← Eesti

3-11-809/80

3-11-809 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 01.juuli 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-11-809 Haldusasi M.M.i kaebus Konkurent

§ 26lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata.

2.

§ 92

lg 1 ja

§ 93

lg 5 alusel mõista kaebuse esitajalt M.M.ilt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu 1501,44 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas TsÜS § 134 lg 8 on 01.08.2011.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I KAEBUSE ASJAOLUD 1 1.

  1. oktoobril 2010 tarbimiskohas Xxxxxxxx, Tallinn Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ( EEJV) töötaja Anton Verneri poolt koostatud olukorra fikseerimise aktis (OFA) nr 097086 toodud kirjelduse kohaselt tuvastasid EEJV töötajad 16.10.2010 tarbimiskohas Xxxxxxxx, Tallinn mõõtesüsteemi kontrollimisel, et mõõtesüsteemi kaitsekaane plommidel nr 2091956 ja 2091928 olid erinevad matriitsi numbrid „K07“ ja „K007“, mis viitas asjaolule, et üks plommidest võib olla vahepeal kõrvaldatud või rikutud. OFA kohaselt asus võltsimistunnustega kaitsekaane plomm paremal, mis võimaldas ligipääsu mõõtmata ahela juurde. OFA blanketil toodud rikkumiste kirjeldustes on ristikesega tähistatud kirjeldus“Plommide rikkumine“. 2.Peakaitse katte plommid 2091956 ja 2091928 asetati turvakotti nr 036250, mis kohapeal kinni pitseeriti. Seejärel otsustati turvakotti panna ka arvesti plommid 2091904 ja 2091985 , mis mõlemad olid matriitsijäljendiga „KO7“ ning need pandi koos juba kinni liimitud turvakotiga 036250 turvakotti
  2. 3.EEJV tellis Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ-lt plommide ekspertiisi, tuvastamaks, kas plommid 2091956 ja 2091928 on teistkordselt üles riputatud, võrdluseks esitati ka arvesti klemmikaanelt eemaldatud plommid 2091904 ja
  3. 27.10.2010 ekspertarvamuse kohaselt oli plommil nr 2091928 silindrikujuline pöörduv sisetükk välja vahetatud teise sisetükiga valmistuspartii seerianumber „h 003“ all ning plomm oli teistkordselt üles riputatud.Lisaks märgiti ekspertarvamuses, et plommil nr 2091928 on matriitsi number“h oo3“ üritatud kohmakal meetodil muuta, lisades tähele „h“ kriimustusega täiendav element ning tehes numbri“3“ ümber numbriks“7“. 4.Tarbimiskoha Xxxxxxxx, Tallinn omanik M.M. esitas 18.10.2010 Konkurentsiametile kaebuse, taotledes EEJV16.10.2010 teatise nr 10-238935 tühistamist ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks tunnistamist, sest selles on märgitud plommide rikkumine, mis ei ole tõestatud ning 16.10.2010 EEJV olukorra fikseerimise akti nr 097086 tühistamist. Konkurentsiamet jättis 22.12.2010 otsusega nr 7.3-3/10-032 M.M.i kaebuse rahuldamata. KA leidis, et tal puudub pädevus tunnistada tühiseks või hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ettevõtja teatisi või muid dokumente, mistõttu ei rahuldanud kaebust osas, milles M.M. taotles teatise ja OFA tühistamist. Samuti asus KA seisukohale, et teatise hea usu põhimõttega vastuolus olevaks tunnistamiseks puudub tal õigus ja pädevus. Kaebuse lahendamisel andis KA hinnangu sellele, kas tuvastamist on leidnud plommide rikkumise fakt , mis annab aluse OFA koostamiseks ja kas OFA on koostatud vastavalt „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“ (Korra) nõuetele. KA leidis, et EEJV tegevus on olnud kooskõlas Elektrituru seaduse (ElTS) ja selle alamaktidega. 03.02.2011 esitas M.M. Konkurentsiameti otsusele vaide. 22.02.2011 vaideotsusega nr 7.3-3/11002 jäeti vaie rahuldamata. 5.30.03.2011 esitas M.M. kaebuse Tallinna Halduskohtule, taotledes Konkurentsiameti 22.12.2010 otsuse nr 7.3-3/10-032 ja 22.02.2011 vaideotsuse nr 7.3-3/11-002 tühistamist ning Konkurentsiameti kohustamist kaebus uuesti läbi vaadata. II KAEBUSE MOTIIVID 6.Kaebuse kohaselt on ebaõiged KA järeldused plommide rikkumise osas, sest need ei tugine tegelikele asjaoludele, samuti on KA ebaõigelt hinnanud olukorra fikseerimise akti koostamise nõuetekohasust. Kaebuse esitaja elukohas /tarbimiskohas 16.10.2010 aset leidnud toiming ei vastanud hea usus käitumisele ja õigusnormidele. Kogu toiming oli planeeritud mingi vea otsimisele. 2 Mõõteseadme teisaldamise sildi all tuldi tegema toimingut, millega saaks õigustada õigusvastast tegevust, millisena kaebaja peab silmas kaebaja tarbimiskohas voolu sulgemist, mille kohta kaebaja esitas Konkurentsiametile 14.10.2010 kaebuse.Kaebuse väitel oli EEJV töötajate töö eesmärk tarbimiskohas Xxxxxxxx Tallinn, liitumiskilbi kontrolli teostamine, elektrikapi pildistamine ja ruumi, kus asus elektrikilp, läbiotsimine, millest kaebajat eelnevalt ei teavitatud. 