu Salumetsa taandamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 49 lg 3 alusel. Taotluses (tl. 8) tõi M.M. välja, et vanemrevident Tiiu Salumets keeldus õigusvastaselt võimaldamast talle koopiate saamist maksuhalduri poolt kontrollimenetluses kogutud dokumentidest ning takistas sellega kaebuse esitajal tema suhtes tehtud maksuotsuse vaidlustamiseks vajalike tõendite kogumist.
19. PMTK
20. märtsi 2011 otsusega nr 12.2-3/4682-3-1 jäeti M.M.i poolt esitatud revidendi taandamise taotlus rahuldamata. Otsuses leiti, et asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid revident Tiiu Salumetsa isiklikku huvi või erapoolikut suhtumist maksumenetluses. Samuti toodi otsuses välja, et revidendi taandamise avalduse esitamine ei ole võimalik seetõttu, et asjassepuutuv maksumenetlus on lõppenud ning asjas on käimas üksnes kohtumenetlus. M.M. esitas eelnimetatud otsuse peale Maksu- ja Tolliametile vaide, mille viimane
21. mai 2011 vaideotsusega nr 6-1/235-2 rahuldamata jättis, leides siiski, et maksuotsuse koostamisega revidendi seos maksumenetlusega ei lõpe ning seega ei ole taandamisavalduse esitamine tema vastu välistatud. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
22. M.M. esitas Tallinna Halduskohtule
23. juunil 2011 kaebuse, milles taotleb PMTK
24. märtsi 2011 otsuse nr 12.2-3/4682-3-1 ning Maksu- ja Tolliameti
25. mai 2011 vaideotsuse nr 6-1/235-2 tühistamist ning PMTK kohustamist taandamisavalduse uueks läbivaatamiseks.
26. Kaebuse esitaja selgitab, et kuivõrd haldusasjas nr 3-10-258 andis kohus talle tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks kuni
27. veebruarini 2011, pöördus ta
28. jaanuaril 2011 PMTK poole taotlusega tutvuda maksumenetluses kogutud dokumentidega, mispeale vastas vanemrevident Tiiu Salumets
29. jaanuaril 2011 e-kirjaga, paludes ilmuda toimikuga tutvumiseks PMTK-sse
30. jaanuaril 2011 kell
31. Kaebuse esitaja heidab aga ette, et olles ilmunud määratud ajal PMTK-sse, ei saanud ta toimikus olevatest materjalidest koopiaid, mille andmisest keeldumist põhjendas vanemrevident käimasoleva kohtumenetlusega. Põhjenduse, et dokumentide koopiaid ei saa kaebuse esitajale väljastada, esitas vanemrevident kaebuse esitaja väite kohaselt ka samal päeval toimunud nendevahelises telefonivestluses, mille kaebuse esitaja salvestas. Korduvale taotlusele dokumentidest koopiate saamiseks vastas kaebuse esitajale Maksu- ja Tolliameti peajurist Marilin Mihkelson
32. jaanuaril 2011 (tl. 11), tehes ettepaneku, et kaebuse esitaja esitaks vanemrevident Tiiu Salumetsale nimekirja dokumentidest, milles ta täiendavaid koopiaid soovib. Kaebuse esitaja hinnangul oli revident isiklikult huvitatud sellest, et takistada kaebuse esitajal tõendite kogumist, soovides sellega saavutada seda, et kohus jätab tema poolt koostatud maksuotsuse jõusse. Kaebuse esitaja leiab, et revidendi erapoolik suhtumine oli tingitud isiklikust soovist olla ametialaselt edukas. VASTUSTAJATE SEISUKOHT
33. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus ning Maksu- ja Tolliamet peavad M.M.i kaebust põhjendamatuks ning taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastustaja leiab, et MKS § 49 lg 1 p 3 mõistes saab ametniku huvist rääkida kas juhul kui tal on lahendatava asja suhtes kas majanduslik või muu isiklik huvi. 2
34. Vastustaja leiab, et erapooletuse hindamise juures on oluline, et ametiisiku otsused ei oleks kantud sellistest sisemistest motiividest, mis ei ole seotud ametialaste ülesannete hoolsa täitmisega. Vastustaja toob ka välja, et M.M.i maksustatavate tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsuse kontrollimise menetlus on lõppenud ning seega puudub menetlus, millest oleks võimalik vanemrevident Tiiu Salumetsa taandada.
