Obsah (5)

§ 54§ 8§ 96§ 40§ 98

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2012; Tallinn Haldusasja number 3-11-1393 Haldusasi B.M.i kaebus Maksu- ja Toll

§ 54lg 6 alusel kättetoimetatuks.

Täitetoimingute tulemusel ei ole maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt Albo Invest õnnestunud.

1. Maksuhalduri hinnangul on OÜ Albo Invest endise juhatuse liikme B.M.i tegevuse tulemusel muutnud maksevõimetuks ning maksuhaldur andis 02.05.2011 vastutusotsuse nr 13-7/9-2 (muudetud 05.05.2011 otsusega nr 13-7/9-3), millega kohustas B.M.it tasuma OÜ Albo Invest maksuvõlga summas 46 897,79 eurot.
2. B.M. esitas 06.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastutusotsuse nr 13-7/9-2 tühistamise nõudes. Koos kaebusega esitas avaldaja taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud vastutusotsuse täitmine kuni kohtuvaidluse lõppemiseni.
3. Tallinna Halduskohtu 14.06.2011 määrusega rahuldati B.M.i esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning peatati Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 02.05.2011 vastutusotsuse nr 13-7/9-2 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et maksuhalduril on lubatud vastutusotsuse täitmise tagamiseks sooritada vajaduse korral

(edaspidi ka – MKS) § 130 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud täitetoiminguid (tl 60-61).

1. Tallinna Halduskohtu 07.09.2011 määrusega võeti B.M.i kaebus menetlusse (tl 66).
2. Tallinna Halduskohtu 04.04.2012 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 93). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
3. B.M. taotleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 02.05.2011 (muudetud 05.05.2011 otsusega) vastutusotsuse nr 13-7/9-2 tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et vastutusotsuse andmiseks nõutavad tingimused ei ole täidetud, otsus on õigusvastane ning rikub kaebuse esitaja õigusi.
4. B.M. oli OÜ Albo Invest juhatuse liikmeks perioodil 21.11.1997 kuni 12.05.
5. Kaebuse esitaja ei olnud OÜ-le Albo Invest 07.10.2009 maksunõude esitamisel ajal enam ettevõttega seotud ja sellest tulenevalt isik, kes

§ 8

lg 1 mõistes pidi tagama esindatava

st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste nõuete täitmise. Kaebuse esitaja leiab, et ajal, mil ta ei olnud enam juhatuse liige ei saanud ta tagada maksunõude täitmist, mis oli esitatud OÜ-le Albo Invest. Vastutusotsuses ei ole põhjendatud, kuidas on endisel juhatuse liikmel võimalik rikkuda maksude tasumise kohustust. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et 12.05.2009 sai OÜ Albo Invest juhatuse liikmeks ja omanikuks S. N. ning sel ajal oli osaühingul piisavalt vara ning uus omanik oli teadlik olemasolevast maksuvõlast. Vastutusotsusest ei selgu, miks maksuhadur ei ole arvestanud kaebuse esitaja sellekohase väitega eriarvamuses ning vastavate tõenditega. Maksuhaldur ei 2 ole oma otsuses väite arvestamata jätmist motiveerinud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja ei ole analüüsinud OÜ Albo Invest maksevõimet ajal, kui vaieldav maksukohustus oleks tulnud deklareerida ja ajal kui maksunõue esitati. Vastutusotsuses on tuvastamata B.M.i süüline tegevus MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmisel vaieldava deklareerimiskohustuse ajal ja ka maksunõude esitamise ajal. Samuti ei ole tõendatud, et võimatus OÜ Albo Invest maksuvõlg sisse nõuda alates 07.10.2009 on tingitud ja tulenes kaebuse esitajast. Maksu- ega vastutusotsusest ei selgu, millised objektiivsed asjaolud viitavad tahtlusele kaebuse esitaja tegevuses, mille tagajärjeks on nii maksukohustuse kui maksuvõla tekkimine.

