3-10-2662/13

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2662 Otsuse kuupäev

1. aprill 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi R. K kaebus maksikirjadega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 07.04.2011 Menetlusosalised Kaebaja: R. K /isikukood xxx /, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon 1.Tunnistada Viru Vangla tegevus R. Kle 17.12.2009, 08.01.
2. 02.03.2010, 18.03.10 ja 05.07.2010 saabunud kirisaadetistes olnud osade esemete mittetähtaegsel kätteandmisel õigusvastaseks. 2.Mõista Viru Vanglalt riigituludesse kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15,97eurot (viisteist eurot ja 97 senti). 3.Kirisaadetiste sisu ülesmärkimise osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 16.05.
3. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 12.10.2010 esitas R. K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-5) ja palus, et halduskohus tunnistaks õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnesid maksikirjade sisu eraldi päevikusse üles märkimises, lubatud esemete kontrolli viimises, seitsme tööpäeva jooksul mitte kätteandmises, lattu paigutamises ja nõudmises, et kirja sisu kättesaamiseks peab esitama taotluse. Veel palus ta, et Viru Vanglale tehtaks ettekirjutus maksikirjade sisu eraldi päevikusse üles märkimise keelamiseks, neis saabunud lubatud esemete kätteandmiseks seitsme tööpäeva jooksul ja maksikirjade avamisel vangistusseaduse § 29 lg 1 ja vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 1 normidest lähtumiseks ning lisas, et tegemist ei ole preventiivse ettekirjutusega. Oma põhiseaduse § 10, § 14, § 26, § 32 ja vangistusseaduse § 29 tulenevate õiguste rikkumisele viidates väitis ta, et vangla võtab allkirja kirja kättesaamise kohta, kuid tegelikult võetakse kiri koos sisuga ära, selle kättesaamiseks tuleb esitada taotlus ja vangla toob kirja alles 30 päeva pärast. Seejuures viitas ta 05.07.2010 saadud maksikirjale, kus olnud pastapliiatsid, korrektorid ja joonlaud anti kätte kohe, 8 rulli WC-paberit ja 4 rulli majapidamispaber aga võeti kontrolli ja anti kätte alles 13.08.2010, kuigi vastav taotlus oli esitatud juba 06.07.
5. 12.11.2010 täienduses (tl 14-16) palus R. K, et kaebuses märgitud toimingud tunnistataks õigusvastaseks 17.12.2009, 08.01.2010, 02.03.2010, 18.03.2010 ja 05.07.2010 saabunud kirjade osas ning lisas, et tema huvi seisneb soovis vältida õigusrikkumiste kordumist ja esitada vanglale edaspidi kahjunõue.
6. 07.12.2010 koostatud kohtumäärusega (tl 17) tagastas Tartu Halduskohus R. K kaebuse ettekirjutuse tegemise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3’ p 5 nimetatud alusel.
7. Viru Vangla vastuses (tl 28-29) paluti kaebust mitte rahuldada, kirjeldati kinnipeetavatele kirjades saabunud esemetega toimimise üldist korda ja põhjuseid ning esitati eraldi selgitused kõigi kaebuses märgitud maksikirjade osas. Seejuures märgiti, et täiendavasse kontrolli võetakse ainult esemed, millede puhul jääb visuaalsest vaatlusest väheseks, viidati vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 3 ja § 61 lg 2 tulenevale vajadusele pidada arvet kinnipeetava asjade kogukaalu ja asukoha üle ning väideti, et teatud esemete puhul on vaja eraldi luba või kontrollimist, kas sarnase otstarbega esemeid juba pole kinnipeetava kasutuses. Veel märgiti, et esemete loetelu ülesmärkimine ei saa kuidagi isiku õigusi rikkuda ning lisati, et ühestki vangistusalasest õigusaktist ei tulene, et kirisaadetise avamine ja selles olevate esemete edastamine peab toimuma samaaegselt, esemete kontrollimise aega aga pole reguleeritud.
8. Kohtuistungil jäi R. K kirjalikult esitatu juurde ja märkis, et ei soovi oma kirjade sisu detailset üleskirjutamist, pidas seda oma õiguste rikkumiseks ning lisas, et talle jääb arusaamatuks, miks on seda üldse vaja teha, kui kõik pannakse laos vastavatele kaartidele kirja. Täiendavalt viitas ta advokaadi poolt saadetud kirjade ja sugulaste kirjades olevate dokumentide ülesmärkimisele ning väitis, et sageli on need seotud tema kaebustega ja ta ei taha, et vangla neist teab. Viru Vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud ja palus, et kaebust arutataks tema esindaja osavõtuta (tl 50). KOHTU PÕHJENDUSED
9. Vangistusseaduse § 28 lg 1 ja 3 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele, see toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras ning vanglateenistuse ametnik võib seda õigust piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Sama seaduse § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetavad kirjad tema juuresolekul ning sealt võetakse ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 50 lg 1 ja 1’ kohaselt tuleb kinnipeetavale saadetud kiri edastada allkirja vastu vanglateenistusse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Kirja registreerimist käsitlev sama eeskirja § 48 lg 3 nõuab, et kiri registreeritakse kinnipeetava kohta peetaval kirjavahetuse kaardil, kuhu kirjutatakse adressaadi eesja perekonnanimi või asutuse nimi, aadress, kirja üleandmise kuupäev ja kinnipeetava kinnitus kirja üleandmise kohta. Mingeid muid tingimusi saabuvate kirjade ja neis olevate lubatud esemetega toimimise suhtes vangistusalastest õigusaktidest ei tulene.