7.Enne elektrikapil olevate plastmassplommide eemaldamist palus kaebaja mitte rikkuda plomme enne, kui E.Alatalu märgiks ja kinnitaks, et nendega ei ole probleeme, samuti juhul, kui on mingi probleem, plomme mitte rikkuda ja kutsuda juurde sõltumatu ekspert. Kaitsekaane plommid rikkus EEJV töötaja, vaatamata kaebaja hoiatusele. Tõele ei vasta seisukoht, et kaitsekaane ühe plommi eemdaldamisel pääseb ligi mõõtmata ahelale, selleks peab eemaldama mõlemad plommid. 8.Kaebaja esitas vastustajale taotluse sõltumatuks ekspertiisiks, mis hõlmaks ka elektrikappi ja tõestaks, et kui oleks eemaldatud üks plommidest, ei ole võimalik pääseda vooluahelale ligi selliselt, et oleks võimalik tarbida ebaseaduslikult elektrit.Ekspertiisi teostas EEJV, millest kaebajale teatati alles pärast vastava akti saamist, seega ei saanud kaebaja ekspertiisi tegemise ajal kaasa rääkida ja esitada küsimusi ja eriarvamust. Samuti ei ole teostatud ekspertiisi kogu terviku (elektrikapi) suhtes, millesse oleks kaasatud vooluahelat kaitsev kaitsekaas. 9.Ekspertiisi teostanud Nora Kasemaa büroo väitel on nende arvates ainult ühel plommil nendele esitatud neljast plommist rikkumise tunnus, et see olevat plommitud teistkordselt. Seega ei vasta tõele vastustaja väited plommide rikkumisest, vaid vaidlus käib ühe plommi üle.
  4. Kaebusega KA poole pöördumisel selgitas kaebaja, et on nõus sõltumatu ekspertiisiga. Vastustaja ei alustanud iseseisvat uurimist lähtuvalt HMS § 6 ja ei otsustanud ekspertiisi läbi viia, vaid kiitis heaks EEJV poolt valitud ekspertiisibüroo. Samuti ei kaasatud kaebajat, kuigi ta oli sellist soovi varasemalt avaldanud.
  5. Kaebuse esitajal olevas 30.11.2009 teatises nr 09-171649 ( koost.R.Tüüts ja A.Verner) on lahtris „paigaldatud plommide arv“ märgitud:“arvesti 2 ja plommide numbrid 2091985, 2091904.“ Seal ei ole märgitud väidetavaid “S 45“ ega „KO7“, samuti puuduvad selles teatises kaitsekaanele asetatud plommide numbrid. Vastustaja tuvastas, et EEJV tööülesandel 2009 olid EEJV poolt märgitud valesti kaitsekaane plommideks 2091960 ja 2091905, matriitsiga „KO7“. Seda kinnitas ka EEJV. Samas kiidab KA heaks EEJV eksimuse, kuid seab kaebajale siduvaks matriitsi numbri „KO7“, mis oleks pidanud väidetavalt olema vaidlusalusel plommil „hOO3“asemel. 12.Vastustaja võttis päringu politseist tagasi pärast seda, kui KH Energia- Konsult vastupidiselt varemöeldule väitis, et plommitangid olid nende valduses , ehkki eelnevalt oli EEJV kinnitanud, et plommitangid matriitsijäljendiga „hOO3“ varastati KH Energia- Konsult kaubikust ja selle kohta on tehtud avaldus politseile.Segadus EEJV toimingutes on seatud kaebajale siduvaks.
  6. 30.11.2009 A.Vassiljev on teine isik, miski ei välista, et KH Energia- Konsult töötaja. 14.Olukorra fikseerimise akt on loetud kaebajale siduvaks Nora Kasemaa ekspertiisibüroo aktiga, milles on leitud, et plommi 2091928 sisetükk ei vasta matriitsinumbrile „KO7“ vaid on „hOO3“. Ekspertiisi teostas EEJV kaebajale sellest teatamata. 3 15.Vastustaja on jätnud tähelepanuta kaebaja väited, milles ta juhtis tähelepanu, et 30.11.2009 teatises kaitsekaane plomme märgitud ei ole. Samuti on EEJV varasemalt väitnud, et tööülesandele jäid algselt plommide numbrid kirjutamata. EEJV on ka väitnud, et tööülesande kohaselt on kaitsele paigaldatud plommide numbriteks 2091960 ja
  7. Kolmandas vastuses väidab EEJV, et tegelikult paigaldati elektrikapi kaitsme plommide numbrid 2091956 ja 2091928 ja et tööülesandel on plommide numbrid valed. 16.Vastustaja on ekslikult leidnud, et poolte vahel on vaidlus ainult selle üle, milliste plommitangidega on plommid üles riputatud. 17.Vastustaja on lugenud tõendiks EEJV väite, et osadel kruvidel on vähem tolmu ja jäeti tähelepanuta kaebaja seisukoht, et arvesti vahetati 30.11.2009 ja keerati ka kõnealuseid kruve. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 18.KA vaidleb kaebusele vastu, peab seda põhjendamatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 19.KA saab otsuse tegemisel anda hinnangu üksnes sellele, kas turuosaline, kelle tegevuse peale on KA-le kaevatud, on tegutsenud elektrituruseaduse (ElTS) või selle alamaktides sätestatud nõuetega kooskõlas või mitte.KA-l ei ole pädevust tunnistada tühiseks või hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ettevõtja teatisi ja muid dokumente, samuti ei saa ta kaebuse lahendamisel hinnata küsimusi, mis seonduvad ainult kaebaja ja EEJV vahelise lepingulise suhtega.Kaebaja vaidles kaebuses vastu nii plommide rikkumise faktile kui ka OFA koostamise protseduuri nõuetekohasusele, mistõttu KA andis kaebuse ja vaide lahendamisel hinnangu sellele, kas tuvastamist on leidnud plommide rikkumise fakt, mis annab aluse OFA koostamiseks ja kas OFA on koostatud Korras ettenähtud nõuetele vastavalt. 20.KA on otsuse lk 7-10 ja vaideotsuses hinnanud menetluste käigus kogutud tõendeid ja poolte esitatud seisukohtasid kogumis ning jõudnud järeldusele, et tuvastamist on leidnud asjaolu, et kaitsekaane plommid olid 16.10.