35. Vastustaja toob ka välja selle, et haldusasjas nr 3-10-258 anti kaebuse esitajale kuni
36. veebruarini 2010 aega üksnes kokkuvõtva tabeli esitamiseks võetud sularaha ja selle kontole kandmise kohta, muude tõendite esitamise tähtaeg oli selleks ajaks ammu möödunud. Samuti toob vastustaja välja, et kohus keeldus välja nõudmast maksuasja toimikut tervikuna. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
37. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et M.M.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks küsimus, kas konkreetsetest tuvastatud elulistest asjaoludest lähtudes esines alus kontrollimenetlust läbi viinud maksuhalduri ametniku taandamiseks või mitte. Maksuhalduri ametniku taandamise alused ja taandamise kord on sätestatud MKS §-s
38. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et vanemrevident Tiiu Salumetsa taandamiseks ei esine viidatud paragrahvi
39. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud aluseid. MKS § 49 lg 1 p 3 kohaselt ei või maksuhalduri ametnik asja menetleda, kui ta on isiklikult huvitatud asja lahendist või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. MKS § 49 lõikest 2 tuleneb, et taandamise aluse esinemisel või juhul kui menetlusosaline on esitanud taandamise taotluse, on maksuhalduri ametnik kohustatud sellest teatama tema ametisse nimetamise õigusega ametiisikule või Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhatajale, kes peab taandamise vajalikkuse otsustama kolme tööpäeva jooksul taandamise taotluse esitamisest alates. Kohus ei pea esmalt asjakohaseks vastustaja seisukohta, et vanemrevident Tiiu Salumetsa taandamise välistab asjaolu, et maksumenetlus on lõppenud. Asja menetlemiseks MKS § 49 mõistes ei ole üksnes maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks läbi viidavas menetluses tõendite kogumine, maksuotsuse projekti koostamine jms, vaid ka mistahes muude menetlustoimingute ja menetluslike otsustuste tegemine. Selliseks menetlustoiminguks võib olla ka maksumenetluses kogutud tõendite tutvustamine maksukohustuslasele või sellest keeldumine. Asjaolu, et vaidlusaluse taotluse esitamise ajaks oli kaebuse esitaja suhtes juba antud maksuotsus, ei välista seetõttu iseenesest võimalust esitada revidendi taandamiseks taotlus, vältimaks väidetavalt erapooliku revidendi osalemist edasistes menetlustoimingutes või tema osalemist kaebuse esitaja ja maksuhalduri vahelistes suhetes.
40. Eeltoodule vaatamata leiab kohus, et kaebuse esitaja taotlus vanemrevidendi taandamiseks on rahuldamata jäetud põhjendatult. Asjaolu, et revidendi mõni toiming (tegevus või tegevusetus) on olnud õigusvastane, ei ole iseenesest revidendi taandamise aluseks. Käesoleval juhul kaebuse esitaja poolt revidendile ette heidetud tegevus, mis seisnes selles, et revident ei võimaldanud kaebuse esitajal saada maksumenetluses kogutud dokumentidest koopiaid, ei ole kohtu hinnangul eraldivõetuna ega koostoimes muude asjaoludega selline, mis annaks alust arvata, et revident oli huvitatud asja lahendamisest või et tal oleks menetluses olnud huvide konflikt. Isikliku huvitatuse või huvide konflikti saaks tuvastada mingisugustest konkreetsetest asjaoludest, mis veenaksid sellise huvi olemasolus, näiteks asjaoludest, mis kinnitaksid, et ametnik või mõni talle lähedane isik saab menetletava asja üht- või teistmoodi lahendamisest mingisuguse kasu või eelise, mida ta ei saaks asja teistsuguse lahendamise korral. See, et haldusmenetluse läbi viinud ning isiku suhtes kohustava haldusakti projekti koostanud ametnik on huvitatud menetluse tulemusena antud haldusakti kehtimajäämisest, ei saa käsitada isikliku huvina või erapoolikuse märgina, mis annaks aluse ametniku taandamiseks. 3 Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole võimalik tuvastada ühtki asjaolu, mis viitaks sellele, et vanemrevident Tiiu Salumets saaks mingisuguse eelise või kasu sellest, et tema poolt läbi viidud maksumenetluse tulemusena koostatud maksuotsus kohtuliku kontrolli tulemusena jõusse jääb või et vanemrevidendi jaoks oleks mingil moel kasulik see, et kaebuse esitaja ei saa maksumenetluses kogutud tõenditest koopiaid teha. Käesoleval juhul ei ole sisuliselt poolte vahel vaidlust selles, et revident, keeldudes kaebuse esitajale maksumenetluses kogutud dokumentidest koopiate tegemise võimaldamisest, põhjendades seda käimasoleva kohtumenetlusega, et käitunud õiguspäraselt. Samas pole mistahes alust arvata, et tema õigusvastane käitumine oli tingitud isiklikust huvist. Pigem näib tõenäoline, et revident käitus sel moel teadmatusest või iseenesest põhjendamatust soovist kooskõlastada dokumentidest koopiate saamine kohtumenetluses maksuhaldurit esindava juristiga, ent see ei ole alus revidendi taandamiseks.
41. Eeltoodu tõttu tuleb kaebus rahuldamata jätta. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kaebus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kristjan Siigur kohtunik 4