1. Kaebuse esitaja on tutvunud 07.10.2009 maksuotsusega ning leiab, et maksuhaldur on ebaõigesti tõlgendanud maksuseadusi ning alusetult ja põhjendamatult keelanud OÜ-l Albo Invest sisendkäibemaksu maha arvata OÜ-de Lanway, Conbiz, Frodo ja Tercom Consult arvete alusel ning maksustanud tehtud väljamaksed tulumaksuga. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et 07.10.2009 maksuotsuses on maksuhaldur muutmata kujul taasesitanud 20.03.2009 kehtetuks tunnistatud maksuotsuse. Maksuhaldur ei ole tuvastanud täiendavaid faktilisi asjaolusid, ei ole lisatud järeldusi või motivatsiooni, kuidas viidatud Riigikohtu lahendites toodud seisukohad ühilduvad käesoleva asjaga. Maksuotsuses sisalduv väide tahtlusest on paljasõnaline ja tõenditega seostamata. Kaebuse esitaja märgib, et väited OÜ Albo Invest pahausksusest ei ole 07.10.2009 maksuotsuses esitatud. Kaebuse esitaja leiab, et 07.10.2009 maksuotsuses väljatoodud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, et kaebuse esitaja pidi olema teadlik, et arvetel näidatud müüjad ei ole tegelikud müüjad, ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Kaebaja osundab, et käesolevas asjas ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis annaks alust pidada OÜ-d Albo Inves pahauskseks ostjaks. Maksuotsuses esitatud asjaolud seonduvad OÜ-de Lanway, Conbiz, Frodo ja Tercom Consult esindusõiguslike isikute volituste tuvastamata jätmise, arvete üldsõnalisuse ja arveid esitanud isikute majandustegevuse puudumisega. Maksuotsus ei sisalda põhjendusi, miks oli tegemist hoolsuskohustuse täitmata jätmisega. Kaebuse esitaja leiab, et maksuotsuses tulumaksukohustuse määramisel esitatud väited, et OÜ Albo Invest juhatuse liige oli teadlik, et väljamaksed mida ta teostas, puudus õiguslik alus, on tõenditega seostamata. Tulumaksukohustuse tekkimise asjaolud on ebaselged. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tulumaksu puudutavas osas on maksuhalduri järeldused maksukohustuslase pahausksest käitumisest tõendamata ning tulumaksukohustuse tekkimisel on tuginetud asjaoludele, mis kuidagi ei kinnita, et maksukohustuslane tegi teadlikult väljamakseid isikutele, kes polnud tegelikult müüjad.
2. Kaebuse esitaja leiab, et 07.10.2009 maksuotsuse motiveerimispuuduste tõttu on nõuetekohaselt tuvastamata ja motiveerimata tahtlus maksude tasumata jätmiseks. Maksuotsuses väljatoodud asjaolud ei ole piisavad väitmaks ostja pahausksust, rääkimata tahtlusest. Seega leiab kaebuse esitaja, et 6aastasest aegumistähtajast ei saa juhinduda. Vastutusotsusega
3. aastal teostatud tehingutelt maksude sissenõudmine 02.05.2011 vastutusotsusega on isegi juhul, kui esineks maksude väärarvutus, tahtluse tõendamatuse tõttu käesolevaks ajaks aegunud.
4. B.M. taotleb menetluskulude vastustajalt väljamõistmist. VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on seisukohal, et B.M.i kaebus on põhjendamatu ning selles esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja vastutusotsuse tühistamiseks. Vastustaja on seisukohal, et vastutusotsuses on selge motiveeringuna välja toodud eeldused vastutusotsuse andmiseks, milleks on B.M.i süü tahtluse vormis, õigusvastane käitumine ja põhjuslik seos B.M.i õigusvastase käitumise ja maksuvõla tekkimise vahel. 3
