Antud vaidlus ei väljunud AS-i Pärnu Vesi igapäevase tegevuse raamidest. Riigihangete korraldamine on riigihangete seadusega AS-le Pärnu Vesi pandud ülesanne, mis on osa sellise äriühingu tavapärasest tegevusest. Kuna käesolev vaidlus seostus üksnes AS-i Pärnu Vesi põhitegevusega, ei saanud olla põhjendatud vajadust välise õigusabi tellimise järele ning kulud välisele õigusabile peavad jääma AS-i Pärnu Vesi enda kanda. Ka Vealeidja OÜ menetluskulud tuleb jätta enda kanda, sest vajadus kaebuse esitamiseks tekkis Vealeidja OÜ poolt esitatud alusetu vaidlustuse tõttu, mis viis Riigihangete vaidlustuskomisjoni õigusvastase otsuseni ja selle vaidlustamise vajaduseni. Ühispakkujad loobuvad kaebusest seetõttu, et neil pole õiguslikult enam võimalik hankelepingut sõlmida. Vealeidja OÜ vaidlustus oli põhjendamatu ja selle pinnalt tehtud Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus õigusvastane. Seetõttu ei ole mõistlik menetluskulude väljamõistmine Vealeidja OÜ kasuks. Kaebuse esitaja taotleb Watercom OÜ-le pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 639,11 euro tagastamist Watercom OÜ arvelduskontole nr 221049745749 Swedbank AS-s. AS Pärnu Vesi ei vaidle vastu kaebuse esitajate taotlusele võtta vastu kaebusest loobumise avaldus ja lõpetada haldusasja menetlus. Vastustajal ei ole ka vastuväiteid kaebajate taotlusele riigilõivu tagastamiseks vastavalt. Vastustaja ei nõustu ühispakkujate taotlusega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ega selle taotluse aluseks olevate põhjendustega. Ebaõige on kaebuse esitajate väide, et antud vaidlus ei väljunud vastustaja igapäevase tegevuse raamidest. AS-i Pärnu Vesi tegevuseks on linna varustamine ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenusega. Seega ei ole AS-i Pärnu Vesi tegevuseks vaidluste pidamine ei VAKO-s ega kohtus. AS Pärnu Vesi personali koosseisus puudub juriidiliste teadmistega isik, kelle kompetents võimaldaks rahuldaval tasemel esindada aktsiaseltsi õigusvaidlustes. Seega pidi vastustaja kasutama kõnealuses õigusvaidluses äriühingu välist, s.o advokaadibüroo abi ning vastavad kulud on olnud paratamatud ja põhjendatud. Menetluskulude väljamõistmisel ei oma
-st nähtuvalt tähtsust ühispakkujate väide seoses kaebusest loobumise põhjusega. Kohtul ei ole ka võimalik menetluse lõpetamisel seoses kaebusest loobumisega hinnata kaebuse perspektiivi või perspektiivitust. Samuti ei ole perspektiivikuse hindamine aluseks menetluskulude jaotuse otsustamisel. Ühispakkujad kaotasid õigusliku võimaluse hankelepingut sõlmida vaid seetõttu, et jätsid pikendamata pakkumuse tähtaja vastavalt RHS § 45 lg-le 1 ja 2. Tulenevalt eeltoodust taotleb AS Pärnu Vesi tema poolt esindajale tehtud kulude summas 5924, 78 eurot jätmist kaebajate kanda ja nimetatud kulude väljamõistmist kaebajatelt AS Pärnu Vesi kasuks. Watercom OÜ nõustub kaebaja avaldusega kaebusest loobumise kohta ning palub võtta loobumine vastu ja lõpetada asjas menetlus. Watercom OÜ ei nõustu ühispakkujate taotlusega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ühispakkujad esitasid kohtusse perspektiivitu kaebuse. Eeltoodu sisaldab asjaolu, et hankementluse kestel unustasid ühispakkujad kontrollida oma pakkumuse kehtivust ja seda pikendada. Seega on ilmselge, et ühispakkujad on olnud nii pakkumuse koostamisel kui hilisemas vaidluses lihtsalt hooletud. Selline hooletus ei saa olla menetlusosaliste kulude nende endi kanda jätmise põhjenduseks. Seni kohtule esitatud ühispakkujate kuludokumentidest ei nähtu, et lisaks enda menetluskulude kandmisele võiks ühispakkujatel esineda raskusi ka ülejäänud menetlusosaliste kulude hüvitamiseks 3 3-12-106 sõltumata vaidluse perspektiivist ja selle tegelikust tulemusest.
lg 7 on sätestatud ühemõtteline norm, mille kohaselt kannab kaebusest liibumise korral menetluskulud kaebaja. Vealeidja OÜ taotleb menetluskulude summas 2026.75 euro väljamõistmist. KOHTU PÕHJENDUSED 22.02.2012 saabus kohtusse Watercom OÜ, AS-i Tallinna Vesi, OÜ Ehitusagentuur avaldus kaebusest loobumise kohta. Kaebaja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest.
lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Tulenevalt
lg 1 p 3 lõpetab kohus kaebusest loobumisel menetluse.
lg 4 alusel kohus selgitab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Hinnates asjas kogutud tõendeid ei tuvastanud kohus, et loobumine kahjustaks teiste isikute õigusi või vabadusi. Arvestades eeltoodut võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab menetluse antud haldusasjas.
lg 7 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud.
lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. AS Pärnu Vesi esitas 20.02.2012 tema poolt käesolevas haldusasja kantud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt on AS Pärnu Vesi kandnud menetluskulusid kogusummas 5924,78 eurot (tl 174-178). Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkus on piiratud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne (Riigikohtu 14.01.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08 p15). AS Pärnu Vesi puhul on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle põhiülesandeks on elanikkonna teenindamine vee ja kanalisatsiooni vallas. Vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks hankemenetluse korraldamist ei ole põhjust pidada AS Pärnu Vesi igapäevaseks põhitegevuseks. Samuti ei oma AS Pärnu Vesi kinnitusel ettevõte vastava kvalifikatsiooniga juristi, kes oleks pädev esindama ettevõtet riigihankeseaduse kohaldamise üle. Tulenevalt eeltoodust on käesoleval juhul põhjendatud vastustaja poolt ettevõtte välise õigusabi teenuse kasutamine. Ühtlasi ei nõustu kohus kaebuse esitajatega, et menetluskulude väljamõistmine ühispakkujatelt oleks ebaõiglane või ebamõistlik. Selline olukord oleks juhul, kui kaebuse esitajate majanduslik seisund oleks sedavõrd raske, et menetluskulude väljamõistmine võiks ohtu seada nende korrapärase toimimise. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei nähtu, seda enam, et kaebuse esitajate näol on tegemist kolme juriidilise isikuga. Vastustaja poolt kantud kulud koosnevad järgmistest õigusabi kuludest:
Vajalike ja põhjendatud menetluskulude hindamiseks tuleb arvestada asja lahendamiseks vajavate materjalide mahukust ning seisukohtade koostamise keerukust ja ajamahukust. AS Pärnu Vesi on esitanud kohtule enne menetluskulude taotluse esitamist sisulise vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele 4 leheküljel (tl 61-64), sisulise vastuse kaebusele 5 leheküljel (tl 134-138). AS Pärnu Vesi taotleb menetluskulude välja mõistmist õigusabile kulutatud aja eest, millised kulud on kantud enne kohtumenetlust, so perioodil 21.12.2011-29.12.2011 (tl 177). Kaebus saabus kohtusse 16.01.2012, millest tulenevalt ei saa nimetatud perioodil tehtud menetluskulusid lugeda kantuks seoses käesoleva haldusasjaga. Eeltoodut kinnitab AS-i Pärnu Vesi esindaja poolt väljastatud menetluskulude spetsifikatsioon, mille kohaselt on kulutused tehtud seoses vaidlustuskomisjonis menetletud vaidlustusega (tl 177). Samuti ei saa lugeda põhjendatuks kulutusi, mis on tehtud seoses esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisega. Haldusasja nr 3-12-106 materjalidest nähtuvalt on AS-i Pärnu Vesi poolt esitatud seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele vormistatud AS Pärnu Vesi blanketile ning allkirjastatud juhatuse liikme G. S´i poolt. Seega on seisukohad kujundatud AS Pärnu Vesi enda poolt ning ei nähtu ettevõttevälise isiku juriidilise abi kasutamine. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lisatud ajakulu 7, 5 tundi seoses vastuse koostamisega Watercom OÜ 20.01.2012.a. vaidlustusele, vaidlustuse õiguslik analüüs, Vealeidja OÜ vastusega tutvumine, vastuse ja lisade edastamise korraldamine. Samuti on lisatud 3,5 tundi seonduvalt VAKOle hankelepingu sõlmimise nõustumuse saamisega 26.01.2012 (kokku 3,5 tundi). Kohtu hinnangul ei ole nimetatud toimingud otseses koosmõjus käesoleva haldusasjaga, mistõttu ei ole põhjendatud lisada vastav ajakulu. Menetluskulude 31.01.2012 nimekirjas (tl 177) toodud punktide 1, osaliselt 2 (materjalidega tutvumine), 3, 4, 8 osas leiab kohus, et võttes arvesse AS Pärnu Vesi esitatud vastuste põhistusi, kaevatava otsuse sisu ja mahtu on kulutatud ajakulu põhjendatud ja vajalik. AS-i Pärnu Vesi esindab käesolevas kohtumenetluses esindaja, kes ei olnud esindajaks eelnevas riigihankemenetluse käigus, mistõttu võib lugeda usutavaks ajakulu, mis kulus tutvumiseks haldusasjaga seonduvate materjalidega ning seejärel vastuste koostamisele. Seega mõistlikuks ja põhjendatud kuluks 20.02.2012 esitatud taotluse alusel on 17,5 tundi, kogusummas koos käibemaksuga 17,5 x 95.87= 1677.72 eurot. Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta võimalust mõista kohtukulud välja solidaarselt. Selline kohtukulude väljamõistmine oleks mõeldav, kui see oleks seaduses otse ette nähtud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustaja kasuks tema kantud menetluskulu välja mõista Watercom OÜ-lt, AS-ilt Tallinna Vesi, OÜ-lt Ehitusagentuur võrdsetes osades, s.o. 559.24 eurot igalt kaebuse esitajalt. 5 3-12-106 OÜ Vealeidja esitas kohtule taotluse mõista välja menetluskulud summas 1355.20 eurot koos käibemaksuga. OÜ Vealeidja poolt kantud kulud koosnevad järgmistest õigusabi kuludest: 1. Kaebuse ja selle lisadega tutvumine, seisukoha koostamine esialgse õiguskaitse taotlusele, 5 tundi; 2. VAKO seisukohaga ja kaebaja täiendava seisukohaga tutvumine, dokumentide edastamine, 20 m; 3. OÜ Vealeidja vastuse koostamine Watercom OÜ kaebusele 3 tundi 40 m; 4. Haldusasjas nr 3-12-106 edastatud VAKO arvamusega tutvumine ja selle edastamine, 20 m. Kokku õigusabi andmiseks kulutatud aega 9 tundi 20 minutit. AB Tamme Otsmann Ruus Vabamets OÜ osutatava õigusabiteenuse tunnihind on 121,00 eurot (koos käibemaksuga).
