← Eesti

3-12-578/45

Obsah (8)§ 41§ 3§ 121§ 39§ 56§ 12§ 36§ 117

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-578 Haldusasi Idea Public OÜ j

) § 41 lg-d 1 ja 3 piiritlevad selle, millised saavad olla hankija poolt HT-ga kehtestatud tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamise kriteeriumid sisuliselt. Viidatud sätted ei võimalda hankijal formaalselt piirata pakkuja tehnilise või kutsealase pädevust kvalifitseerimistingimustena

§ 41

lg-st 7 tulenevaid õigusi.

§ 41

lg-st 7 tulenevat ühispakkuja õigust saab hankija kvalifitseerimise otsuse kui kaalutlusotsuse tegemisel välistada vaid juhul, kui vastavasisulise kriteeriumi olemusest tulenevalt ühispakkujate tuginemine teise ühispakkuja pädevusele on välistatud. Samuti on kaebajad seisukohal, et HT p III 2.3 alap-s 5.3.7 sisalduv piirang, mille kohaselt pakkuja või mõlemad pakkujad peavad olema täitnud ajavahemikus 01.01.2009 kuni pakkumuse esitamise hetkeni vähemalt ühe vastavas punktis määratletud lepingu, ei ole käsitletav hankemenetluse eesmärki arvestades pakkuja suhtes esitatava tehnilise ja kutsealase kvalifitseerimise tingimusena. Vaatlusalune tingimus on ka ebaselge, kuivõrd eeldab expressis verbis, et hankemenetluses võib maksimaalselt ühispakkujaid ühe pakkumuse kontekstis olla vaid kaks. Lisaks reguleerib vaatlusalune säte muid küsimusi, mis ilmselt ei ole käsitletavad kvalifitseerimise tingimusena. Hankijal oleks tulnud otsuse tegemisel vaatamata HT p III 2.3 alap-s 5.3.7 sätestatud ebaselgest formuleeringust kohaldada

§ 41lg-st 7 tulenevat ühispakkuja õigust.

Kaebajad on seisukohal, et antud juhul nad sõlmiksid vastustajaga raamlepingu ühiselt ja tegutseksid seega ka ühiselt hankijale suhtekorraldusteenuste osutamisel. Seega oleksid vastustajad käsitletavad ühisvõlgnikena, kellelt saab kohustuste täitmist nõuda vaid ühiselt (võlaõigusseadus § 64). Nimetatud asjaolu arvestades tuleb pidada ka võimalikuks ühispakkujate üksteise kogemusele tuginemist. Kaebajad kui ühispakkujad täiendavad teineteist ning ühispakkumise mõte ongi ühiselt täita hankija poolt seatud tingimused. Vastustaja vastupidine seisukoht muudab kaebajate hinnangul ühispakkumise eesmärgituks. Seda, et ühispakkujad täiendavad teineteist ning võivad teineteisele tuginedes täita hankija poolt seatud kvalifitseerimise tingimusi, ilmneb ka HT p III 2.3 alap-st 5.3.6, HT p III 2.3 alap-st 5.3.8 ning hankedokumendi lisa 1 vorm 1 pakkuja kinnituskirja p-st 12. Kaebajad on seisukohal, et vaidlust ei ole selles, et Idea Public OÜ ühe ühispakkujana vastas HT p III 2.3 alap-s 5.3.7 sätestatud kvalifitseerimiskriteeriumile. Kaebajad on seisukohal, et

§ 41

lg 7 kohlaldamata jätmine eeldab vastustaja poolt kaalutlust, kuivõrd hankija on vastava ühispakkuja õiguse välistamiseks kohustatud analüüsima otsuse aluseks olevat sisulist kvalifitseerimiskriteeriumit ning põhjendama, milline on antud kriteeriumi olemus ja miks see välistab konkreetsel juhul ühispakkuja vaatlusaluse õiguse kasutamise. Tulenevalt 2 kohtupraktikast peab vastustaja järgima kaalutlusreegleid ning hankemenetluse kujundamisel tuli hankijal teostada oma diskretsioonivolitusi õiguspäraselt, arvestades diskretsiooni piire ja eesmärke. Kaebajad leiavad, et otsuses antud asjaolusid asjakohaselt põhjendanud ei ole. Vastav käsitlus otsuses piirdub vaid formaalse konstateeringuga, mille kohaselt kaebajate tehniline ja kutsealane kvalifikatsioon ei vasta HT p III 2.3 alap-le 5.3.7. Samuti märgivad kaebajad, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et teise isiku kogemusele tuginemine riigihankemenetluses kvalifikatsiooni tõendamisel ei ole välistatud, seetõttu on vastustaja tõlgendus

§ 41lg-le 6 ebaõige ja mitteasjakohane.