6. Vastustaja leiab, et B.M. ei ole juhatuse liikmena täitnud kohustust korraldada raamatupidamist ning ei ole esitanud raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele vastavaks raamatupidamiseks vajalikku teavet. B.M., kui äriühingu ainuisikuline juhatuse liige ja seaduslik esindaja, oli teadlik fiktiivsete arvete deklareerimisest ning sellise käitumisega teadis, et deklareerimiskohustust rikutakse. Tõendatud on, et OÜ Albo Invest ei ole soetanud kaupa OÜ-delt Lanway, Frodo, Conbiz ja Tercom Consult. B.M.i tegevus on käsitletav tahtliku tegevusena, millega kahjustati esindatava äriühingu õigusi ning tekitati äriühingule varalist kahju täiendavalt määramisele kuuluvate maksusummade näol. Maksuhaldur leiab, et olukorras, kus äriühingul puudusid rahalised vahendid maksukohustuse tasumiseks juhatuse liikme süülise tegevuse tulemusena, on põhjuslik seoses maksuvõla tekkimise ja juhatuse liikme kohustuste rikkumise vahel olemas. Tuvastatud on B.M.i poolt tahtlik deklareerimiskohustuse rikkumine. Vastustaja toonitab, et tahtlik tegevus on otseselt seotud maksuvõla tekkimisega. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses maksuhalduri poolt tuvastatud tahtlusele ning sellele viitavatele asjaoludele vastu vaielnud, st et kaebuse esitaja on üksnes üldsõnaliselt väitnud, et tahtlus ei ole vastutusotsuses motiveeritud. PMTK on seisukohal, et vastutusotsuses on põhjalikult selgitatud, mis on viinud maksuhalduri veendumusele, et B.M. on vastutav maksukohustuste täitmata jätmise eest.
7. Vastustaja märgib, et vastutusotsusega ei nõuta kaebuse esitajalt enne MKS jõustumist
8. juulil
9. a. deklareerimiskohustust rikkunud äriühingu poolt riigile tekitatud kahju hüvitamist. Vastupidi, vastutusotsuse tegemise eelduseks on maksuvõla tekkimine pärast kehtiva MKS jõustumist. Vastutusotsuse koostamiseks ettenähtud kriteerium – äriühingu MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise tagamise rikkumine – on käesoleval juhul täidetud. Kuna kaebuse esitaja pidi äriühingu juhatuse liikmena tagama äriühingu poolt käibemaksuseadusest tulenevate nõuete täitmise, kuid ta seda ei teinud, deklareerides sisendkäibemaksu fiktiivsetelt tehingutelt, rikkus ta kohustust tagada äriühingu poolt MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Seega kui OÜ Albo Invest tegevuses ei oleks rikkumist esinenud, ei oleks tekkinud ka OÜ Albo Invest käibeja tulumaksukohustust. Seetõttu on ebaõige kaebuse esitaja arvamus nagu tuleks seostada juhatuse liikme kohustust tagada äriühingu MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine OÜ Albo Invest maksuotsusest tuleneva maksude tasumise kohustusega. Vastustaja märgib ühtlasi, et vastutusotsuse koostamise kolmandaks eelduseks on, et kohustuse rikkumise tõttu tekkis maksuvõlg. Kaebuse esitaja maksuvõlg tekkis käibe- ja tulumaksuseaduse alusel kaebuse esitaja objektiivse tegevuse tulemusena, mitte OÜ-le Albo Invest koostatud maksuotsuse tulemusena. Maksuotsuse koostamise eelduseks on isikul juba tekkinud maksuvõla olemasolu. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et B.M.i tahtliku ja õigusvastase tegevuse tulemusena, milleks on raamatupidamiskohustuse ja deklareerimiskohustuse rikkumine, on äriühingul tekkinud maksuvõlg. Täidetud ja motiveeritud on vastutusotsuse andmise eeldused ja tuvastatud on juhatuse liikme vastutuse alused.
