lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 16.novembril 2011 (tl 52). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tartu Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi H. E. vastu 10 597, 44 Eesti krooni, so 677, 30 euro ja
alusel lisanduva viivise protsendina põhinõudelt (8831, 67 Eesti kroonilt, so 564, 45 eurolt) alates 05.oktoobrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress+7 % aastas). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.08.2005 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 40 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 20.08.2009. Lepingu üldtingimuste kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress+7% aastas). 25.05.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Seisuga 04.10.2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 10 597, 44 krooni, millest põhiosa 8 831, 67 krooni, intress 698, 74 krooni ajavahemiku 20.01.2009-25.05.2009 eest ja põhiosa viivis 1067, 038 krooni ajavahemiku 20.01.2009-04.10.2010 eest. Neil asjaoludel nõuab AS Swedbank hagis H. E. vastu välja mõista 10 597, 44 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (8831, 67 kroonilt) alates 05.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress+7% aastas). Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad laenulepingust, laenu tagastamise graafiku, lepingu andmed, sooritatud operatsioonid ja võlgnevuse arvestuse, lepingu ülesütlemise kiri (tl 8-19). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 4, 6, lg 2; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 10 597, 44 Eesti krooni, so 677, 30 eurot ning arvestades
sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 8831, 67 Eesti kroonilt, so 564, 45 eurolt alates 05.oktoobrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas), kusjuures 04.10.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (so 1067,04 krooni, so 68, 20 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt
MENETLUSKULU
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 2 550 krooni, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 1 800 kroonist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisel tasutud riigilõivust 750 kroonist. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 7, 20).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt
p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt H. E. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskulu kokku 2 550 krooni, so 162, 97 eurot. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.