Vastustaja on jätnud põhjendamatult kohaldamata asjakohase õigusnormi ja rikkunud otsuse tegemisel kaalutlusreegleid. Mainitud defektid kogumis on kaasa toonud õigusvastase otsuse tegemise vastustaja poolt osas, mis puudutab kaebajate mittekvalifitseerimist. Vastustajapoolne põhjendamatu

§ 41

lg-s 7 sätestatud õiguse kasutamise piiramine on kaebajate hinnangul hankemenetluses kaasa toonud ka

§ 3p-s 3 sätestatud aluspõhimõtte rikkumise.

Nimelt ei saa olla proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud piirang, et mõlemad ühispakkujad pidid omama ajavahemikus 01.01.2009 kuni pakkumise hetkeni vähemalt ühte suhtekorraldusteenuse osutamist Eestis. Sellise piirangu tulemusel kvalifitseeruks hankemenetluses näiteks pakkuja, kelle varasem tegevus piirdubki ühe suhtekorraldusteenuse osutamisega Eestis, kuid kes erinevalt vaidlustajatest ei omaks mingit puutumust ega varasemat kogemust suhtekorraldusteenuse osutamisega HT p-ga 2.1. määratletud sihtturgudel väljaspool Eestit. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning kohtukulud jätta vastustaja kanda. Vastustaja EAS-i vastulause 6. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on vaidlustuse ja kaebuse esitamise hetkeks minetanud õiguse vaidlustada kvalifitseerimise tingimusi tulenevalt

§ 121lg 1 ls-st 2.

Tähendust ei oma siinjuures ka kaebaja väited selle kohta, et nimetatud kvalifitseerimistingimus polnud asjakohane ja põhjendatud, või et see oli ebaproportsionaalselt piirav, kuna sihtturgude hulka kuulusid peale Eesti veel teised riigid. Kaebaja ei esitanud vastuväiteid kvalifitseerimisnõude sisu osas õigeaegselt ja

-s sätestatud korras, mistõttu käesolevas vaidluses tuleb need vastuväited jätta tähelepanuta. Lisaks on kaebaja seadnud kahtluse alla HT p III 2.3 alap 5.3.7 rakendamise. Kuna nimetatud kvalifitseerimistingimust tähtaegselt ei vaidlustatud ning tingimuse sisu oli üheselt mõistetav kõigi hankemenetluse osaliste jaoks (arvestades vastustaja 03.10.2011 ja 28.10.2011 selgitusi küsimustele kõnealuse kvalifitseerimistingimuse kohta), siis see kehtis ja oli siduv ühteviisi nii pakkujatele kui ka hankijale ning kõigil hankemenetluse osalistel oli kohustus sellest nõudest lähtuda. Kvalifitseerimistingimuse täitmata jätmise tõttu oli hankijal kohustus jätta kaebaja

§ 39lg-te 1 ja 6 kohaselt kvalifitseerimata.

Vastav otsus ei riivanud põhjendamatult kaebaja õigusi ega rikkunud riigihangete korraldamise aluspõhimõtteid. Just vastupidine otsus – kui vastustaja oleks kvalifitseerinud pakkuja, kes pole täitnud HT p III 2.3 alap-s 5.3.7 sätestatud nõudeid – oleks tähendanud ebavõrdset kohtlemist teiste pakkujate suhtes. Tegemist pole ka ebaproportsionaalse nõudega, vaid see tingimus oli vajalik ja põhjendatud, et veenduda pakkuja võimekuses, arvestades hankemenetluse eseme üht osa. Vastustaja on seisukohal, et HT p III 2.3 alap 5.3.7 näol on tegemist ilmselgelt kvalifitseerimistingimusega nii tulenevalt selle asukohast vastavas peatükis kui ka selle sisust. Samuti ei jäta viidatud punkti sõnastus kaheti mõistmise ruumi, milline on hankija nõue pakkuja kvalifikatsiooni osas, mis puudutab pakkuja tehnilist ja kutsealast pädevust. Isegi kui ebaselgust võiski tekitada sõna „mõlemad“, oli pakkujal õigel ajal võimalus küsida selle kohta selgitust

§ 56lg 1 alusel, kuid seda ei tehtud.

Vastustaja märgib, et ta ei piiranud ega saagi

§ 12lg-st 4 tulenevalt piirata, kui mitu ühispakkujat võib osaleda ühispakkumuses.