10. Vastustaja märgib, et kuivõrd maksumenetlus ning vastutusmenetlus on üksteisest eraldiseisvad menetlused, ei pea maksuhaldur vastutusmenetluses süü hindamisel tuginema maksuotsuse motivatsioonile. Vastutusmenetluses tuleb juhatuse liikme süü iseseisvalt tuvastada ning sealjuures ei ole maksuhaldur seotud maksuotsuses tuvastatuga. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga selles, et maksuhaldur on põhjendamatult keelanud OÜ-l Albo Invest sisendkäibemaksu maha arvata OÜ-de Lanway, Conbiz, Frodo ja Tercom arvete alusel ning maksustanud tehtud väljamaksed tulumaksuga. Maksuhaldur on asjas kogutud tõendeid ning asjaolusid hinnates jõudnud oma maksuotsuses järeldusele, et OÜ Albo Invest ja OÜ-de Lanway, Conbiz, Frodo ja Trecom vahel ei ole tehinguid toimunud, mistõttu puudub OÜ-l Albo Invest sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kuna kaupade soetamine arvel näidatud isikutelt ei ole tõendatud ning väljamaksete puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest raha maksti, loetakse sellised summad ettevõtlusega mitteseotud kuluks, millelt tuleb tasuda tulumaksu. Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et OÜ Albo Invest on kajastanud maksudeklaratsioonides valeandmeid, on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et OÜ-l Albo Invest puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning tehtud väljamaksed tuleb maksustada tulumaksuga. Vastustaja selgitab, et maksuhaldur on analüüsinud OÜ Albo Invest laoarvestust ning jõudnud 4 järeldusele, et kuna äriühingus korrektne laoarvestus puudub, ei ole võimalik tõendada laos oleva kauba päritolu ega siduda nende soetamist vaidlusaluste tehingutega. Kuivõrd OÜ Albo Invest ei saanud kaupa soetada OÜ-delt Lanway, Conbiz, Frodo ja Tercom ning kauba olemasolu kohta ei ole esitanud ühtegi tõendit, on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et OÜ Albo Invest ja eelnimetatud äriühingute vahelised tehingud on fiktiivsed. Arvestades eeltoodut ning teisi asjas kogutud tõendeid, ei saa pidada OÜ-d Albo Invest heauskseks.
11. MKS § 96 lg 5 järgi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja leiaks, et vastutusotsus oleks tehtud enne seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Eelnev on leidnud käsitlust vastutusotsuse punktis 2 ja seetõttu ei oleks maksuvõlgade sissenõudmise toimingute sooritamata jätmisele tuginemine kaebaja poolt ka asjakohane. Aegumine ei tule antud asjas kohaldamisele ka seetõttu, et vahepeal oli aegumine peatunud. MKS § 99 lg 1 p 2 kohaselt peatub maksusumma määramise aegumine maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Vastustaja selgitab, et nii vastutusotsusele eelnenud OÜ Albo Invest maksuotsuses kui ka vaidlusaluses vastutusotsuses on piisava põhjalikkusega selgitatud, milles seisneb maksuotsusega määratud maksusummade tahtlik tasumatajätmine. Kokkuvõtvalt on maksuhaldur asunud seisukohale, et olukorras, kus äriühing on deklareerinud fiktiivseid tehinguid ning tekitanud endale seeläbi ebaõige sisendkäibemaksu, saab olla üksnes tahtlik ja teadlik tegu. Sestap vastustaja leiab, et OÜ Albo Invest maksuotsusega kinnitust leidnud ja vastutusotsuses toonitatud tahtluse motivatsioon on tõendatud. Vastustaja märgib, et tahtlus on kontrollitav OÜ Albo Invest maksuotsusest, mida on vajadusel võimalik tuvastada ka kohtul. Seega on ebaõige pidada vastutusotsust aegunuks. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, miks peaks kohalduma just nimelt kolmeaastane tähtaeg. Kaebuse esitaja on jätnud põhjendamata kolmeaastase aegumistähtaja kohaldamise eelduse – tegemist ei tohi olla maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmisega. Kuna nimetatud eeldus on täitmata, siis kuulub kohaldamisele kuueaastane tähtaeg.
12. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
13. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud vastutusotsust, mis on tehtud lähtuvalt