10. On iseenesest mõistetav, et vanglas viibimise ajal peab kinnipeetav taluma piiranguid nii oma isikule kui põhiseaduse § 26 ja § 32 tulenevale era- ja perekonnaelu ning omandi puutumatusele. 2 Sama selge on ka see, et vangla ei saa täita vangistusseaduse § 29 lg 1 kehtestatud kinnipeetavate kirjavahetuse jälgimise kohustust ja välistada kõiki julgeolekuriske, kui vanglaametnikud saadetise sisuga ei tutvu ja seda põhjalikult üle ei kontrolli. Selleks kulub aega ja see on ilmselt ka põhjus, miks oli justiitsministril Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.06.2009 kohtuotsuse järgselt vaja vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 1 kehtestatud kirja edastamise kolme päevast tähtaega enam kui poole võrra seitsme tööpäevani pikendada. Ühestki vangistusalasest õigusaktist ei tulene, et kirisaadetise avamine ja selles olevate esemete edastamine peab toimuma samaaegselt. Nende toimingute vaheline lühiajaline viivitus ei koorma kinnipeetavat ülemäära ning kui see mahub kirja edastamise tähtaja raamidesse, ei saa see rikkuda kirja saaja subjektiivseid õigusi. Seda ei saa kuidagi rikkuda ka asjaolu, et kirja saamisel kirjutatakse lisaks vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 3 sätestatule üles ka selle üksikasjalik sisu, sest eelnevalt juba viidatud vangistusseaduse § 28 lg 1 ja § 29 lg 1 tulenevalt toimub kinnipeetava kirjavahetus vangla kontrolli all. Niisugune korraldus on hädavajalik juhul, kui kõiki kirjas sisaldunud esemeid koheselt kätte ei anta, kuna vastasel juhul puuduks ülevaade, millised esemed anti kohe kätte ja millised võeti kontrolli. Sellisena on see mõlemale poolele kasulik ka vaidluse tekkimisel, sest vastasel juhul poleks neil võimalik oma väiteid tõendada. R. K pole väitnud ega tõendanud, et mõni vaidlusalustest kirisaadetistest oleks saadetud advokaadi poolt või sisaldanuks kohtumenetlusega seotud dokumente, seega pole kohtuistungi viited (tl 53) niisuguste kirjadele asjassepuutuvad.
11. Vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 ja 3 kohaselt on kinnipeetaval võimalik hoida enda juures kambris või vangla laos kokku kuni 30 kilogrammi asju ja esemeid, millised pole õigusaktidega keelatud esemeteks tunnistatud või vangla poolt täiendavalt ära keelatud. Kuna sama eeskirja § 61 lg 1 on kehtestatud, et asjad antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse, ei saa vangla üldjuhul ilma kinnipeetavalt küsimata otsustada tema asjade lattu paigutamise üle. Kohtutoimikusse esitatud eseme leidmise aktid (tl 34-37) ja taotlused isiklike asjade laole (tl 38-42) kinnitavad, et ühegi kaebuse täienduses nimetatud kirisaadetise sisu ei ole R. Kle täies ulatuses kätte antud ettenähtud seitsme tööpäeva jooksul. Osa kirjades olnud asju on vangla poolt lattu paigutatud ja väljastatud sealt alles peale vastava taotluse esitamist ligikaudu kuu aega peale saabumist. Selline korraldus rikub vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 1 ja § 61 lg 1, kuivõrd ei arvesta kinnipeetava õigust saada talle saadetud esemed ettenähtud tähtaja jooksul enda kätte.
12. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt saab toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõuet esitada ainult juhul, kui kaebuse esitajal on selleks põhjendatud huvi. R. K väidab enda huvi seisnevat soovis vältida õigusrikkumiste kordumist ja esitada tulevikus kahju hüvitamise nõuet. On küll ebatõenäoline, et ligi kuu aja pikkune viivitus saadetud esemete kättesaamisel võis tekitada riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluva kahju, kuid preventiivne huvi on igati sobilik põhjendus. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendites nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-56-10 on selle võimalikkust tunnistatud ja leitud, et sel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamine soodustab esitaja õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et motiveerib haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma. R. K kannab kohtule teadaolevalt väga pikaajalist karistust ja see võimaldab eeldada, et käesoleva vaidluse põhjuseks olevad viis kirisaadetist ei ole viimased, mida ta saada võib. Seega on olemas võimalus, et sama olukord võib korduda ja vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamine saab soodustada edaspidi tema õiguste kaitset.
13. Eeltoodud järeldustel on Viru Vangla tegevus R. K poolt nimetatud kirisaadetiste kätteandmisel olnud õigusvastane ning seetõttu tuleb tema kaebus selles osas halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 3 kohaselt rahuldada. Kirisaadetiste sisu ülesmärkimise osas pole kaebus põhjendatud ja jääb sama seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega (tl 18) vabastatud 250 krooni (15,97 euro) suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldatakse põhilises osas, peab Viru Vangla halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg 1 kohaselt kandma kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud 15,97 euro suuruse riigilõivu riigituludesse. 3 Raili Randlane Kohtunik 4