  8. a rikutud. Täpsemalt oli rikutud kaitsekaane plomm nr 2091928 Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo poolt 27.10.
  9. a koostatud ekspertiisiaktis nimetatud viisil. 20.1.Asjaolu, et 16.10.2010 paiknesid tarbimiskohas kaitsekaane plommid, kinnitavad 30.11.2010.a EEJV töötajate A. Verner’i ja A. Vassiljev’i poolt KA-le esitatud kirjalikud seletused, samuti 16.10.2010 OFA, aga ka kaebuse esitaja enese poolt seda asjaolu sisaldav kinnitus kaebuses. Pärast 30.11.
  10. a ja enne 16.10.
  11. a ei ole EEJV poolt tarbimiskoha elektrikilbi kaitsekaanel plomme vahetatud. 20.2.Asjaolu, et 30.11.
  12. a paigaldati tarbimiskohta kaitsekaane plommid matriitsiga K07 tõendavad EEJV töötajate seletused ja EEJV poolt KA-le 15.11.
  13. a esitatud andmebaasi väljavõte, mis näitab K07 jäljendiga plommitangide vastavust töötajaga. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja hinnangul asjaolu, et 30.11.
  14. a paigaldas EEJV töötaja A. Vassiljev tarbimiskohta kaitsekaane plommid matriitsiga K07 tuvastatav iseenesest ka ilma 2009 tööülesandeta, millel esinevatele puudustele on juhtinud tähelepanu kaebaja. Sealjuures vaatamata sellele, et 2009 tööülesandel märgiti kaitsme plommide numbrid 2091960 ja 2091905 ebaõigesti ning tegelikult paigaldati tarbimiskohta kaitsekaane plommid, näitab tegelikkuses ka 2009 tööülesanne, et 30.11.
  15. a paigaldati tarbimiskohas asuvale mõõteseadmele EEJV poolt matriitsiga K07 2 plommi arvestile ning 2 plommi kaitsele. 20.3.Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo poolt 27.10.
  16. a koostatud ekspertiisiaktist nähtuvalt ei paiknenud tarbimiskoha mõõteseadme kaitsekaanel kaitsekaane plommid matriitsiga K07 sellisel kujul nagu need sinna 30.11.
  17. a paigaldati. Ekspertiisiaktis tuvastatuga on tõestatud, et kaitsekaane plomm nr 2091928 oli rikutud, mistõttu on KA hinnangul EEJV poolt 4 olnud põhjendatud ning ElTS § 68 lg 1 punkti 3 ja Korra § 2 lg 1 alusel lubatud koostada 2010 OFA ning selles märkida, et plommid on rikutud. 20.4.Ebaõige on ka kaebaja väide nagu oleks KA kaebuse menetlemisel leidnud, et mõlemad kaitsekaane plommid olid rikutud. 21.KA on otsuse lk 6-7 ja vaideotsuse lk kontrollinud, kas EEJV on 2010 OFA koostamisel järginud Korras sätestatud nõudeid, Otsuse lk 6-7 leidis tuvastamist, et EEJV on vastava akti koostanud (2010 OFA) ning see vastab Korra nõuetele. Kuivõrd kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et 2010 OFA vastab Korra nõuetele, ei pea KA vajalikuks Otsuse lk 6-7 toodud põhjendusi korrata. Seetõttu ei leidnud Kaebuse ja Vaide lahendamisel tuvastamist, et 16.10.
  18. a Kaebaja Tarbimiskohas 2010 OFA koostamisel oleks EEJV poolt rikutud ElTS-is või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid. Seetõttu ei ole õige Kaebaja väide, et 2010 koostamisel rikuti õigusaktides sätestatud kohustusi. Õigusaktide, mille täitmise üle teostab järelevalvet KA, rikkumist ei tuvastatud.
  19. Kaebuse menetlemisel ei leidnud tuvastamist, et kaitsekaane plommi matriitsiga H003 võisid tarbimiskohta paigaldada kas EEJV või KH Energia- Konsult töötajad. Sellise väite lükkavad ümber ka menetluse käigus kaitsekaane plommi nr 2091928 kohta tuvastatud asjaolud, samuti asjaolu, et plommitangid matriitsiga H003 olid 26.01.2007 kuni 01.12.2010 KH EnergiaKonsult töötajate valduses. 23.KA-l ei olnud kaebuse lahendamisel eksperdi kaasamise kohustust, mistõttu ei ole KA poolt eksperdi kaasamata jätmine käsitletav menetlusveana.Asjakohane ei ole väide, et HMS-i kohaselt pidanuks kaebaja olema kaasatud ekspertiisiakti koostamisele. HMS ei kohaldu EEJVle ekspertiisiaktide tellimisel.