§-st 96 B.M.ile kui maksuvõlgnikust osaühingu endisele juhatuse liikmele.

§ 96

lg-s 1 on sätestatud, et maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Nähtuvalt vaidlustatud vastutusotsuse sissejuhatusest oli B.M. OÜ Albo Invest juhatuse liige ajavahemikul 21.11.1997 kuni 12.05.

1. Selles ei ole ka menetlusosaliste vahel vaidlust. Kaebuse esitajal tekkis vastutusotsuse adressaadina õigus äriühingu suhtes tehtud maksuotsust ka sisuliselt vaidlustada sõltumata sellest, kas äriühingu seaduslikud esindajad vaidlustamise võimalust vahetult maksuotsuse koostamise järgselt kasutasid või mitte. Eelnimetatud võimaluse olemasolule on juhitud tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2009 lahendis haldusasjas 3-07-
2. Seejuures ei ole avaldajatel vaja taolistes olukordades esitada eraldi maksuotsuste tühistamise taotlust, sest õiguste kaitseks piisab vastavatele maksuotsustele hinnangu andmisest selles osas, milles need vaidlusega seonduvad. Antud juhul on oluline tahtluse aspekt. 5
3. Maksuotsus tehti osaühingule Albo Invest 07.10.
4. Eelnimetatud maksuotsusest ilmneb, et käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud, deklareeritud ja tasutud tulumaksu õigsust kontrolliti
5. aasta osas. B.M. vaidleb haldusaktile vastu lähtuvalt selle (võimalikust) aegumisest, peab maksuvõla tekkimist ühtlasi vaieldavaks ja leiab, et vastutusotsuse andmise eelduseid ei esinenud, sest 07.10.2009 maksuotsuse koostamise ajal ei olnud ta enam juhatuse liige ega isik, kes lähtuvalt MKS § 8 lg-st 1 pidi täitma eelnimetatud seadusest ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi. Üheks põhiväiteks on ka vastutava isiku tahtluse või raske hooletuse puudumine, mis on tulenevalt MKS § 40 lg-st 1 sellise haldusakti väljaandmise ja solidaarse vastutuse tekkimise sisuliseks eelduseks. Kaebuse esitaja arvates maksuotsusest ja vastutusotsusest tahtlusele viitavaid objektiivseid asjaolusid ei selgu. 21.

§ 96

lg 1 võimaldab teha vastutusotsust kolmandale isikule sel juhul, kui ta seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Seadusliku esindaja, vara valitseja ja maksuesindaja (kolmas isik) vastutus tuleneb

§ 40

lg-st 1, mille kohaselt tekib vastutus solidaarselt maksukohustuslasega ainult siis, kui ta rikub sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. Eelnimetatust järeldub, et mitte igasugune kohustuste rikkumine ei too füüsilisele isikule kaasa vastutust äriühingu kui eelduslikult tegeliku maksukohustuslase kohustuste rikkumise eest. B.M.i hinnangul ei olnud vastutusotsuse andmise tingimused täidetud. Kaebuse esitaja on viidanud ka Riigikohtu 31.10.2005 lahendile 3-3-141-05, milles on selgitatud, et vastutuse kohaldamise aluse näitamiseks tuleb maksuhalduril muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm. Samuti on osundatud vajadusele motiveerida taolistes vastutusotsustustes miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Nimetatud põhimõtted on kohaldatavad ka käesoleva vaidluse lahendamisel. Vaidlustatud haldusakt nendele nõuetele täiel määral ei vasta. Selles on kirjeldatud kohtutäituri poole pöördumist ja maksuvõlgade sundkorras sissenõudmiseks sooritatud toiminguid. Vastutusotsuse tegemist tingivate faktiliste asjaolude alajaotuses on selgitatud, et maksumenetluse käigus tuvastatu ja tõendite pinnalt asus maksuhaldur seisukohale, et OÜ-l Albo Invest ei toimunud reaalseid majandustehinguid osaühingutega Lanway, Conbiz, Frodo ja Tercom Consult ning OÜ Albo Invest poolt eelnimetatud osaühingutele tehtud ülekanded ei olnud seotud arvetel näidatud saematerjali ning kaseplankude soetamisega. Maksuhalduri hinnangul võis OÜ Albo Invest soetada materjale teadmata kolmandatelt isikutelt. Vastutusotsuse punktis 3.1. järeldab maksuhaldur, et OÜ Albo Invest pidi olema teadlik, et tegelikult eelnimetatud äriühingute arvete alusel saematerjale ei soetatud ning seega oli tegevus ettekavatsetud ja teadlik. Vastutusotsuse punktis 3.2. on asutud seisukohale, et taoliste arvete puhul ei olnud tegemist nõuetekohaste dokumentidega sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Arvestades asjaolu, et kaupade soetamine osaühingutelt Lanway, Frodo, Conbiz ning Tercom ei olnud tõendatud, loeti väljamakstud summa ühtlasi ka ettevõtlusega mitteseotud kuluks ning sellelt määrati tulumaks. Hinnanguna OÜ Albo Invest juhatuse liikme B.M.i tegevusele vastutusotsuse punktis 6 on asunud maksuhaldur seisukohale, et vaatamata piisavalt pikale ettevõtlusalasele kogemusele ei ole B.M. täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi korrapäraselt, äriühingu juhatuse liikmelt oodatava hoolsusega. Eelnimetatuga võib nõustuda, ja haldusasja materjalist nähtuvalt ei ole OÜ Albo Invest 07.10.2009 maksuotsust ka vaidlustanud, kuid iseküsimus on see kas taolise hooletuse puhul oli ka tegemist kohustuste rikkumisega tahtlikult või raskest hooletusest

