Obsah (13)

§ 120§ 100§ 102§ 101§ 108§ 61§ 230§ 231§ 210§ 213§ 60§ 65§ 123

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-24188 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2012, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviil

§ 120

lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

§ 100

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (

§-d 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt

§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist alates 01.02.2010, sest sellest ajast alates ei ole kostja tütre ülalpidamist materiaalselt toetanud. Hageja väidab, et tema vajadused kuus on 5500 krooni s.o 351 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ca pool hageja ühe kuu vajadustest s.o 180 eurot kuus, mis teeb elatise suuruseks kuni hageja täisealiseks saamiseni 1890 eurot.
2. Kostja lapse vajadusi vaidlustanud ei ole, aga leidis, et ei suuda raske majandusliku olukorra tõttu nõutud elatist tasuda. Kostja nõustus maksma elatist minimaalmääras kuni oma FIE-na tegevuse lõpetamiseni ja sissetulekute kaotamiseni. 2 8.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps.

1. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma töövõimetuse või muude mõjuvate põhjuste kohta, mis oleksid aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja on kahel korral taotlenud kohtuistungi edasilükkamist seoses tema tööga Soomes. Kohus järeldas, et kostja on suutnud ennast tööga kindlustada.
2. Hagi elatise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt, hinnates kogutud tõendeid ja poolte selgitusi, pidas kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suuruseks määrata 180 eurot. Arvestades hageja täisealiseks saamist, pidas kohus põhjendatuks mõista elatis välja kindlas summas s.o perioodi 01.02.-14.09.2010 (10,5 kuu) eest. See moodustab 1 890 eurot. Kostja on tõendanud pangakonto väljavõttega, et on ajavahemikul 04.03-14.09.2010 kandnud tütre arvele raha 4 420 krooni s.o 282 eurot. Hageja ei vaidlusta nimetatud summa tasaarvestamist väljamõistetava elatisega. Pärast tasutud summa mahaarvamist jääb kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks 1 608 eurot.

1. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jäid menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus ja vastus
2. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse ja saata asja maakohtule tagasi uueks arutamiseks.
3. Maakohus vahetas ebaseaduslikult hagejaid. Hagi esitas hageja seaduslik esindaja, kuid menetluse kestel esitas esindaja taotluse vahetada hagejaks tütar. Kohus rahuldas taotluse ja määras tütre hagejaks. Sellega on kohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. TsMS kohaselt ei ole lubatud hageja vahetamine kohtumenetluse käigus kohtu määrusega.
4. Kuna kostja vaidles lapse vajaduste kulude suuruse vastu, siis pidi hageja neid tõendama. Kuna hageja ei ole neid tõendanud, siis peab asuma seiskohale, et lapse vajaduse kulud ei ole tõendanud. Kohus asus otsuses seisukohale, et kostja ei ole lapse vajadusi vaidlustanud. Kostja väitis oma kahes vastuses, et hageja nõue ja lapse vajaduse kulud on põhjendamata ja liiga suured. Seega hindas kohus ebaõigesti kostja vastust hagiavaldusele ja jättis põhjendamatult kostja väite arvestamata. See tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.
5. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. 1984.a ja 1986.a sõlmisid kostja ja hageja seaduslik esindaja Nordea pangaga laenulepingud, mille abil sai valmis ehitatud elamu aadressil XXXXXXXXX, kus elab käesoleval hetkel hageja seaduslik esindaja koos hagejaga. 2009.a septembris hageja seaduslik esindaja ja kostja otsustasid, et viimane lahkub majast. Hageja seaduslik esindaja jäi sinna koos hagejaga edasi elama. Sellest ajast alates kuni elamu (kinnistu) müügini, ei maksnud hageja seaduslik esindaja kordagi Nordea pangale laenumakseid, vaid kostja tasus igakuiselt laenumakseid. Igakuised laenumaksed olid järgmised: põhiosa 4771 krooni ja intressid 4673 krooni, kokku 9444 krooni kuus. Laenumaksed, mida kostja on maksnud hageja eest, peab taasarvestama väljamõistetava elatisega. Taasarvestamisele kuuluv summa on 50% kostja poolt perioodil 01.02.- 3 18.10.2010 tasutud laenumaksetest, s.t 4772 krooni kuus või kokku 38 176 krooni. Vastavalt eelistungi protokollile hageja seaduslik esindaja nõustus sellega, et kostja maksis osaliselt pangalaenu tagasi. Seega hageja seaduslik esindaja nõustus kostja väitega, et ta maksis laenumaksed elamu eest. Kuna pooled sõlmisid Nordea pangaga laenulepingud (nr 01320107914 ja 0132010791400), siis laenu tagasimaksed pidid nad tasuma ka mõlemad võrdsetes osades. Kuna pooled ei vaidle selles, et kostja maksis pangalaenu tagasimakseid ja et hageja seaduslik esindaja neid ei maksnud, siis oli põhjendatud kostja nõue taasarvestada tema poolt makstud laenumaksed väljamõistetava elatisega. Kohus jättis põhjendamatult selle asjaolu arvestamata. Kohus jättis põhjendamata, miks ta ei arvestanud kostja väitega, et tema on maksnud laenu tagasimakseid ja taotluse neid taasarvestada väljamõistetava elatisega. Kohus jättis põhjendamata, miks ta ei arvestanud sellega, et hageja seaduslik esindaja nõustus osaliselt kostja väitega, et kostja on maksnud laenu tagasimaksed. Kohus ei ole küsinud ja uurinud, kas hageja on nõus sellega, et taasarvestada tehtud laenu tagasimaksed väljamõistetava elatisega. Kuigi eelistungi protokollist saab välja lugeda, et kostja seletas oma seisukoha selles küsimuses, kuid millegipärast ei ole protokollis sõnastatud hageja täpset seisukohta. 16.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja majanduslik seisund on äärmiselt raske. Tema arved on arestitud maksuameti poolt. Tema vara (musikaalsed instrumendid), millega ta teenis endale sissetulekut, on varastatud ja ta on töötu. Kostja esitas kohtule need asjaolud koos tõenditega, kuid kohus jättis põhjendamatult kostja väited ja tõendid analüüsimata ja arvestamata. Kohus võttis otsuse aluseks kostja kirja, kus ta palus lükata edasi kohtuistungi seoses sellega, et ta leidis ajutise töö. Selle üldsõnalise taotluse alusel tegi kohus järelduse, et kostjal on piisav sissetulek selleks, et tasuda elatist suuruses 1 608 eurot. Kohtu seisukoht on põhjendamata. Kostja kirjast selline järeldus ei tulene. Kohus jättis arvestama tõendatud asjaolud, et kostja majanduslik seisund ei võimalda tal maksta hagis nõutud elatist. Sellega rikkus kohus TsMS 442 lg 8. 17. Lisaks peab elatise määramisel arvestama sellega, et kostjal on teine laps, kes on sündinud 24.04.2010.

§ 61

lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seadusest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajaduste kui ka vanemate varalise seisundiga ning kostja teise lapse huve. Arvestades kostja majandusliku seisundit ei ole kohtuotsuses tehtud otsus mõista välja elatis hagejale tema ülalpidamiseks 1608 eurot põhjendatud. Arvestades kostja majanduslikku seisundit ja maakohtu otsusega, ei jääks kostjale raha oma teise lapse ülalpidamiseks ja seoses sellega jääks kostja teine laps vähemkindlustatuks. Vastus apellatsioonkaebusele 18. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 4 Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 19. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 20. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et 01.07.2010 jõustunud

§ 230

järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning

§ 231

järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb

§ 210

lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse

§ 210

lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Eraldi rakendussäte on ette nähtud lahutatud abikaasa ülalpidamise puhuks (

§ 213). Muudele ülalpidamisnõuetele kohaldatava õiguse kohta erisätted puuduvad.

Ülalviidatud sätetest järeldub, et kui elatisehagi, v.a lahutatud abikaasa elatisehagi, on esitatud enne 01.07.2010, saab kohus 01.07.2010 jõustunud

§ 210

lg 2 järgi mõista kuni 01.07.2010 elatise välja enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Alates 01.07.2010 tuleb

§ 210

lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada kehtivat perekonnaseadust ning mõista elatis välja kehtiva seaduse sätete alusel. 21. Enne 01.07.2010 reguleeris kohtu poolt elatise välja mõistmise aluseid kuni 30.06.2010 kehtinud

§ 60lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Sama seaduse § 61 lg 1 sätestas, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks.