  20. Vale on kaebaja väide, et KA ei ole kaebuse lahendamisel rakendanud uurimispõhimõtet. Otsuse lk 2-5 on kirjeldatud KA tegevust kaebuse lahendamisel ja sellest nähtub, et KA on HMS § 6 sätestatud uurimisprintsiipi rakendades pöördunud korduvate järelepärimistega nii kaebuse esitaja, EEJV ja KH Energia- Konsult poole, et välja selgitada kaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Menetluse käigus esitatud selgituste, dokumentide ja muude tõendite alusel on KA tuvastanud kaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning teinud otsuse.
  21. Tõendamata ja oletuslik on väide, et elektrikilbile tervikuna tehtud ekspertiis oleks näidanud, et üksnes elektrikilbil paremas servas asunud kaitsekaane plommi nr 2091928 eemaldamisel ei oleks kaebaja pääsenud ligi mõõtmata vooluahelale. Ka kaebusele lisatud fotodelt on näha, et tegelikkuses on parempoolse kaitsekaane plommi nr 2091928 eemaldamisega võimalik kaitsekaas teataval määral avada, mis võimaldab juurdepääsu mõõtmata voolu ahelale. KA ei nõustu kaebuse punktis 1.4 esitatud väitega, et KA luges Otsuse tegemisel tõendiks EEJV väite, et osadel kruvidel on vähem tolmu. KA ei ole Otsuses sellist seisukohta väljendanud. EEJV poolt esitatud fotode võrdlusel ja selgitusest nähtub, et fotol P9, mis on tehtud 30.11.2009 2009 OFA lisana, on mutritel tolmukord, mis 16.10.2010 tehtud fotol P6 samas kohas puudub. Nimetatud asjaolu viitab EEJV hinnangul sellele, et vahepeal võidi täiendavate juhtmete ühendamiseks mutreid keerata.
  22. Korraga ei ole aga reguleeritud seda, kas EEJV võis teha kohapeal fotosid, mistõttu ei olnud fotode tegemine vastuolus Korraga. Eeltoodust tulenevalt ei saanud KA fotode võimaliku õigusvastuse osas ka seisukohta võtta. 5 27.KA ei ole jätnud tähelepanuta kaebaja väidet, milles kaebaja juhtis KA tähelepanu asjaolule, et 30.11.
  23. a koostatud 2009 teatises ei ole kaitsekaane plomme märgitud.KA on rakendanud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ning püüdnud välja selgitada, millised plommid paigaldati 30.11.
  24. a tarbimiskoha elektrikilbi kaitsekaanele ning millised plommid pidid tarbimiskohas paiknema ka 16.10.2010 OFA koostamise ajal. Eelnimetatud menetluse käigus kogutud seletused ja dokumendid on tõendid HMS § 38 lõike 2 mõttes. Seega on KA otsuses ja vaideotsuses tuginenud tõenditele, mitte EEJV suusõnalistele seisukohtadele.
  25. Kaebaja väited nagu oleks EEJV menetluse käigus oma seisukohti muutnud, ei ole õiged.EEJV ei ole menetluse käigus väitnud, et 2009 tööülesande kohaselt on elektrikilbi kaitsekaanele paigaldatud plommid nr 2091960 ja
  26. 29.Kaitsekaane plommide rikkumine seisneb 2010 OFA-s viidatud ja ekspertiisiaktis tuvastatud asjaoludes – kaitsekaane plommi nr 2091928 sisetüki väljavahetamine, matriitsi nr H003 kasutamine, sisetüki moonutamine võimaliku eesmärgiga muuta tähis H003 K07 sarnaseks, kaitsekaane plommi nr 2091928 väliskorpuse mehhaanilised vigastused ning nimetatud plommi teistkordne ülesriputamine. Seega ei ole oluline asjaolu, et EEJV töötaja eemaldas 16.10.