Vastustaja on seisukohal, et küsimus „mõlemast“ või „kõigist“ ühispakkujatest pole asjakohane, sest mitte see eristus ei põhjustanud kaebaja kvalifitseerimata jätmist. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja jäi 3 kvalifitseerimata, kuna kaebaja üks ühispakkujatest ei olnud nõutud ajavahemikul osutanud suhtekorraldusteenuseid Eestis, seega ei vastanud ta HT p III 2.3 alap-s 5.3.7 nimetatud tingimusele ning seda puudujääki tunnistab kaebaja ise ka. Vastustaja on seisukohal, et HT p III 2.3 alap 5.3.7 on kooskõlas ka

§ 41lg 7 regulatsiooniga ega piira ebaseaduslikult ühispakkujate õigusi.

HT p III 2.3 alap-s 5.3.7 sätestatud kriteeriumi olemusest tulenevalt ei olnud ühispakkujatel võimalik teiste ühispakkujate varasemale Eestis osutatud töökogemusele tugineda. Tegemist oli selge ja vastustaja jaoks äärmiselt olulise nõudega, mida vastustaja lausa kahel korral pakkujate küsimustele vastates rõhutas. Selle nõude täitmata jätmine sai paratamatult kaasa tuua vaid ühe tagajärje –

§ 39lg-te 1 ja 6 alusel nõude täitmata jätnud pakkuja kvalifitseerimata jätmise.

Väär on kaebaja väide, et vastustaja pole kvalifitseerimata jätmist põhjendanud. Kvalifitseerimisotsuse tegemisel tuleb lähtuda rangelt

reeglitest ning kontrollida, kas pakkuja on täitnud kvalifitseerimistingimused. Nimetatud tingimuste täitmine on fakti, mitte hinnangu küsimus. Kui kvalifitseerimistingimused pole täidetud, puudub vastustajal kaalutlusõigus, milline otsus teha, vaid tingimused täitmata jätnud pakkuja tuleb jätta kvalifitseerimata ning hindamisruumi selles osas ei ole. Küll on aga õige, et otsus pakkuja kvalifitseerimata jätmise kohta peab tulenevalt

§ 39

lg-st 6 olema kirjalikult põhjendatud määral, mis võimaldab selle õiguspärasust kontrollida ja tagab riigihanke läbipaistvuse vastavalt

§ 3p-le 2.

Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul oli otsus piisavalt põhjalikult motiveeritud ning vastustaja kaalutlused kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks tulid sellest selgesti välja. Lisaks märgib vastustaja, et

§ 41

lg 6 kohaldamine ei tulnud vaidlustatud otsuse puhul kõne alla, sest nimetatud säte ei puuduta ühispakkujaid ning isegi kui puudutaks, siis ka see säte ei võimaldaks teise isiku kogemusele tugineda, vaid ainult teise isiku näitajatele vahendite ja meetmete või spetsialistide osas. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ning kaebaja kvalifitseerimata jätmine põhjendatud. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 7. 23.03.2012 kohtumääruses, millega kohus jättis rahuldamata kaebuse esitajate taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, leidis kohus järgmist: „Kohus on seisukohal, et kaebajate esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus ei pea kaebust perspektiivikaks. /…/

§ 36

lg 1 kohaselt võib hankija muuta hanketeadet või hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva.

§ 117

lg 2 p-de 1 ja 7 kohaselt on vaidlustusmenetluses hanke alusdokumentidena vaidlustatavad hanketeade ja hankedokumendid. Vastavalt

§ 121

lg-le 1 peab vaidlustus hanke alusdokumendi peale olema VAKO-le laekunud hiljemalt kolm tööpäeva enne hankemenetluses osalemise taotluste, pakkumuste, ideekavandite või kontsessioonitaotluste esitamise tähtpäeva. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajad hanketeate p III 2.3 alapunkti 5.3.7, mille alusel jäeti kaebajate pakkumused kvalifitseerimata, vaidlustanud

-s sätestatud korras, mistõttu ei saa ka kohus käesoleval juhul hinnata hanketeate vaidlusaluse punkti õiguspärasust. Kaebajad püüavad läbi pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsuse asuda vaidlustama hanke alusdokumente, mis aga menetluslikult ei ole enam võimalik. Lisaks on kaebajatele 28.10.2011 selgitatud (pakkumuste avamine 07.11.2011), et mõlemad ühispakkujad peavad vastama samale tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuetele. Nii pidi vaidlusalune hanketeate punkt olema kaebajaile üheselt mõistetav. Samuti on kaebajad kinnitanud oma allkirjaga, et nad on tutvunud hanketeate, hankedokumendi ning selle lisadega. Seega 4 olukorras, kus hanketeadet oli kaebajaile ühemõtteliselt selgitatud ning kaebajad olid andnud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud hanketeate ja hankedokumentide sisust, oli neil olemas reaalne võimalus hanke alusdokumentatsiooni tähtaegseks vaidlustamiseks, mida aga ei tehtud. /…/ Kuna esitatud kaebus tugineb suuresti argumendil, et hanketeate p III 2.3 alapunkt 5.3.7 on vastuolus

