3-12-238/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-238 Otsuse kuupäev

1. mai 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Erki Sommeri kaebus Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 05.12.2011 käskkirja nr 1-4/2989 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 02.01.2012 käskkirja nr 6-2/3 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2012 menetlusosalised Kaebaja- Erki Sommer Vastustaja- Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar Resolutsioon
3. Rahuldada kaebus osaliselt.
4. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 05.12.2011 käskkirja nr 1-4/2989 alusel 05.12.
5. a kuni 13.02.
6. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine Erki Sommeri suhtes.
7. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
8. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
9. juunini
10. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
11. Tartu Vangla 05.12.
12. a julgeolekuosakonna juhataja käskkirjaga nr 1-4/2989 kohaldati Erki Sommeri suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning väljaspool elukambrit liikumisel käeraudade kasutamist. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 02.01.
13. a käskkirjaga nr 6-2/3 karistati E. Sommerit noomitusega VangS § 67 p 1 nõuete süülise rikkumise eest. E. Sommeri rikkumine seisnes selles, et ta keeldus 02.12.2011 kella 15.15 ajal allumast vanglaametniku seaduslikule korraldusele minna temale määratud elukambrisse.
14. Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 03.01.
15. a käskkirjaga nr 6-1/8 lõpetati E. Sommeri suhtes väljaspool kinnipeetava elukambrit ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine ja 13.02.
16. a käskkirjaga nr 6-1/79 teiste täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.
17. E. Sommer esitas käskkirjade nr 1-4/2989 ja nr 6-2/3 vaidlustamiseks vaided Tartu Vanglale, vaided jäeti 20.01.2011 vaideotsusega nr E5 664 ja 27.01.2012 vaideotsusega nr 1-11/10-1 rahuldamata.
18. E. Sommer esitas Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 05.12.2011 käskkirja nr 1-4/2989 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 02.01.2012 käskkirja nr 6-2/3 tühistamiseks kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebuse taotlus ja põhjendused
19. Erki Sommer taotleb Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 05.12.2011 käskkirja nr 14/2989 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigusvastasuse tuvastamist ning Tartu Vangla 02.01.2012 käskkirja nr 6-2/3 tühistamist. Tuvastamiskaebuse osas märgib kaebaja, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on oluline seetõttu, et kaebaja soovib hiljem esitada kahju hüvitamise nõude, samuti seetõttu, et määratud distsiplinaarkaristustel on mõju karistuse kandmise ajal ja ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel.
20. Kaebaja leiab, et tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane, kuna vangla väide, et kaebaja on ähvardanud vanglaametnikke füüsilise vägivallaga, on vale. Eriti asjakohatuks peab kaebaja tema suhtes käeraudade kasutamist, kuna 02.12.2011, kui teda lukustatud kambrisse saadeti, tema suhtes kohe käeraudu ei kasutatud. Kaebajal tuli enda asjad viia kolmandalt korruselt esimesele korrusele ning edasi-tagasi käis ta vähemalt neljal korral, samal ajal tuli talle vastu nii Tartu Vangla ametnikke kui ka kinnipeetavaid. Vangla mõistes muutus kaebaja ohtlikuks alles pärast seda, kui ta oma asjad oli alla korrusele saanud viia, mis kaebaja arvates näitab seda, et Tartu Vangla väide tema ohtlikkuse kohta on vastuoluline ja paljasõnaline. Lisaks paigutati kaebaja kinnises sektsioonis kokku teise kinnipeetavaga, mis on veelkord vastuoluline tegevus vangla poolt, kui vangla väidab, et kaebaja oli teistele ohtlik.
21. Tartu Vangla 02.01.2012 käskkirja nr 6-2/3 tühistamist taotleb kaebaja seetõttu, et ta ei saanud täita talle antud korraldust minna kambrisse, kuna korralduse täitmine tähendanuks tema tervisele ohtu. Selles kambris ei saanud kaebaja rohkem kui kaks kuud öösiti magada ja seda seetõttu, et igal hilisõhtul tõi vangla meditsiiniosakond öörahu ajal, rikkudes vangla kodukorda, kaebaja kambrikaaslasele ravimeid. Probleemist on kaebaja vanglale korduvalt teada andnud, paludes enda ümberpaigutamist ja pakkudes olukorra lahenduseks seda, et omavahel võiks kokku paigutada hilisõhtused rohtude saajad. Vangla kaebaja palvet ümberpaigutamise osas ei täitnud, seetõttu keeldus kaebaja lõpuks 02.01.2012 lihtsalt kambrisse minemas, kuna ta ei suutnud enam magamata öid taluda.
22. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus rikuti kaebaja õigusei. Kaebaja märgib, et situatsiooni juures, kus kaebaja väidetavalt ametnikke vägivallaga ähvardas, oli vaid kaks valvurit, vanemvalvur Kilk ja inspektor-kontaktisik Kristina Heering. Kolmas valvur oli sel ajal 2 korrapidaja ruumis, seega ei saanud ta kaebaja väidetavat ähvardust kuulda. Seletuskirja võimalust kaebajale konflikti järgselt ei pakutud. Kuna seletuskirja kirjutada ei võimaldatud, esitas kaebaja 05.12.2012 kaebuse, kus ta alles sai situatsiooni selgitada. Kaebaja leiab, et distsiplinaarjuurdlus on läbi viidud puudulikult ka seetõttu, et ei arvestatud asjaolusid, mida kaebaja tõi välja 05.12.2011 esitatud kaebuses.
23. 18.03.2012 kaebuse täienduses kirjeldab kaebaja täiendavalt 02.12.2011 toimunud asjade viimist lukustatud kambrisse. Kaebaja käis 4-5 korda kolmandalt korruselt esimesele korrusele üksinda, st ilma saatjateta, kuigi vahetult enne seda olevat ta väidetavalt ähvardanud ametnikke füüsilise vägivallaga. Esimesele korrusele läks asjadega ning üles tuli ilma asjadeta, treppidel tuli vastu nii vanglaametnikke, sh ka naisi, kui ka kinnipeetavaid. Kaebajale on arusaamatu, et siis ta vangla arvates teistele ohtu ei kujutanud ning kui asjad said ära viidud, oli ta jälle üliohtlik. Vastuseks vangla vastuses viidatule, et kaebaja kambrikaaslane on tunnistanud, et ta vaatas kuni kella 23.00 telerit, selgitab kaebaja, et kambrikaaslane ei saa väita, kas kaebaja vaatas telerit või magas, kuna kaebaja magas ülemisel naril. Kaebaja selgitab täiendavalt ka, et soovib käskkirja tühistamist, kuna väide, et ta on ähvardanud vanglaametnikke füüsilise vägivallaga, mõjutab tema ennetähtaegse vabanemise võimalust ja kuna tegelikult ei ole ta kedagi ähvardanud, siis tuleb see väide tema isiklikust toimikust kõrvaldada. Kaebaja leiab, et tema kinnisele režiimile paigutamine ja veel käeraudade kasutamine oli vanglapoolne jõudemonstratsioon. Vastustaja seisukoht
24. Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.
25. E. Sommer vaide rahuldamata jätmise põhjenduste kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetava suhtes, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. E. Sommeri poolt 02.12.2011 vanglaametnikele antud lubadus, et ta osutab ametnikele tema kambrisse paigutamisel füüsilist vastupanu on käsitletav ähvardusena kasutada ametnike suhtes füüsilist vägivalda ning seda lubadust sai pidada tõsiseltvõetavaks, seega oli E. Sommer muutunud ohtlikuks teistele isikutele, millega seadis ohtu ka vangla julgeoleku ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigustatud. Asjaolu, et E. Sommer kedagi ametnikest reaalselt ei rünnanud ei oma täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel tähtust. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on eelkõige preventiivse ja tõkestava iseloomuga meede ning vangla ei pea ära ootama reaalselt õigushüve kahjustamist. Vastustaja jääb vangla direktori 20.01.2012 otsuses nr E5 664 toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata.