  27. a kaitsekaane plommid elektrikilbi kaitsekaanelt. 30.EEJV on kaitsekaane plommid pärast nende tarbimiskohas eemaldamist toimetanud korrektselt ekspertiisi. Seetõttu on alusetud väited selle kohta nagu võis EEJV teha mitu erinevat ekspertiisi, kuni endale sobiva tulemuse saamiseni. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
  28. Kolmanda isiku Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ seisukohad toetavad vastustaja vastuväiteid kaebusele.Kolmas isik leiab, et kaebus on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on seaduslikud ning nende tühistamiseks puudub alus. 32.KA on oma pädevuse kaebuse ja vaide läbivaatamisel õigesti piiritlenud ning seega saab käesoleva vaidluse esemeks olla vaid vaidlus selle üle, kas EEJV on järginud ElTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid. 33.KA on õigesti tuvastanud, et EEJV järgis olukorra fikseerimise akti koostamisel õigusaktides sätestatud nõudeid. 34.KA on ka õigesti tuvastanud, et plommil nr 2091928 oleks pidanud olema matriitsi number K
  29. Asjas esitatud selgitused ja tõendid (eelkõige
  30. novembri 2009 olukorra fikseerimise akt nr 084274, tööülesanne nr 09-171649, fotod P2, P6 ja P9, väljavõtted plommitangide ja matriitside andmebaasist, EEJV töötajate kirjalikud selgitused) kinnitavad, et
  31. novembril 2009 teostas EEJV töötaja A. Vassiljev kaebaja tarbimiskohas mõõteseadme ja plommidega seonduvaid töid. A. Vassiljevi kasutuses on matriits K
  32. Kaitsekaane plomme ei ole EEJV poolt pärast
  33. aasta olukorra fikseerimise akti ja enne
  34. aasta olukorra fikseerimise akti EEJV poolt vahetatud. Seega oleks pidanud kaitsekaane plommidel nr 2091956 ja 2091928 matriitsi numbriks olema K
  35. Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ poolt teostatud ekspertiisi käigus tuvastati, et plommil nr 2091928 on matriitsi number h 003, mida on üritatud muuta. Eeltoodust tulenevalt on KA asunud õigele seisukohale, et plommide rikkumine on leidnud tuvastamist, mistõttu oli olukorra fikseerimise aktis põhjendatud märkida, et plommid olid võltsimistunnustega. 35.Kuigi EEJV töötajate tarbimiskohta saabumise eesmärk ei oma mingisugust tähendust EEJV toimingute õiguspärasuse hindamisel, märgib kolmas isik, et tarbimiskohas paikneva 6 mõõtesüsteemi teisaldamisel liitumiskilpi ei saanud töötajad ignoreerida asjaolu, et kaitsekaane plommidel olid erinevad matriitsi numbrid, vaid olid kohustatud selle olukorra fikseerimise aktis kirjeldama 36.Kaebaja väited selle kohta, et ekspertiis oleks tulnud teostada tarbimiskohas, on ebaõiged. ElTS ei sätesta EEJV-le sellist kohustust. Asjakohatud on kaebaja väited selle kohta, et talle oleks tulnud võimaldada ekspertiisis osalemist ning oma seisukohtade avaldamist, sest EEJV poolt ekspertiisi tellimist ei reguleeri HMS. 37.Asjaolu, et
  36. aasta tööülesandel on kaebaja tarbimiskohta paigaldatud plommide numbrid eksitavalt märgitud, ei saa mõjutada KA lõppjärelduse õigsust. Tuvastatud on, et kaebaja tarbimiskohas kaitsekaanele kinnitatud plommidest oli vähemalt üht plommi rikutud – see on üles riputatud teistkordselt ning sellel olevat matriitsi numbrit on üritatud muuta. Samuti on tuvastatud, et plommil oleks pidanud olema matriitsi number K07, kuid tegelikult oli plommil matriitsi number h
  37. 38.Asjakohatud on kaebaja väited selle kohta, et kaitsekaane ühe plommi eemaldamisel ei ole võimalik pääseda ligi mõõtmata voolu ahelale. Samuti on asjassepuutumatud kaebaja väited selle kohta, et ekspertiis oleks tulnud teostada elektrikapile tervikuna. Käesoleva vaidluse esemeks on see, kas EEJV on olukorra fikseerimise akti koostamisel täitnud ElTS ning selle alusel antud õigusaktide nõudeid. Selle hindamiseks tuleb vastata küsimusele, kas kaitsekaane plommid olid rikutud või mitte. V KOHTU SEISUKOHT 39.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 40.ElTS § 93 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet riikliku järelvalve teostajaks elektrituruseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle ning riiklikku järelevalvet teostab Konkurentsiamet elektrituruseaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras. ElTS § 94 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiameti ülesandeks muu hulgas lahendada turuosaliste vahelisi vaidlusi ElTS sätestatud korras ( p 11), kontrollida, kas turuosalised järgivad ElTS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõudeid ja täidavad asjakohasid kohustusi ( p 13) ning vajaduse korral teha turuosalistele EITS ettenähtud juhtudel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ( p 14). ElTS § 95 lg 1 kohaselt teeb Konkurentsiamet turuosalistele ja teistele isikutele käesoleva seaduse ,selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti muudel käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks. ElTS § 99 lg 1 kohaselt turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vaatab Konkurentsiamet lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse kaebuse saamisest alates 30 päeva jooksul. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud 22.12.2010 otsuse nr 7.3-3/10-032 on KA vastu võtnud M.M.i poolt 18.10.2010 KA-le esitatud kaebuse menetluse tulemusena. Haldusasjas esitatud M.M.i kaebusest KA-le ( tl 7-9) nähtuvalt taotles kaebuse esitaja EEJV 16.10.2010 teatise nr 10-238935 tühistamist ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks tunnistamist, sest 7 selles on märgitud plommide rikkumine, mis ei ole tõestatud ning ekspertiis selles osas on tegemata ja 16.10.2010 EEJV olukorra fikseerimise akti nr 097086 tühistamist. Eeltoodust tulenevalt on KA kooskõlas ElTS § 93 lg 1 ja § 99 sätestatud KA pädevusega vaidlustatud otsuse p 4 ( tl 58-59) asunud seisukohale, et kaebuse lahendamisel saab KA otsustada ainult nende kaebuses tõstatatud küsimuste osas, mida reguleerivad ElTS ja selle alusel kehtestatud õigusaktid. KA on põhjendatult otsuse viidatud punktis selgitanud, et KA-l ei ole pädevust tunnistada tühiseks või hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ettevõtja teatisi ja muid dokumente, samuti ei saa ta kaebuse lahendamisel hinnata küsimusi, mis seonduvad ainult kaebaja ja EEJV vahelise lepingulise suhtega , sh seda, kas EEJV võib olla oma lepinguliste kohustuste täitmisel käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Seega on ekslik kaebaja seisukoht, et tulenevalt ElTS § 99 lg 1, 2 ja 3 on turuosalisel õigus esitada kirjalik kaebus KA-le, kui EEJV tegevus on vastuolus heade kommetega, kuna KA poolt teostatav riiklik järelevalve ei hõlma tsiviilõiguslike vaidluste lahendamist vaid on piiritletud elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise kontrollimisega. Nagu kohus on eespool osundanud, on KA-l ElTS või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise tuvastamisel õigus teha ElTS § 95 lg 1 alusel rikkujale ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks. KA on õigesti, lähtuvalt KA pädevusest ja M.M.i poolt 18.10.2010 esitatud kaebuse motiividest ja taotlustest piiritlenud küsimused, millele KA-l oli õigus ja tuli kaebuse menetlemisel hinnang anda. Sealjuures on KA selgitanud kaebuse esitajale, et lepingulisest suhtest tulenevad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtus.