§ 61

lg 2 kohaselt lähtuti lastele elatise suuruse kindlaksmääramisel enne 01.07.2010 lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Samaseisulise regulatsiooni sätestavad alates 01.07.2010 kehtivas

-s §-d 96 – 102. Sarnaselt enne 01.07.2010 kehtinud

-le, tuleb ka kehtiva

§-de 99 ja 102 kohaselt elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse vajadustest ja ülalpidamiskohuslase varalisest seisundist. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav.

1. Maakohus on hageja nõude osas piisava selgusega seisukoha võtnud ja selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks hagi kuulub vaatamata kostja vastuväidetele otsuses märgitud ulatuses rahuldamisele. Maakohus on elatise väljamõistmisel seaduse poolt ettenähtud eeldustega põhjendatult arvestanud ja teinud seadusele vastava kohtulahendi. Maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis vastab maakohtu poolt tuvastatud lapse vajadustele ja kostja varalistele võimalustele elatist maksta. Kolleegiumil ei ole alust anda nõude aluseks olevatele asjaoludele ja nende kinnituseks esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või kujundada nende pinnalt hagi põhjendatuse osas maakohtuga võrreldes erinevat seisukohta. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole regulaarselt ja kohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses elatist maksnud.
2. Pidades silmas kehtiva

§ 210

lg-te 1 ja 2 sisu, on maakohus õigesti pidanud hagejaks J Dt ja mõistnud elatise õigesti välja tema kasuks. Erinevalt varemkehtinud perekonnaseadusest ei näe kehtiv perekonnaseadus ette võimalust, et lapse ülalpidamiseks vajalik elatis mõistetaks välja lapse vanema kasuks. Tsiviilasja toimiku materjalidest saab järeldada, et S D soovis elatishagi esitada selliselt, et selle saaks ka praegu kehtiva õiguse kohaselt rahuldada ja pärast 01.07.2010 mõistetaks elatis välja mitte tema, vaid tütre kasuks.

1. Paika peab maakohtu järeldus, et kostja ei ole hageja vajadusi vaidlustanud. Kostja on hagile esitatud vastuväidetes keskendunud oma maksevõimele ja lapse emaga seotud 5 ühisvara jagamise probleemidele. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja täpsustanud, millist osa hageja vajadusest ta peab põhjendamatuks.
2. Kostja pahameel selle üle, et kohus ei ole väidetavalt pööranud piisavat tähelepanu kostja varalisele seisule ja kohustusele pidada üleval ka XX.XX.XXX sündinud last, ei ole põhjendatud. Ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et vanema elatise maksmise kohustuse üle otsustamisel peavad lapse huvid olema tähelepanu keskmes (enne 01.07.2010 kehtinud

§ 65

ja kehtiva

§ 123

). Seaduseandja selline tahe on seletatav ülalpidamiskohuslaste kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku elatise. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Kostja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kellel tuleb leida võimalus kohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses elatise maksmiseks. Ülalpidamiskohuslase ülesanne lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülapidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. Õige on kohtu seisukoht, et kuna kostja palus korduvalt asja arutamise edasilükkamist seoses tööga Soomes, annab see põhjust järelduseks, et kostja on võimeline mõlema lapse ülalpidamise kohustustega toimetulekuks sissetulekut hankima. Asjaolusid ega tõendeid, millest võiks järeldada, et maakohtu poolt väljamõistetud ulatuses elatise maksmise kohustus seab ohtu kostja teise lapse ülalpidamisega kindlustatuse kostja esitanud ei ole. 26. Kaebuse väited, mis seonduvad kostja ja S D vaheliste varaliste erimeelsustega jätab kolleegium tähelepanuta, kuna need ei oma vajalikku puutumist käesolevas tsiviilasjas lahendatava vaidlusega. 27. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 6