§ 40lg 1 tähenduses.

Vastutusotsuse punktis 8.1 on maksuhaldur toonud 20.03.2009 maksuotsuse kehtetuks tunnistamise põhjusena välja haldusaktis sisaldunud (eksliku) lause, mille kohaselt oli tegemist maksupettusega. See lõik jäeti 07.10.2009 maksuotsusest välja. Järelikult ei olnud tegemist maksupettusega. Olukord, mille puhul ei olnud tegemist maksupettusega, oleks eeldanud tahtluse või raske hooletuse olemuse täpset väljatoomist näidates ühtlasi ka ära, millises vormis juhatuse liikme süü esines. Selliseid põhjendusi 07.10.2009 maksuotsuses ja vaidlustatud vastutusotsuses selgelt 6 sõnastatuna ei ilmne. Viited tahtlusele on üldsõnalised ja kohati vastuolulised. Vastutusotsuse punkti 6 mitmes lõigus on nimetatud juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist, kuid eelviimases lõigus on leitud, et B.M. on rikkunud juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. Sama punkti viimases lauses on aga maksuhaldur kokkuvõtlikul seisukohal selles, et maksuvõlgade tekkimise peamiseks põhjuseks oli juhatuse liikme B.M.i poolt juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmine. Samas tuleneb seadusliku esindaja, vara valitseja ja maksuesindaja vastutus