  38. Asja arutamisel on kaebuse esitaja möönnud, et 16.10.2010 olid elektrikilbi kaitsekaanel plommid ka tegelikult peal ning et kaitsekaane plommid pandi ette 2009.a. novembris ( tl 243). Plommide nr 2091956 ja 2091928 olemasolu kaitsekaanel on kaebuse esitaja märkinud ka kaebuses ( tl 3 pöördel), samuti on need fikseeritud 16.10.2010 OFA-s ( tl 33). Asjas ei ole tuvastatud, et ajavahemikul 30.11.2009-16.10.2010 oleks EEJV poolt kaitsekaane plomme vahetatud. Kaebuse esitaja poolt selle asjaolu kahtluse alla seadmine, väites:„Iga kord kui käiakse, vahitakse plomme“ ( tl 243) on oletuslik ja tõendamata, sealjuures on kaebaja kohtule kinnitanud, et ajavahemikul 30.11.2009-16.10.2010 teatist nende plommide vahetamise kohta ta saanud ei ole (tl 243).
  39. Vastustaja ja kolmas isik nõustuvad kaebajaga selles, et 30.
  40. 2009.a. tööülesanne nr 09171649 on puudustega , samas ei ole OFA koostamist kuidagi seostatud 2009.a. tööülesandele märgitud kaitsme plommidega ning vastustaja ei ole jätnud tähelepanuta, et 30.11.2009 teatises kaitsekaane plomme märgitud ei ole. Asjaolu, et ekslikult on kõnealusele tööülesandele kantud, nagu oleks lisaks arvestile 2 plommi paigaldamisele paigaldatud ka 2 plommi kaitsele numbritega 2091960 ja 2001905, ehkki nii eeltoodust tulenevalt kui ka KA poolt kaebuse menetluses kogutud tõenditest ( tl tl 123-125 EEJV seletus,EEJV töötajate seletused tl 126-126 pöördel) järelduvalt paigaldati kaebuse esitaja tarbimiskohas 30.11.2009 kaitsekaane plommid, ei tähenda, et tööülesandel on ebaõige ka matriitsi number KO
  41. Kohus nõustub vastustajaga selles, et isegi juhul, kui jätta nimetatud tööülesanne kõrvale, on asjas kogutud tõenditega tõsikindlalt tuvastatav, et 30.11.2009 paigaldas EEJV töötaja A.Vassiljev tarbimiskohta Xxxxxxxx ,Tallinn kaitsekaane plommid matriitsiga K
  42. Lisaks EEJV töötajate seletustele ( tl 126-126 pöördel) kinnitab seda EEJV andmebaasi väljavõte,mille kohaselt plommitangid matriitsi numbriga KO7 on alates 05.08.2008 väljastatud Aleksei Vassiljevile ( tl 121), aga samuti EEJV 02.12.2010 vastus KA järelpärimisele, millest muu hulgas nähtuvad ka teiste kõnealusel tööülesandel märgitud EEJV töötajate( Erki Autalu,Anton Verner, Rein Tüüts) kasutuses olevate või kasutuses olnud plommitangide matriitsid ( tl 123-125). Asjaolu, et 16.10.2010 ei teadnud EEJV töötajad peast, millise matriitsinumbriga pidi kohapeal plomm kaitsekaanel olema,s.o.milline EEJV töötaja need paigaldas, ei oma asjas mingit õiguslikku tähendust. 8 Kaebaja väide, et 30.11.2009 ja 16.10.2010 kaebaja tarbimiskohas viibinud A.Vassiljev ei ole sama isik, on paljasõnaline ning on EEJV personaliteenistuse 07.02.2011tõendiga JV/PEO ( tl 136 pöördel) ümber lükatud . Kaebuse esitajale edastatud teatistes ei pidanudki matriitsi numbrit kirjas olema, sest see ei ole kliendile vajalikuks teabeks, sellekohast andmevälja ei ole ette nähtud ka teatise vormil ning lähtuvalt EEJV seletusest kantakse matriitsi number tööülesandele.
  43. Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo poolt 27.10.
  44. a koostatud ekspertiisiaktist( tl 45-49, tõlge tl 50-53) nähtuvalt ei paiknenud tarbimiskoha mõõteseadme kaitsekaanel kaitsekaane plommid matriitsiga K07 sellisel kujul nagu need sinna 30.11.
  45. a paigaldati. Ekspertiisiga on tuvastatud kaitsekaane plommi nr 2091928 sisetüki väljavahetamine, matriitsi nr H003 kasutamine, plommi nr 2091928 sisetüki moonutamine võimaliku eesmärgiga muuta tähis H003 K07 sarnaseks, kaitsekaane plommi nr 2091928 väliskorpuse mehhaanilised vigastused ning nimetatud plommi teistkordne ülesriputamine. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja põhjendatult leidnud, et kõnealuse kaitsekaane plommi 2091928, millel oleks pidanud olema matriitsi number K07, rikkumine on leidnud tuvastamist.