26. Täiendavalt lisab vastustaja, et kaebaja ei ole tegelikkuses faktilisi asjaolusid, mis tingisid tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, eitanud, vaid õigustab tagantjärele oma teguviisi ning otsib põhjuseid, mis võiks tuua kaasa tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigusvastaseks tunnistamise. Kaebaja leiab, et kuna temal olid enda arvates mõjuvad põhjused, miks ta kambrisse ei läinud, siis ei ole tema enam kohustatud alluma vangla kehtestatud distsipliinile, ta võib jätta täitmata vanglaametnike korraldused ning seda tuleb lugeda täiesti normaalseks käitumiseks. Vastustaja sellise arusaamise ning tõlgendusega vanglas kehtivast korrast ei nõustu ja osundab Riigikohtu 07.12.2009 otsusele nr 3-3-1-5-
27. Kinnipeetava kohustustest moodustub 3 vangistusõiguse kindel hierarhiline süsteem, mille tipus on VangS § 67 tulenevad nõuded. Julgeolekuga seotud kohustuste rikkumine toob endaga kaasa vajaduse võtta tarvitusele abinõud selle edasiseks vältimiseks ja ennetamiseks. Sisekorraeeskirjad kuuluvad täitmisele olenemata kinnipeetava maailmavaatest või varasemast eluviisist.
28. Kaebaja suhtes kohaldati kohe väljaspool elukambrit liikumisel käeraudade kasutamist ning selle otsuse tegi korrapidaja, kui kõrgeim kohalviibiv vanglaametnik 02.12.2011 nr 7-61/59 ning käeraudu ei kohaldatud alles julgeolekuosakonna juhtaja käskkirjaga. Tagantjärele on raske öelda, mis põhjustel otsustasid valvurid kaebaja 02.12.2011 saatmisel lukustatud kambrisse käeraudu mitte kasutada, aga põhjus võis olla selles, nagu kaebaja ka ise ütles, et temal oli lukustatud kambrisse minnes kaasas kõik enda isiklikud asjad, mida ta pidi ju käes kandma ning selliselt asjadega koormatud olles, oli ametnike ründamine raskendatud, pealegi võis kaebaja rikkuda enda vara, kuna tal oli kaasas ka teler.
29. Tartu Vangla 02.01.2012 käskkirjaga nr 6-2/3 määrati E. Sommerile distsiplinaarkaristuseks noomitus VangS § 67 p 1 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. Vastustaja jääb kaebaja vaide rahuldamata jätmise otsuses toodud selgituste ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib vastustaja, et kaebaja väidab, et tema distsiplinaarkaristuse tühistamine on temale vajalik seetõttu, et talle on määraud pikk vanglakaristus ning distsiplinaarkaristused võivad negatiivselt mõjutada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Käesolevas asjas vaidlustatud distsiplinaarkaritus ei ole kaebajal ainuke. Kaebajale on varasemalt, 29.09.2011 käskkirjaga nr 1-4/2501 määratud noomitus ning ka peale käesolevas asjas vaidluse all olevat karistust 27.02.2012 käskkirjaga nr 6-2/359 määratud distsiplinaarkaristuseks noomitus. Kohtu põhjendused ja otsus
30. Halduskohus lahendab kõigepealt vaidluse Tartu Vangla 02.01.2012 käskkirja nr 6-2/3 tühistamise nõudes. Halduskohus nõustub vastustaja otsustustega (käskkirja ja vaideotsusega) ega näe kaebusest aluseid, mis võiksid viia vaidlustatud käskkirja (tlk 15) tühistamisele.
31. Vaidlust ei ole selles, et 02.12.2011 k 15.15 ajal keeldus kaebaja kambrisse minemast, väites, et kambrisse minemine kujutab ohtu tema tervisele. Oht tervisele seisnes kaebaja sõnul selles, et selles kambris segatakse öörahu ajal tema und kambrikaaslasele rohtude toomisega.
32. Distsiplinaarmenetluse protokollist (tlk 16) nähtuvalt on E. Sommeri väiteid terviseohu kohta menetluse käigus kontrollitud ning kogutud tõendeid läbi vaadates on menetleja jõudnud seisukohale, et kinnipeetav E. Sommer oli kohustatud täitma vanglateenistuse ametniku korraldust, kuna selle täitmine ei toonud kaasa otsest ohtu tema tervisele. Kohus nõustub vastustaja järeldustega. Seega on E. Sommeri tegu põhjendatult loetud distsipliinirikkumiseks, sest VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.
33. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku 4 korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt RKHK 01.03.
34. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt on tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Vanglaametniku poolt 02.12.2011 E. Sommerile antud korraldus minna kambrisse ei vasta tühise haldusakti tunnustele ega ole ilmselgelt tühine. 05.12.2011 kaebuses Tartu Vangla direktorile (tlk 8-10) on kaebaja ise ka möönnud, et vanglaametniku korralduse jättis ta tahtlikult täitmata, leides, et karistusseadustiku § -st 29 tulenevalt oli tal õigus seda teha. Kohus kaebaja selle arvamusega nõustuda ei saa. Vanglaametniku seadusliku korralduse tahtlik eiramine on tõlgendatav otsese allumatusena ja vangla üldist julgeolekut ohustav tegu, kuna sellega näitab kinnipeetav teistele kinni peetavatele isikutele negatiivset eeskuju.
35. Kaebuses väidab kaebaja ka, et distsiplinaarmenetluse käigus rikuti kaebaja õigusei sellega, et konflikti järgselt ei pakutud talle seletuskirja kirjutamise võimalust ning et ta saaks omapoolseid seletusi anda, esitas kaebaja 05.12.2011 kaebuse, kus ta sai situatsiooni selgitada. Kaebaja leiab, et distsiplinaarjuurdlus on läbi viidud puudulikult ka seetõttu, et ei arvestatud asjaolusid, mida kaebaja tõi välja 05.12.2011 esitatud kaebuses.
36. Kohus leiab, et kohtutoimikus olevate tõenditega: II üksuse vanemvalvur Sander Kilk 02.12.2011 ettekandega (tlk 17), II üksuse valvur Aigar Rõžikovi 02.12.2011 ettekandega (tlk 17 p) ning IV üksuse valvuri Sergei Samoškini 02.12.2011 ettekandega (tlk 18 p) on tõendatud, et kaebajale anti võimalus kirjutada seletuskiri, mida aga kaebaja teha ei soovinud. Distsiplinaarmenetluse algatamise teatisega (tlk 18) on tõendatud, et kaebaja on kinnitanud, et on saanud selgitused anda 05.12.2011 esitatud kaebuses ning ka seda, et 02.12.2012 kella 17.50 ajal toodi talle dokument, mille alusel ta paigutati lukustatud kambrisse ning millele ta keeldus alla kirjutamast. Seega ei ole vangla jätnud kaebajat ära kuulamata, on tõendatud, et konflikti järgselt on kaebaja keeldunud seletusi andmast ning 05.12.2011 kaebuses Tartu Vangla direktorile (tlk 8-10) on kaebaja saanud oma selgitused põhjalikult anda. 29.12.2011 distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt on kaebaja 05.12.2011 kaebust vangla direktori menetluses käsitletud ning kaebuses toodud väiteid kontrollitud. Kohus leiab, et on tõendatud ja ei ole vaidlust selles, et rikkumine aset leidis, E. Sommerit karistati õiguspäraselt ning seega puudub alus Tartu Vangla 02.01.2012 käskkirja nr 6-2/3 tühistamiseks.
37. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse Tartu Vangla 02.01.2012 käskkirja nr 6-2/3 tühistamiseks rahuldamata. 5
38. Järgnevalt lahendab halduskohus vaidluse Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 05.12.2011 käskkirja nr 1-4/2989 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks.
39. Kohus kohaldab materiaalõiguse kõrval asjakohases kohtupraktikas väljendatud seisukohti analoogsetes vaidlustes ning osundab motiveerimisvajadusele täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel.
40. Riigikohtu halduskolleegium on ohjeldusmeetmete kohaldamisega seonduvat käsitlenud viimati näiteks 25.04.
41. a määruse asjas nr 3-3-1-10-12 punktis 9 ja märkinud, et ohjeldusmeetme kohaldamise õiguslik alus on sätestatud VangS § 69 lg-s 1, mille kohaselt võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.
42. Halduskohus on praegusel juhul seisukohal, et ka käesoleva asja tehiolud ei anna alust veendumuseks, et kaebaja suhtes oli käeraudade kohaldamine käskkirja alusel põhjendatud pärast seda, kui korrapidaja oli veendunud, et oma asjad võib kaebaja kinnisesse kambrisse viia ilma käeraudadeta. Seega ei hinnanud korrapidaja kaebajast lähtuvat ohtu taoliseks, et see annaks aluse käeraudade faktiliseks kasutamiseks vaidlusaluse intsidendi toimumise päeval, vahetult pärast intsidenti. Seoses käeraudade suhtes tehtud otsustuse küsitavusega, muutuvad küsitavaks ka muud kaebaja suhtes kohaldatud julgeolekumeetmed.