§ 41

lg-ga 7, kuid vaidlusalust hanketingimust tähtaegselt vaidlustatud ei ole, on kohus seisukohal, et kaebus on perspektiivitu.” Eeltoodud seisukohale jääb kohus täielikult ka peale asja sisulist läbivaatamist kohtuistungil. Kaebaja ei ole esitanud kohtule selliseid argumente, mis ülaltoodut kummutaksid. 8.

§ 3

p 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

§ 39

lg 1 sätestab, et hankija peab kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Eelnevast tuleneb, et hankija peab HT-s kindlaksmääratud tingimusi võrdselt kohaldama kõikide pakkujate suhtes. Seega tuli hankijal ka käesoleval juhul lähtuda kehtivast HT-st ja selles sätestatud tingimustest ning nendest tulenevalt kohelda kõiki pakkujaid võrdselt.

ei anna hankijale diskretsiooniruumi otsustamaks, millise pakkuja suhtes HT-s sätestatud tingimusi kohaldada ja millise pakkuja suhtes mitte. Vastustaja on asjas õigesti osundanud, et HT tingimuste täitmine on fakti, mitte hinnangu küsimus. Euroopa Kohtu lahendis nr C-496/99 (Succhi di Frutta) ütles kohus välja põhimõttelised seisukohad, mille kohaselt peab hankija võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest tulenevalt olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud algusest peale kuni hankelepingu täitmise lõpuni (otsuse p 115). Seega on kohus selles lahendis põhimõtteliselt öelnud, et hankija ei või hiljem hankemenetluse käigus muuta pakkumise kutse (HT) olulist tingimust, ilma et saaksid kahjustatud algsed hanketingimused. Selline praktika viiks vältimatult hankemenetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumiseni, kuna HT tingimuste ühetaoline kohaldamine ja menetluse objektiivsus ei oleks enam tagatud.

  1. 23.04.2012 toimunud kohtuistungil vastas kaebaja kohtuistungil kohtu küsimusele, et miks HT vaidlusalust punkti tähtaegselt ei vaidlustatud, et arvestades mõlema äriühingu tausta ja varasemat seotust EAS-iga, ei pidanud nad seda punkti enda suhtes oluliseks (kohtuistungi protokoll tl 74). Kohtu hinnangul puudus kaebajatel igasugune alus eeldada, et kehtivat HT tingimust nende suhtes mingil põhjustel ei kohaldata – hankija oli eelnevalt ühemõtteliselt selgitanud, et ühispakkujad peavad HT p III 2.3 alapunktis 5.3.7 sätestatud tingimuse täitma eraldiseisvalt. Seega puudus kaebajatel alus eeldada, et vaidlusalust puntki nende suhtes ei kohaldata ning hankijal puudus võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt õiguslik alus seda puntki kaebajate suhtes mitte kohaldada.
  2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebuse esitajad kui ühispakkujad HT p III 2.3 alapunktis 5.3.7 sätestatud tingimust ei täitnud. Seega oli nende kvalifitseerimata jätmine hankija poolt põhjendatud ja õiguspärane: hankijal puudus õiguslik alus kvalifitseerida pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele hanketingimustele. Riigikohtu halduskolleegium on 19.12.2003 lahendis nr 3-3-1-79-03 asunud seisukohale, et isegi juhul, kui vaidlusalune hanke alusdokumentatsioonis kehtestatud tingimus on tõepoolest õiguslikult küsitav, ei saa kohus selles osas anda hinnangut, kui hanke alusdokumendis kehtestatud tingimuse õiguspärasust ei ole kaebuse esitaja õigeaegselt (st vastava tähtaja jooksul enne pakkumuste avamist) vaidlustanud. Vastavalt sellele seisukohale ei saa ka kohus asuda käesoleva haldusasja raames andma 5 sisulist hinnangut HT p III 2.3 alapunkti 5.3.7 õiguspärasusele ning jätab seetõttu kõik kaebajate vastavasisulised argumendid tähelepanuta ja hindamata.
  3. Et kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Maret Altnurme Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.