  46. Õige on kaebaja viide EEJV ja KH Energia-Konsult vastuolulistele selgitustele seoses plommitangidega matriitsiga h003, kuid kaebuse menetluses on KA uurimispõhimõtet rakendades ja kogutud tõendeid ning tuvastatud asjaolusid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates, mida on käsitletud otsuse p.4.3 (tl 63) põhjendatult jõudnud järeldusele, et plommitangid matriitsiga h007 olid 26.01.2007-01.12.2010 KH Energia-Konsult töötajate valduses ja seega ei saanud neid 30.11.2009 kasutada EEJV töötajad ning et KH EnergiaKonsult kaebaja tarbimiskohas 30.11.2009 ei viibinud. Seega on kaebuse esitaja väide nagu võinuks kaitsekaane plommi matriitsiga h003 paigaldada EEJV või KH Energia-Konsult töötajad oletuslik ja paljasõnaline ning ümber lükatud eespoolviidatud tõendite kogumiga ( plommitangide KH Energia-Konsult töötajate valduses olek- EEJV 15.11.2010 kiri tl 41 pöördel, EEJV andmebaasi väljavõte tl 121-121 pöördel, KH Energia-Konsult 01.12.2010 kiri tl 122 ja 15.12.2010 kiri tl 131, EEJV 07.02.2010 kiri ühes S.Dobrjanskaja (EEJV töötaja) kinnitusega ja andmebaasi väljavõttega ( tl 135-136); KH Energia-Konsult töötajate mitteviibimist kaebaja tarbimiskohas 30.11.2009-2009.a. OFA ( tl 115) ja tööülesanne nr 09171649 ( tl 116), aga samuti KH Energia-Konsult kinnitused 01.12.2010 kirjas ( tl 122) ja 15.12.2010 ( tl 131)).
  47. Kaitsekaane plommide rikkumine ei seisne nende eemaldamises EEJV töötaja poolt, vaid asjaoludes, mida on kirjeldatud OFA-s ja mis on tuvastatud ekspertiisiaktiga. Ekspertiisiaktiga tuvastatut on kohus käsitlenud käesoleva kohtuotsuse p 43, OFA nr 097086 ( tl 33) kohaselt tuvastati mõõtesüsteemi kontrollimisel, et peakaitse katte peal olid kaitsekaane plommid 2091928 ja 20981956 ja nendel on erinevad matriitsi numbrid K07 ja K007, mis viitab ühe EEJV plommi võltsimisele. Võltsimistunnustega kaitsekaane plomm asus paremal, mis võimaldas ligipääsu mõõtmata ahela juurde. OFA blanketiosal, kus on ette antud rikkumiste lühikirjeldused, on tehtud märge, et plommid on rikutud. Eeltoodust tulenevalt ei ole seoses plommide rikkumisega asjakohased kaebuse väited, milles kaebaja peab õigusvastaseks kaitsekaane plommide eemaldamist ilma, et oleks kutsutud kohale ekspert. Kohus jagab vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta, et kaebaja arusaam, nagu pidanuks EEJV lähtuma ekspertiisi tellimisel HMS sätetest, on ekslik. Ka ei tulenenud EEJV-le EITS ega selle alusel antud õigusaktidest kohustust ekspertiisi teostamiseks kaebaja tarbimiskohas. Mis puutub kaebuse väitesse, et EEJV võis teha kuni endale sobiva tulemuse saamiseni mitu erinevat ekspertiisi, siis on selline väide ümber lükatud plommide ekspertiisitaotlusega ( tl 44)ekspertiisiaktiga ( tl 50) ning 16.10.2010 teatisega nr 10-238935( tl 9 32), millest nähtub, et samas turvakotis, millesse pandi kaebaja tarbimiskoha kaitsekaane plommid, esitati need ka ekspertiisi. 46.16.10.2010 OFA-s toodud kirjelduse kohaselt tuvastati võltsimistunnused mitte kahel, vaid ühel plommil, samuti on ekspertiisiaktiga tuvastatud kaitsekaane plommi 2091928 rikkumine. Asjaolu, et OFA blanketiosal, kus on ette antud rikkumiste lühikirjeldused, on tehtud märge etteantud lühikirjelduse „plommide rikkumine“ juurde, ei tähenda, et kaebaja suhtes on tuvastatud enama kui ühe kaitsekaane plommi rikkumine. Siinkohal tuleb märkida, et lühikirjeldustes puudub etteantud kirjeldus „plommi rikkumine“. On õige, et KA on vaidlustatud otsuse p.4.2 ( tl 63) kokkuvõttes märkinud „Eelneva põhjal on KA hinnangul leidnud tuvastamist, et kaitsekaane plommid olid rikutud.“, kuid sama kokkuvõtva lõigu teises lauses on KA märkinud“Täpsemalt oli rikutud kaitsekaane plomm nr 2091928 ekspertiisiaktis nimetatud viisil.“. Seega ei ole KA leidnud, et kaebuse esitaja tarbimiskohas oli rikutud enam kui kaitsekaane plomm nr 2091928 . 47.Vaidlustatud otsuse p 3 on KA kirjeldanud toiminguid kaebuse menetlemisel ja sellest nähtuvalt on KA vajaliku teabe saamiseks teinud korduvalt järelpärimisi ja pöördumisi nii kaebuse esitaja, EEJV kui ka KH Energia-Konsult poole, selgitamaks välja kaebuse lahendamiseks vajalikud, asjas tähendust omavad asjaolud. Seega kaebuse väide, et KA ei alustanud iseseisvat uurimist, on põhjendamatu. KA poolt ekspertiisi mittetellimine ei tähenda KA poolt uurimisprintsiibi rikkumist. KA-le ei tulenenud ElTS-ist imperatiivset kohustust ekspertide kaasamiseks, samuti oli KA-l õigus otsustada kaebuse lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamise üle. Puudub vaidlus selles, et ühe tõendina esitati KA-le sõltumatu eksperdi poolt tehtud ekspertiisiakt, mistõttu on vastustaja põhjendatult leidnud, et puudus vajadus teistkordse ekspertiisiakti järele. Haldusmenetlus viiakse HMS § 5 lg 2 kohaselt läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Seega eksperdi kaasamine käesoleval juhul kohustuslik ei olnud ning tema kaasamata jätmise menetlusveana käsitlemiseks alus puudub. 