§ 40

lg-st 1 ainult siis, kui kohustusi on rikutud tahtlikult või raskest hooletusest. Juhatuse liikme kohustuste (osalise) täitmatajätmise konstateerimisest ei piisa. Viitest hoolsuskohustuse rikkumisele ei saa tuletada rasket hooletust MKS § 40 lg 1 tähenduses. 07.10.2009 maksuotsuse II osa sissejuhatavates lõikudes on asutud seisukohale, et OÜ Albo Invest puhul oli tegemist tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidmisega (tl 86). Sellisel juhul ei oleks aga hilisemas vastutusotsuses vaja rääkida enam hoolsuskohustuse rikkumisest. Mis puutub tulumaksu määramisse ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, siis oli maksuhaldur 07.10.2009 maksuotsuse II osa punktis 2 kokkuvõtval seiskohal, et pangaülekannetega tasutud summade puhul ei olnud võimalik tuvastada, mille eest raha maksti ja kas ning kui palju ülekantud rahast kasutati osaühingu ettevõtluses, mistõttu loeti 1 626 155 krooni ulatuses tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuluks (tl 88, pöördel). Pigem järeldub aga eelnimetatust, et maksukohustuslane ei olnud suuteline oma seisukohti tõendama ega maksuhalduri väiteid ümber lükkama. Antud juhul ei ole tahtlust või rasket hooletust 07.10.2009 maksuotsuses ja ka vaidlustatud vastutusotsuses selgelt sõnastatuna välja toodud ja üldised väited on tõenditega seostamata. Riigikohtu 20.10.2011 lahendi nr 3-3-1-54-11 punktis 14 on muuhulgas selgitatud, et kulutuste seos ettevõtlusega sõltub kontekstist ning põhjuseid, miks kulu ei pruugi olla ettevõtlusega seotud, võib olla mitmeid, kaasa arvatud maksukohustuslase tahtlik tegevus. Tõendamiskoormuse maksukohustuslasele ülemineku korral saab lugeda kulutuse ettevõtlusega mitteseotuks, kuid seejuures ei ole põhjust eirata võimalust, et maksukohustuslane on olnud hooletu. Taolisel juhul võib kohustada äriühingut vastavat maksu täiendavalt tasuma, kuid sellest ei järeldu ilmtingimata juhatuse liikme tahtlikku tegevust ja samasisulise vastutusotsuse koostamise eeldust. Vastutusotsuse puhul on tahtluse või raske hooletuse komponent üks olulisemaid tegureid ning selle võiks haldusaktis eraldi alajaotusena välja tuua. Ühes teises käibemaksu ja tulumaksu puudutavas vaidluses on Riigikohtu 17.05.2012 lahendi nr 3-3-1-9-12 punktis 24 selgitatud veelkord, et pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist antava maksuotsuse faktiline alus hõlmab ka asjaolusid, milles väljendub MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tahtlus ja et halduskohus ei saa maksuhalduri asemel tahtlust tuvastada, vaid üksnes kontrollida kas täitevvõim on tahtluse õiguspäraselt kindlaks teinud. See põhimõte on kohaldatav ka vastutusotsuste suhtes. Vastasel korral oleks tegemist pigem põhjenduste otsimisega, et haldusakt jääks kehtima. Eelnimetatud lahendis ei peetud piisavaks neljarealist selgitust, mille taustal konstateeriti, et kaubata ostuarvete maksuarvestuses kajastamise puhul oli tegemist tahtliku teoga. Samas ei olnud maksuhaldur kahtluse alla seadnud vaidlusalustel arvetel näidatud metsamaterjali soetamist ja kasutamist ettevõtluses. Käesoleva vaidluse puhul ei ole seatud kahtluse alla saematerjaliga kauplemist ning maksuhaldur ei ole lükanud ümber ka avaldaja väidet, mille kohaselt oli OÜ-l Albo Invest 12.05.2009 seisuga arvestatav laojääk. 22.

§ 96

lg 5 esimese lause kohaselt võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 98lg-s 1 on sätestatud, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Antud juhul on 3-aastane aegumistähtaeg seonduvalt