lg 8 järgi kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. OÜ Vealeidja on käesoleval juhul ühispakkujate Watercom OÜ, AS-i Tallinna Vesi, OÜ Ehitusagentuur vastaspooleks, kuna Riigihangete vaidlustuskomisjoni vaidlustatava otsusega rahuldati OÜ Vealeidja vaidlustus ning tunnistati kehtetuks AS Pärnu Vesi 06.12.2011 käskkiri nr 2-1/92 punktid 1-3, millega kvalifitseeriti ühispakkujad ja tunnistati ühispakkujate pakkumus vastavaks ja edukaks. Ühispakkujad paluvad jätta OÜ Vealeidja menetluskulud enda kanda, kuna vajadus kaebuse esitamiseks tekkis OÜ Vealeidja poolt esitatud alusetu vaidlustuse tõttu, mis viis Riigihangete vaidlustuskomisjoni õigusvastase otsuseni ja selle vaidlustamise vajaduseni. Kohus eeltooduga ei nõustu. Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas OÜ Vealeidja vaidlustuse, mistõttu ei ole õigustatud ühispakkujate väide alusetust vaidlustusest. Samuti ei ole kohtu poolt tuvastatud Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse õigusvastasus. Samas ei oma see asjas tähtsust, kuna menetluskulude hüvitamisel ei tule kohtul hinnata kaebusega seonduvaid asjaolusid, vaid üksnes menetluskulude põhjendatust. Tulenevalt eeltoodust kuuluvad menetluskulud ühispakkujate poolt hüvitamisele. OÜ Vealeidja poolt esitatud menetluskulude spetsifikatsioonist nähtuvalt on kulunud mõistlik aeg kaebusega ning teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumisele, seisukohtade kujundamisele ning vastuste koostamisele. Kulutatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb OÜ Vealeidja kasuks tema kantud menetluskulu välja mõista Watercom OÜ-lt, AS-ilt Tallinna Vesi, OÜ-lt Ehitusagentuur võrdsetes osades, s.o. 451.73 eurot igalt kaebuse esitajalt. Kaebuse esitajad on taotlenud tasutud riigilõivust poole, s.o 639,11 euro tagastamist Watercom OÜ arvelduskontole nr 221049745749 Swedbank AS-s.
lg 6 p 2 kohaselt kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg-le 1 on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. RLS § 12 lg 2 kohaselt esitatakse taotlus kirjalikult ning see peab vastama RLS § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse (Rahandusministri 21.09.2010 määrus nr 47 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“) nõuetele. Watercom OÜ 16.01.2012 tasunud Swedbank AS kontolt 221049745749 Rahandusministeeriumi Swedbank AS kontole 221023778606, viitenumbriga 2900072673 riigilõivu summas 1278,23 eurot, selgitusega „Watercom OÜ (ühispakkujate) kaebus seoses riigihankega nr.126885“. Riigilõivu tagastamise taotlus on esitatud tähtaegselt ning vastab „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korras“ sätestatud nõuetele. 6 3-12-106 Tulenevalt eeltoodust kuulub pool tasutud riigilõivust summas 639,11 eurot tagastamisele kaebuse esitajatele. Riigilõiv tuleb kanda Watercom OÜ arveldusarvele nr 221049745749 Swedbank AS-s.
lg 1 järgi võib apellatsioon-, kassatsioon- ja määruskaebuse hankeasjas esitada kümne päeva jooksul edasikaevatava kohtulahendi avalikult teatavaks tegemisest arvates Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2012 kohtumääruse resolutsioon: RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.