← Eesti

2-12-16335/5

2-12-16335 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 06.juunil 2012 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-16335 Tsiviilasi K. H. kaebus kohtutäituri tegevuse

§ 217

kohaselt esitanud kaebust kohtutäituri tegevuse peale.

§ 218

lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaebust esitada. Kohtutäitur selgitab, et ta on alustanud täitemenetluse K. H. vastu 01.11.2010, mille aluseks on sissenõudja Summa Invest OÜ avaldus ning Pärnu Maakohtu 26.10.2010 kohtumäärus nr 2-09-66145.

§ 8

kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamatult tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. 27.02.2011 on võlgnikule selgitatud tasumise võimalusi, selgitatud, et kontosid arestist vabastada ei ole võimalik. Samal ajal on vastu võetud teade ühe ülalpeetava kohta ning teave missuguses pangas kohaldada võlgnikule temale ettenähtud arestimisele mittekuuluvad summad. Arestimisele mittekuuluv sissetuleku osa on jäetud võlgnikule kasutada vastavalt tema avaldusele AS - is Swedbank, seda alates arveldusarvete arestimisest 31.03.

  1. Kuni täitemenetluses olevate nõuete tasumiseni on võlgniku kontod arestitud. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
  2. Vastavalt TsMS §-de 1, 3 vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seaduses ettenähtud juhul peab isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. TsMS §-s 475 lg 1 on loetletud hagita asjad ning vastavalt TsMS § 475 lg 1 p 15 on hagita asjad kaebused kohtutäituri otsuste peale. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§-de 217 lg 1, 3; 218 lg 1, 2 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-102-09 küll leidnud, et ka neil juhtudel, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. K. H. ei ole kohtule esitatud kaebusele (avaldusele) lisanud kohtutäiturile edastatud kaebust. Tartu Maakohtu 15.mai 2012 määrusega jäeti käiguta K. H. kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare tegevuse peale ning kaebuse esitajale määrati tähtpäev kohtutäiturile esitatud kaebuse esitamiseks kohtule. 2

(3)K. H. ei ole ka määratud tähtpäevaks kohtule esitanud kohtutäiturile esitatud kaebust. K.Hanimägi on kohtule esitanud küll täiturile e-postiga edastatud avaldused konto arestist vabastamiseks ja maksegraafiku koostamiseks (tl 13-15). Kohtutäituri seisukohast nähtuvalt on kaebuse esitajale selgitatud võlgnevuse tasumise võimalusi, selgitatud, et kuni täitemenetluses olevate nõuete tasumiseni on võlgniku kontod arestitud. Kohtutäitur on arestimisel arvestanud arestimisele mittekuuluvat summat, arvestades võlgniku ülalpeetavaid. Kohtutäitur on selgitanud kohtule, et K. H. ei ole kohtutäiturile esitanud TsMS § 217 kohaselt kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Seega ei ole tuvastatud antud materjalide kohaselt, et kaebuse esitaja oleks pöördunud antud asjas kohtutäituri poole dokumendiga, mis oma sisult vastaks kaebusele kohtutäituri tegevuse peale ning kohtul ei ole sellises olukorras võimalik lahendada kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Seega kui on alust ja avaldaja soovib esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, siis võib ta esitada seaduses ettenähtud tähtaegadel ja korras kohtutäiturile kaebuse täituri tegevusele ja selle kaebuse lahendamiseks kohtutäituri poolt tehtud otsusele võib kaebuse esitada kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Eeltoodut lähtuvalt ei võta kohus kaebust menetlusse kuna kaebuse esitaja ei ole läbinud

§ 217lg 1 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohus vaatab Ts

MS § 218 lg 1 kohaselt läbi kaebuse kohtutäituri poolt kaebuse lahendamisel tehtud otsuse peale vastavalt TsMS § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, tuleb arvestades TsMS §-s 371 lg 1 p 3 sätestatut, keelduda K. H. kaebust kohtutäituri tegevuse peale menetlusse võtmisest ka kaebusena kohtutäituri otsuse peale. 4. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Tulenevalt TsMS § 372 lg 4 tagastab kohus määruse jõustumisel K. Hanimägile esitatud kaebuse koos lisadega. Samuti selgitab kohus, et TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel on kaebuse esitajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Tulenevalt TsMS § 150 lg 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.