43. Asjaolu, et kaebajat on 02.12.
44. a distsipliinirikkumise eest karistatud põhjendatult, ei tähenda automaatselt seda, et õiguspärane on ka samade faktiliste asjaolude esinemisel kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Võrdusmärki ei saa panna karistusõigusliku otsuse ja kohaldatavate julgeolekumeetmete ranguse vahele, aga samas ei tohi need otsustused olla ka täiesti teineteisele vasturääkivad isiku teole antava hinnangu suhtes. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks antav käskkiri on ametniku kaalutlusotsus, mille tegemisel võiks arvestada nii madalamal- kui kõrgemalseisvate ametnike poolt samas asjas tehtud otsustustega. HKMS § 158 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollida kohtul ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
45. Osundatu alusel nendib kohus, et asjas kogutud tõendite kohaselt on vastustaja lähtunud julgeolekuabinõude kaebaja suhtes kohaldamisel nende meetmete eesmärgist, milleks on üldistatult öeldes vägivalla vältimine vanglas. Kuna kehtiva õiguse kohaselt ei tohi kohus teostada kaalutlusõigust vastustaja eest, siis saab kohus vastustaja tegevust hinnata ainult vastustaja enda poolt väljendatud kaalutlustest lähtudes.
46. Vastustaja kaalutlused ei veena käesoleval juhul kohut. Kohtu jaoks on vaidluse lahendamisel määravaks just vastustaja ametnike enda tegevus kaebajast lähtuva ohu hindamisel. Nimelt on vastustaja kohtu arvates nii haldus- kui kohtumenetluses alahinnanud fakti, et korrapidaja otsustas
47. detsembril kaebaja suhtes käeraudu mitte kasutada.
48. detsembri käskkirjast ei nähtu ühtki kaalutlust, milles seisnes korrapidaja eksimus vastava otsustuse tegemisel ja miks meetmeid on kohaldatud just niikaua, kui seda on käesoleval juhul tehtud. 6 Seetõttu ei ole asjas antud haldusaktide ja kogutud tõendite pinnalt võimalik kummutada kaebaja väidet, et tema kinnisesse kambrisse paigutamine koos sellega kaasnevate piirangutega (sh käeraudade kasutamine) oli vanglapoolne jõudemonstratsioon. Seetõttu jääb kohtu hinnangul vastuseta küsimus, kas käeraudade kasutamise kohaldamine oli ikka sobiv meede, arvestades seda, et pärast intsidenti võis kaebaja vabalt liikuda ilma käeraudadeta ja pidi ise oma asju uude kambrisse toimetama korruste vahel, puutudes kokku nii teiste kinnipeetavatega kui ka vanglaametnikega. Seda lubades vangla näitas, et kaebaja poolt ei olnud ohtu kellelegi. Seega on kohtu seisukohalt tõendatud, et kaebaja suhtes ei olnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vältimatult vajalik, mille tõttu on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine materiaalselt õigusvastane. Vastustaja ei ole tõendanud, et meetmete kohaldamine oli vajalik ja/ning et nende osaliselt jätkuv kohaldamine (käeraudade osas) oli vajalik ning leebemate meetme kohaldamine ei oleks väidetavat ohtu vangla julgeolekule või isikutele kõrvaldanud. Käesoleval juhul ei suuda vastustaja kõrvaldada muljet, et leebe distsiplinaarkaristusega (noomitus) karistatavat tegu, mis ei saa seega olla ka raske õiguserikkumine, on tegelikkuses karistatud ca ühe kuu jooksul saatmisel käeraudade kohaldamise ja ca kahe ja poole kuu jooksul lukustatud kambris hoidmisega. Täiendavad julgeolekuabinõud ei tohiks õiguspärasel kohaldamisel evida karistuslikku iseloomu ja distsiplinaarkaristusele omaseid tunnuseid, nagu see on käesoleval juhul, kuna vastav motivatsioon ei kummuta vastupidist tõlgendamise võimalust.
49. Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 05.12.2011 käskkirja nr 1-4/2989 alusel kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tuleb tunnistada õigusvastaseks. Kaebajal on kaebuses toodud asjaoludel õiguslik huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes. Võimalik hüvitamisnõude vangla vastu ei ole ilmselgelt perspektiivitu.
50. Kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 7