1. aasta majandustegevusega selgelt möödas. Kolmeaastasele aegumistähtajale ei ole vaidlustatud haldusakti andes tuginenud ka maksuhaldur. Vastutusotsuse punktis 8.1 on asutud seisukohale, et rakenduma peaks (nimelt) kuueaastane aegumistähtaeg, sest kaebuse esitaja süü ja tahtlus OÜ Albo Invest maksuvõla tekkimisel on 7 maksumenetluse käigus tuvastatud. Samas ei saa selle väitega nõustuda. Maksukohustuslase tahtlust ei ole haldusaktides veenvalt põhjendatud. Maksuotsus ning vaidlustatud vastutusotsus on selles osas oluliste puudustega. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg-s 1 on sätestatud, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Vastustaja esitas kohtuistungil lähtuvalt HKMS §-st 90 vastuväite kohtu tegevusele, sest kohus võttis vastu avaldaja poolt esitatud tõendid, mis seostuvad äriühingu võimega täita vähemalt (osaliselt) maksukohustust. HKMS § 90 lg 1 teise lause kohaselt lahendab kohus vastuväite määrusega. Tulenevalt eelnevalt osundatud HKMS § 162 lg-st 1 on seda võimalik teha ka otsuse resolutsiooniga. Kaebuse esitaja maksuhalduri vastuväitega ei nõustunud, sest tegemist ei olnud uue asjaoluga. Esialgses kaebuses on väidetud, et B.M.i lahkudes äriühingu juhatusest oli OÜ-l Albo Invest piisavalt vara ning uus juhatuse liige oli maksuvõlast teadlik (tl 5). Kaebuse esitaja seostas tõendeid ka esialgse kaebuse juurde lisatud laoseisu kajastavate andmetega (tl 44-45). Seega on tegemist pigem varasema seisukoha täiendamisega, kohus nõustub kaebuse esitaja vastavaisulise põhjendusega ning vastuväide jääb rahuldamata. Tõend ei ole enam ka tähenduslik olukorras, kus kaebus tuleb rahuldada äriühingu tegevuse eest vastutava isiku tahtluse või raske hooletuse ettenähtud korras tuvastamata jätmise tõttu, mis oli tulenevalt MKS § 40 lg-st 1 vastutusotsuse väljaandmise ja solidaarse vastutuse tekkimise sisuliseks eelduseks. Samas seostub eelnimetatud tõend kaebuse esitaja teise põhiväitega, mille kohaselt ei olnud B.M. 07.10.2009 maksuotsuse koostamise ajal enam OÜ Albo Invest juhatuse liige ja ei saanud vastutada maksunõude täitmise eest. B.M. oli juhatuse liige kuni 12.05.
3. Selles menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole. Kaebuse esitaja hinnangul oli OÜ-l Albo Invest sellel hetkel olemas vara puidu ja saematerjali näol ja laojäägi väärtuseks oli soetushinnana 291 123 krooni ilma käibemaksuta (kohtuistungi protokoll, tl 154, keskel). Kaebuse esitaja viitab veel asjaolule, et varem tehti (samas asjas) maksuotsus 20.03.2009, mille äriühing vaidlustas ja mis tunnistati vaidemenetluse korras 28.07.2009 kehtetuks ning saadeti PMTK-le asja uueks otsustamiseks. Käesoleva vaidluse eripära väljendub ka veel selles, et juhatuse liikme lahkumise järgselt osaühingul formaalselt vaadatuna 28.07.2009 seisuga maksuvõlga ei olnud, sest varasem maksuotsus oli vaidemenetluse korras kehtetuks tunnistatud, kusjuures uue maksuotsuse koostamist alustati ajal, mil B.M. juhatuse liige enam ei olnud. Seega toimus ümberhindamine sel ajal kui kaebuse esitaja ei olnud äriühinguga seotud.
4. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). B.M. on vastavad dokumendid esitanud (tl 100-112). Avaldaja selgitas, et arvetel nimetatud summasid tasuti suurusjärgus 900 eurot, kuid selle haldusasjaga seostub 699 euro suurune summa, millele lisanduvad kaks riigilõivu summades 958 eurot ja 67 senti ning 12 eurot ja 78 senti (kohtuistungi protokoll, tl 157). Maksekorraldused vastavate riigilõivude tasumise kohta on esitatud (tl 13-14). Maksuhalduril vastuväiteid seoses eelnimetatud 699 euro suuruste õigusabikuludega ei olnud (kohtuistungi protokoll, tl 157). Kohus leiab, et nimetatud õigusabikulud ei ole antud juhul ülemäärased ning tuleb maksuhaldurilt B.M.i kasuks välja mõista. Peale kohtuistungi toimumist esitas avaldaja kolm väljavõtet arve nr 562 tasumise kohta kokku summas 508 eurot ja 80 senti (tl 159-162). Nimetatud arve oli kaebuse esitaja poolt varasemalt menetluskulude nimekirja lülitatud ning märgitud, et see hõlmab kohtuistungit ja kohtuistungiks valmistumist. Arvel näidatud neljatunniline ajaühik kohtuistungi toimumise aega ei ületa. Tunnihindeks on märgitud 105 eurot, millele lisanduvad bürookulud ja käibemaks. HKMS § 109 lõike 1 teise lause kohaselt esitatakse kohtuistungil osalemisega seonduvad kuludokumendid kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Nimetatud nõue on kaebuse esitaja poolt täidetud. 10.05.2012 esitatud kuludokumentide alusel taotleb avaldaja lisaks kohtuistungil taotletud riigilõivudele ja õigusabikuludele veel 508 euro ja 80 sendi suuruse summa väljamõistmist. Taotlus seondub 8 kohtuistungiga ja on lähtuvalt HKMS § 109 lg-st 1 põhjendatud. Seega tuleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 2179 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend üheksa) eurot ja 25 senti. Enno Loonurm Kohtunik 9