48.ElTS § 68 lg 1 p 3 kohaselt loetakse elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine muuhulgas ebaseaduslikuks, kui mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. KA on õigesti leidnud, et kuna kaebaja tarbimiskohas asunud mõõteseadme plomm oli rikutud, siis on ElTS § 68 lg 1 punkti 3 kohaselt tegemist ebaseadusliku elektrienergia kasutamisega, mille tuvastamise korral tuleb Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007.a määrusega nr 34 kehtestatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“ § 2 lg 1 järgi koostada vastav akt. KA on õigesti tuvastanud, et EEJV on järginud ElTS ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid olukorra fikseerimise akti koostamisel. Siinkohal märgib kohus, et kaebuse väited, mille kohaselt üksnes elektrikilbi paremal servas asunud kaitsekaane plommi eemaldamisel ei oleks kaebaja mõõtmata vooluahelale ligi pääsenud, ei lükka ümber KA otsuse järeldusi. Siinkohal märgib kohus lisaks, et kaitsekaane plomm oli paigaldatud , takistamaks ligipääsu mõõteseadmele.Asjas on tuvastatud ligipääsu takistava kaitsekaane plommi rikkumine, mistõttu kohtu hinnangul on sellega ka tuvastatud elektrienergia ebaseaduslik kasutamine.
  48. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KA on kooskõlas ElTS ja selle alusel antud õigusaktidega õigesti tuvastanud, et EEJV on OFA koostamisel järginud ElTs ja Korra nõudeid . Samuti on KA kaebuse menetlemisel järginud HMS sätteid ning on läbi viinud nõuetekohase 10 haldusmenetluse. KA otsus on motiveeritud ja õiguspärane ning kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka taotlus vaideotsuse tühistamiseks, samuti kohustamisnõue. VI MENETLUSKULUD 50 .

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 sätestatud korras on menetluskulude suuruses 3002,88 eurot väljamõistmist taotlenud kolmas isik Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ. Esitatud kohtukulude nimekirja ( tl 204) ja kuludokumentide ( tl 205-210) kohaselt seisneb menetluskulu kolmanda isiku esindaja kuludes. Kulude kandmine kolmanda isiku poolt on kuludokumentidega tõendatud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kolmanda isiku kulude väljamõistmine kaebuse esitajalt oleks tema suhtes vastuolus

§ 92

lg 10 sätestatuga, samuti viitab kaebuse esitaja asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohus vabastas kaebuse esitaja haldusasjas nr 3-10-258 apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 98 eurot, kaebuse esitaja käib koolis (TTÜ kaugõpe) , on hetkel töötu ja otsib tööd ning kasvatab 8-aastast alaealist last. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb menetluskulude jaotamisel muu hulgas arvestada ka kaebaja majandusliku seisundiga. Kuigi kaebuse esitaja on kohtule esitanud kaebaja töötukassasse pöördumised ja õpingukava , leiab kohus, et kaebaja esitatud tõendite põhjal ei saa kohus tõsikindlalt tuvastada isiku maksujõuetust. Kohtul puuduvad andmed kaebaja sissetulekute kohta ,sealjuures on haldusasjas nr 3-11-568 kaebaja esitanud maksejõuetuse kinnituseks oma pangakonto väljavõtted, ent samas on viidatud asjas ilmnenud regulaarse üüritulu saamine. TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Seega kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole TsMS § 190 lg 1 kohaselt aluseks, mille tõttu tuleks hüvitamata jätta kolmanda isiku menetluskulud. Riigikohus on 26.01.2010.a. kohtulahendis 3-2-1-142-10 leidnud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus ei näe alust

§ 92

lg 10 kohaldamiseks.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, kolmas isik oli menetlusosaliseks ka eelnenud haldusmenetluses , milles ta põhimõtteliselt juba eelnevalt kujundas oma seisukohad kaebuse kohta, peab kohus põhjendatuks esindaja kuluna 1501,44 euro väljamõistmist kaebuse esitajalt. Lea Kuuse kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 29.02.2012 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada M.M.i apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  2. juuli
  3. a otsus haldusasjas osas, milles halduskohus mõistis M.M.ilt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks välja menetluskulud. Teha selles osas uus otsus, millega mõista M.M.ilt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks välja menetluskulud summas 650 (kuussada viiskümmend) eurot. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. 11
  4. Mõista M.M.ilt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks välja viimase apellatsiooniastme menetluskulud summas 350 (kolmsada viiskümmend) eurot. 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.